Volikogu soovib Kehrasse riigigümnaasiumi

1202

Anija valla arengukavasse lisati riigigümnaasiumi rajamise taotluse esitamine vabariigi valitsusele.

Anija vallavolikogu kinnitas eelmisel nädalal valla aastate 2014-2024 arengukava, kuhu sai Kaarel Aruste ettepanekul kirja riigigümnaasiumi rajamise taotluse esitamine vabariigi valitsusele. Samal istungil oli esimesel lugemisel ka Kehra gümnaasiumi järgmiste aastate arengukava, mis tekitas volikogus diskussiooni selle üle, kas ja kuidas oleks võimalik säilitada Kehra koolis gümnaasiumiosa.
Miks lähevad lapsed Kehra koolist ära?
Volikogu liige Natalija Jakovenko rääkis, et sõidab sageli rongiga ja näeb igal aastal üha rohkem koolilapsi, kes sõidavad Kehrast Tallinnasse.  „Miks nad ei taha õppida Kehra gümnaasiumis?“ küsis ta.
Kaarel Aruste lisas: „Alavere vanemad saaksid oma lapsed pärast põhikooli saata tasuta Kehrasse gümnaasiumisse, kuid panevad ikkagi Kosele, kuigi peavad sel juhul sõidukulud ise tasuma.“
Kehra gümnaasiumi direktor Ivo Tupits vastas, et Kose ja Kuusalu koolis õpivad paljuski need Anija valla lapsed, kes elavad valla ääremaadel ning neil on mugavam ja turvalisem käia neisse koolidesse. Miks Alavere põhikooli õpilased eelistavad Kose kooli Kehrale, ei osanud ta oletada: „Teeme Alavere kooliga koostööd, meil on õpilasvahetuste päevad, käime seal oma võimalusi tutvustamas, kuid otsuse teevad ikka lapsed koos oma vanematega.“
Ta lisas, et tugevate põhikoolilõpetajate lahkumine pole ainult Kehra gümnaasiumi probleem: „Kellel on siht väga selge, teevad oma valikud teadlikult ja panustavad Tallinna kesklinna koolidele, kus on kindlad valikained, mida meil pakkuda ei ole. Teine osa valivad linnas meile lähima kooli, see on Tallinna Ühisgümnaasium.“
Kuigi seal on valikuvõimalusi rohkem, ei ole kooli direktori kinnitusel edetabelite järgi Ühisgümnaasium Kehra koolist eespool.
Mainekujundus või matemaatika?
Volikogu liige Margus Nõlvak arvas, et paljud vanemad suunavad gümnaasiumilapsed linnakoolidesse, kuna arvavad, et Kehras antav haridus on halb: „Nii vald kui kooli ise peaksid jõulisemalt rõhutama, et Kehra gümnaasiumi haridus ja õppetingimused on läinud paremaks.“
Ka volikogu esimees Jaanus Kalev oli seda meelt, et suurt rõhku tuleb panna kooli maine ja positiivse kuvandi loomisele: „Olen vaadanud kõiksugu koolimänge ja TV 10 olümpiastarte  – võistlemas on palju koole, kuid mitte Kehra kooli.“
Tanel Talve tõdes, et Kehra gümnaasiumi mitte just kõige kõrgem maine ongi põhjus, miks lähevad põhikoolilõpetajad mujale: „Kui teised koolid suudavad pakkuda rohkem valikaineid, kas ei oleks siis mõistlik planeerida Kehra koolile mingit konkreetset suunda? Näiteks käsipall võiks olla üks võimalus. Et meilt ei mindaks ära, vaid tuldaks lausa mujalt Eestist siia õppima.“
Priit Raudkivi pakkus välja – turunduslikult peaks läbi mõtlema, kas seda, et Kehras on vähe õpilasi, ei saaks hoopis ära kasutada: väiksemas koolis on igale õpilasele personaalsem lähenemine ning sellega tõuseb õppekvaliteet.
Ivo Tupits märkis, et elujõuline gümnaasiumiosa eeldab vähemalt 160  õpilast  ning  et  pakkuda  lisa­erialasid ja valikkursuseid, peaks gümnaasiumiosas olema 220 õpilast. Varem oli Kehra gümnaasiumiosas kolm õppesuunda, sellest sügisest enam mitte.
„Küsimus on rahas. Meil ei ole võimalik tekitada huvitavaid valikaineid, selleks pole raha,“ sõnas ta.
Rene Kaalo rääkis, et haridus- ja kultuurikomisjonis tekkis küsimus: mis on minimaalne õpilaste arv, millest allapoole vald gümnaasiumile enam peale ei maksa?
„Kui võtsime vastu valla kümne aasta arengukava ja seal on sees Kehra gümnaasiumi säilimine, siis anname sellega õpilastele ja vanematele kindluse, kuid meil peab olema selge, mis juhul pole gümnaasiumi säilitamine enam rentaabel,“ lausus ta ning lisas, et kooli endised õpilased, nüüd ärimehed, on arutanud koos kooli tulevikku, kuid head lahendust ei ole.
Ka volikogu liige Ene Kerb küsis: kui Kehra kooli 10. klassi läks tänavu vaid 8 õpilast, neist 5 eesti ja 3 vene õppekeelega, siis mis on alampiir, millega gümnaasiumiklass avatakse?
„Järgmisel aastal on siis käes tõehetk – kui lapsi on veel vähem, ei saagi kümnendat klassi enam avada. See peaks olema sõnum lapsevanematele,“ sõnas ta.
Ivo Tupits lausus, et tänavune põhikoolilend ei olnud eriti tugev ning avaldas lootust, et tuleval aastal on olukord parem. Kuigi nentis, et riigigümnaasiumist ei hakata vähem kui 250 õpilase korral üldse rääkima.
Abivallavanem Urmo Sitsi kinnitas, et Kehrast pealinna koolisõitvate ja kohapeal õppivate laste suhtarv ei ole radikaalselt muutunud, küll aga on kõvasti vähenenud õpilaste arv üldse – kui 1993. aastal õppis Kehra koolis 820 õpilast, siis praegu on neid peaaegu poole vähem ehk ligikaudu 450. Veel ütles ta, et kui seni läheb Eesti põhikoolilõpetajatest 70 protsenti keskkooli-gümnaasiumi ja 30 protsenti kutsekooli, siis Euroopa poliitika, mille poole ka Eesti nüüd tüürib, on 40 protsenti keskkooli-gümnaasiumi ja 60 protsenti kutsekoolidesse. Teine abivallavanem Marge Raja lisas, et statistilist reaalsust arvestades on aastal 2020 supertulemus, kui Kehra kooli güm­naasiumiosas on igas klassikomplektis 10-12 õpilast.