Volikogu liige pole rahul Anija kanala keskkonnamõjude hinnanguga

752

KAAREL ARUSTE on vastu Anija sugulinnufarmile ehitusloa andmisele.

Anija vallavolikogu eelmise koosseisu viimasel istungil rääkis Kaarel Aruste – kuigi Anijale kavandatud linnufarmi keskkonnamõjude hindamine (KMH) pidi tooma välja, kuidas negatiivseid keskkonnamõjusid vältida, ei saa sellest KMH aruannet lugedes selgust.

„Vastupidi, selles öeldakse näiteks C sõnniku väljaveo ajal võib selle lõhn ajutiselt jõuda mõisa parki,“ sõnas ta.

Kaarel Aruste rääkis, et Anija mõis, kuhu on kavas edaspidi investeerida kümneid miljoneid kroone, ei jää üksnes Anija külaseltsi majaks, vaid soov on hakata seda raha ka tagasi teenima, see tähendab, et sinna peavad tulema inimesed ka väljastpoolt valda: „Kui seal on kas või ajutiselt hais, tuleb mõisa kliente vähem ning mõis jääbki üksnes kohaliku rahva kooskäimiskohaks. See on küll tore, kuid kas meil on siis mõtet sinna niipalju investeerida? Ning mis Anija rahvale veel olulisem – ei tule ka mõisa külastajate teenindami­se­ga seotud üle 20 töökoha. “

Veel tuletas volikogu liige kolleegidele meelde vallavanem Jüri Lillsoo ettepanekut, mis on kirjas ka valla arengukavas – ehitada Anijale algkool-lasteaed. Selle kavandatav asukoht on planeeritavale linnufarmile veel lähemal kui Anija mõis. Kooli-lasteaia rajamine Anijale tooks Kaarel Aruste hinnangul külla juurde noori peresid, kuid kanala peletaks neid hoopis minema.

„Kui öeldakse, et on masu-aeg ning me ei tohiks seista vastu ettevõtlusele, siis paarile töökohale, mis linnufarmi on kavandatud, pole Anija valla elanikel küll lootust pretendeerida – kanalas hakkavad tööle väljaõppinud inimesed, kes on tootmise hajuta­mi­sega Talleggi muudest toot­mis­üksustest vabanenud,“ arvas ta ning oletas, et tootmise toomine Anija valda on tegeli­kult riski hajutamine. 

Kõige rohkem tegi Kaarel Arustet ettevaatlikuks see, et KMH-s pole välja pakutud lahendust juhuks, kui linnufarmis peaks puhkema taud. KMH aruandes on kirjas – taudi või epideemia korral võib halvimal juhul olla vajadus linnud surmata ning seetõttu tekib suures koguses surnud linde.

„Seda, mida nendega peale hakatakse, ei ole öeldud. Üldjuhul viiakse hukkunud loomad küll Väike-Maarjasse, kuid kui Rae vallas linnud hukati, ei viidud neid sinna, vaid maeti lihtsalt maha. Sest tegemist pole tavaliste korjustega, vaid inimestele ohtlike viirusekandjatega ning neid kaugele transportides võib viirus veelgi levida. Kuhu Anijal surnud linnud kavatsetakse matta, keskkonnamõjude hindamise aruandest ei selgu,“ ei mõistnud ta.

AS Tallegg soovib Anija külla endise noorkarjalauda asemele rajada lindlakompleksi, kus hakataks tootma haudemune. Maksimaalselt plaanitakse Anija farmi 13 200 sugulindu. Anija küla ja ümbruskonna elanikud on olnud kanala rajamisele vastu. KMH aruande avalikustamise ajal juunikuus sai vallavalitsus sealsetelt elanikelt neli protestikirja. Inimesed kardavad farmiga kaasnevat ebameeldivat haisu, põhjaveereostuse ohtu, tolmu, müra jne.

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon on ASi Tallegg Pääsusilma sugulinnufarmi rajamise ja tegevuse keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande heaks kiitnud ning Tallegg on Anija vallavalitsusele esitanud linnufarmi ehitusloa taotluse. Kaarel Aruste leidis, et seda ei tohiks veel väljastada. Ta kavatseb vallavalitsusele teha ettepaneku saata linnufarmi KMH aruanne keskkonnaametile uuesti ülevaatamiseks.