KRISTO PALU, MARTI HÄÄL
valimisliidust Üks Kuusalu Vald
Ligi aasta meie koduvalda valitsenud kogenud poliitikute juhtgrupp Kirtsi, Soomi, Lootsmanni, Kirsmani isikus on soojendusdressi lõpuks maha visanud. Kuna järgmiste kohalike valimisteni on jäänud alla kahe aasta, siis on tagumine aeg realiseerida oma võimu.
Volikogu viimasel istungil kinnitati 10 võimuesindaja poolthäälega otsus võtta vallale laenu juurde veel 3,5 miljonit eurot. Kui see laenuleping tuleval aastal teoks saab, on vald koos senise laenujäägiga kokku võlgu üle 7 miljoni euro ehk meie võlakoormus on ligi 70 protsenti me valla eelarve tuludest. Pankade jaoks on selline võlakoormus liiga kõrge, et mõistlikel tingimustel laenu anda. Nimelt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus sätestab võlakoormuse ülempiiriks üldjuhul 60 protsenti ehk rahandusministeeriumi kinnitatud andmetel oleks Kuusalu valla maksimaalne võlakoormus 6,3 miljonit eurot. Ohu märke võiks näha ka selles, et ligi 54protendilise võlakoormusega Loksa linn sai olemasoleva laenu refinantseerimiseks kõrge laenukoormuse tõttu alles novembrikuus Swedbankilt keelduva vastuse.
Ometi räägib Kuusalu vallavanem tõsimeeli avalikult, et laenuvõimekust on vallal piisavalt kõigi investeeringute elluviimiseks. See piisav laenuvõimekus põhineb vallavanema juba klassikaks saanud usul, et igal järgneval aastal kasvavad valla maksutulud üle 6 protsendi, aga samal ajal kulud meil ei suurene. Tundub, et valla tuleviku prognoosid põhinevadki kõik vallavanema usu fenomenil. Olgugi, et tema juhtimisel on vald viimase 10 aastaga kaotanud enam kui 400 püsielanikku – üle 6 protsendi valla elanikkonnast. Tunnustatud demograafide hinnangul see tendents Kuusalu vallas järgmisel kümnendil pigem süveneb.
Täiesti arusaamatuks jääb vallavanema jutt valla põhitegevuse kulude mitte suurenemisest lähiaastatel, kui alles hiljuti hankis vallavalitus senisest oluliselt kallima õpilastranspordi ja teede hoolduse järgnevateks aastateks. Ka palkade kasvul pole hoog raugemas, heade inimeste hoidmiseks peavad nende palgad tööjõu turu arenguga kaasas käima.
Valla maksumaksja raha raiskamise vähendamiseks oleme esitanud volikogus rea sisulisi ettepanekuid. Pakkusime, kuidas „kobarlaenu“ eelnõu muuta pankade jaoks konkurentsivõimeliseks. Pole kahtlust, et valla põhiülesannetega seotud investeeringuid, nagu koolimaja või sotsiaalmaja, hindab pank madalaima riskiastmega. Soomlaste OP Pank on andnud Eestis omavalitsustele investeerimislaene 0,6-0,8-protsendise intressimarginaaliga. Äriplaanita väikesadama vesiehitus on pankade hinnangul seevastu väga kõrge riskiga ettevõtmine, selle jaoks laenavad pangad täna ebamõistlikel tingimustel, kui üldse laenavad. Seega Salmistu sadama sidumine Kuusalu kooli laienduse ja sotsiaalmaja ehitusprojektiga suurendab viimaste finantskulusid märkimisväärselt.
Arvestades laenu tähtaega ja Kuusalu spordikeskusega seoses hiljuti võetud pangalaenu intressi, oleks meie parandusettepanekuga säästetud ligi 300 000 eurot valla maksumaksja raha. Koalitsiooni vaikivad volinikud läksid viimasel istungil oma kohustusliku käetõstmisega valla maksmumaksjale just niipalju maksma. Kahjuks selliseid ebamajanduslikke otsuseid on viimasel aastal koalitsioon teinud juba ridamisi.
Kuusalu kooli kaasajastamise saagast võib varsti eraldi raamatu kirjutada. Senine aastatepikkune tegevusetus Urmas Kirtsi juhtimisel andis tulemuseks veerand miljoni euro kinkimise ühele konteinerite rendifirmale. Nüüd ajab vallavanem koos volikogu esimehega avalikkusele puru silma sellega, et lubatud 2,5 miljoniga ehitatakse uus algklasside maja, lahendatakse söökla ning garderoobide probleemid. Kui viimase aasta kõikide koolide ehitused üle Eesti on andnud avalikes hangetes maksumuseks minimaalselt 1500 eurot ruutmeetri kohta, siis meie vallajuhid lubavad uue hooneosa valmis ehitada 50 protsenti soodsamalt. Kas see kokkuhoid tuleks ebakvaliteetse lahenduse arvelt või eiravad nad süüdimatult tegelikkust? Igatahes ei sisenda meile optimismi ka vallavanema senine tegevus Kiiu mõisa ja sotsiaalmaja projektide eest vastutamisel. Eelnevalt kirjeldatud asjaolud peaksid vastutustundlikule vallajuhile tähendama, et Salmistu vesiehitusse maksumaksja raha enne sentigi ei panda, kui kooli ja sotsiaalmaja ehitushankega on asi selge. Aga viimasel istungil otsustas volikogu koalitsiooni häältega edasi liikuda just sadama hankega.
Salmistu sadama arenduse miljoniriskide võtmine valla maksumaksjale ilma selge äriplaani ja investeerimistingimusteta on terve mõistuse vastane. Sadama vesiehituse projekteerinud Aavo Raig on meile selgitanud, millised riskid on Salmistul lahendamata seoses projekti olulises mahus kokkutõmbamisega. Alustades loode tormiga avamere lainetele avatud põhjakai lagunemisest kuni hoovuse toodud setete pideva süvendamiseni sadama akvatooriumis. Loodus on oma võimu tõestanud nii Salmistu sadamas kui Kolga lahe teistes vesiehitustes.
Miks tänane koalitsioon on nii järjepidevalt hoolitsenud selle eest, et Kuusalu kooli kordategemine muudkui veniks? Ebatavalise arhitektuurikonkursi tulemusena on nüüd laual sunnitud lahendus, millega suletakse õpilaskodu ja kõige kehvemas seisus tänane algklasside tiib jääb veel aastateks samasse ebarahuldavasse seisukorda? Vägisi jääb mulje, et sellega tagatakse kõigepealt miljonid Salmistul merre uputamiseks ja siis vaadatakse, palju järgi jääb kooli vajaduste katteks.
Avalikkusele võib ju head nägu teha ja rääkida rahaküllusest, aga sisimas saab ilmselt koalitsioon hästi aru, et kobarlaenu otsusega tõmmati vallal hing pikaks ajaks kinni ja ülejäänud investeeringuvajadused valla põhiülesannete täitmiseks ehk koolidesse, lasteaedadesse, sotsiaalteenustesse ja teedesse tuleb aastateks edasi lükata.
Eesti meedias ei kohta just tihti uudiseid Kuusalu valla kohta. Hiljuti pälvisime üleriigilise tähelepanu volinik Kirsman eelnõuga suukorvistada Kuusalu vallavolikogu opositsiooni ning keelata volikogus arupärimiste esitamine. Kes vaikiva ajastu poolt hääletab, näitab juba lähitulevik.
Õnneks leiab vahel ka positiivseid lugusid meie tublidest inimestest, kes mõne tunnustuse pälvinud või mõne tubli teo korda saatnud. Need lood süvendavad õnneks tunnet, et elame siin ikkagi päris lahedas vallas koos ägedate inimestega, sõltumata, mis poliitikas parasjagu toimub.
