Viinistu pumpla ei kata küla veevajadust

1290

MTÜ Viinistu Külaselts palub Kuusalu vallavalitsusel leida raha, et soetada lisamahuti.

2010. aastal uuendati Viinistul veesüsteemi. Kuusalu vallavalitsus sai 2009. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) 2,1 miljonit krooni, et ühendada Viinistu veetrassid ja kaasajastada pumbajaam, valla omaosalus oli 700 000 krooni. Varem varustati küla mitmest puurkaevust. Veesüsteemi ehitasid AS Viimsi Keevitus ja OÜ Astlanda Ehitus.

Möödunud aasta lõpus ja tänavuse alguses oli Viinistul probleem veetrassi üleandmisega külaseltsile. Vee ettevõtjaks kinnitatud MTÜ Viinistu Külaselts kahtles, kas OÜ Grenster liitmine veesüsteemiga tagaks kogu külale vajamineva veevarustuse. Kuusalu vallavalitsus arvas, et KIKi toetusel ja valla omaosalusega rajatud veevarustussüsteem peab hõlmama küla kõiki veetarbijaid, nii elanikke kui ettevõtjaid.

Tänaseks pole OÜ Grenster veetrassiga liitunud ega MTÜ Viinistu Külaselts süsteemi üle võtnud. Grensteri liitumise küsimusega külaselts praegu ei tegele, sest kimbutab teine mure – ka Grensteri puhkekompleksi ehk kunstimuuseumi ja külalistemaja-restorani liitumiseta ei jätku külarahvale vett.

24. juulil oli Viinistul külaseltsi üldkoosolek, kus arutati ka veetrassi haldamise teemat.

„Veerand majapidamistest on liitumata, aga juba praegu ei jätku suveperioodil tarbijatele vett. Kui eelmisel aastal oli Grenster peateema, siis nüüd on olukord osutunud märksa hullemaks ning isegi külarahva veevajadus ei ole rahuldatud,“ selgitas Viinistu Külaseltsi juhatuse esimees Enno Tikerpalu.

Ta kirjutas külaseltsi nimel Kuusalu vallavalitsusele, et puudulikult projekteeritud ehituse tõttu on tekkinud olukord, kus suveperioodil ei jätku piisavalt vett, veesurve on madal ning vesi ei ole puhas. Kirjalikus taotluses palub ta leida võimalused, et rahastada vajaliku lisamahuti ostu ja paigaldust. Praegu on pumplas 5 kuupmeetri suurune kogumispaak, vaja on täiendavat 10kuupmeetrist lisamahutit.

„Pumbamaja töötab täisvõimsusel. Viiekandine vahemahuti saab tühjaks ning süsteem läheb automaatselt tuletõrjerežiimile. Siis ei käi vesi puhastusfiltrist läbi, vaid pumbatakse otse trassi ja vesi ei ole puhas. Normaalne oleks, et pumbad hoiavad mahutis veetaset normis. Praegu töötavad pumbad kogu aeg ning elektrikulu on suur,“ rääkis Enno Tikerpalu.

Ta lisas, et möödunud aasta juulis-augustis olid elektriarved väiksed, kuid septembri arve oli nii suur, et võttis põlved nõrgaks. Lisaks on rikked ning olukordi, kus vesi on trassist välja voolanud.

„Algusest peale on süsteemiga häda olnud. Ehitaja meie soovidele ja märkustele ei vasta,“ tõdes ta.

Enno Tikerpalu rääkis veel, et külas on juba ka mõtteid, kas peaks enda vana kaevu peale tagasi minema: „Novembris liitusid veetrassiga Viinistu kortermajad. Korteriühistust helistati möödunud nädalal ja kurdeti, et tahaks valget särki pesta, aga vesi on kahtlast värvi, peab vist pesema öösel, kui veetarbijaid on vähem. Helistaja arvas ka, et ehk peaks tagasi oma kaevu peale minema.“

Vallale saadetud taotlusele sai külaselts vastuse, et vallavalitsus on valmis arutama olukorra lahendamist ja põhjuste väljaselgitamist külaseltsile sobival ajal, kohtumine võiks toimuda Kuusalu vallamajas.

Enno Tikerpalu ütles, et külaseltsi liikmed soovivad kohtumist Viinistul. Seoses Grensteri teemaga ja veetrassi ülevõtmisega käidi vallamajas korduvalt, kuid esimehe sõnul sellest tolku ei olnud.

„Saadame vastuse, et kohtume Viinistul võimalikult suure seltskonnaga, kohal peaksid olema vallavanem, volikogu esimees ja ehitaja. Siis saab vajadusel ka ehitajaga koos objekti kohe üle vaadata. On vaja tõsist mahaistumist, kus kõik osapooled on kaasatud.“

Ta sõnas veel: „Olen kuulnud palju jutte, et me jonnime ega taha veetrassi vastu võtta, aga siin pole midagi tahta, me lihtsalt ei saa. Vee-ettevõtjana on meil kohustus tagada piisava survega puhas vesi. Meil ei ole võimalik seda teha, kui süsteem ei tööta. Ei saa mittetöökorras süsteemi vastu võtta.“

Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaar: „Istume koos maha, arutame ja analüüsime, kas viga on just mahutis või äkki kuskil mujal. Kui asi on selles, et kõik samal ajal kastavad, tuleb leida muud lahendid, kas või kastmisgraafikud nagu mitmel pool mujal.“