Viinistu Külaselts ei soovi enam olla vee-ettevõtja

1626

Viimsi Keevitus teatas, et loobub garantiist, sest aasta tagasi valminud pumbamaja on olnud hooldamata.

Neljapäeva, 6. oktoobri õhtul oli Viinistu rahvamajas MTÜ Viinistu Külaselts üldkoosolek. Osalema olid kutsutud Kuusalu vallavalitsuse esindajad.

Viinistu Külaseltsi juhatuse esimees Enno Tikerpalu teatas, et AS Viimsi Keevitus, kes koos OÜga Astlanda Ehitus rajas külla veetöötlussõlme ja veetrasse, saatis septembri keskel kirja, kus on öeldud, et töövõtja loeb hanke garantiikohustused lõppenuks, kuna tellija on käitunud hoolimatult ja kasutusjuhendeid eirates.

Kuusalu vallavalitsus sai 2009. aastal KIKist (Keskkonnainvesteeringute Keskus) Viinistu kaasaegse puurkaev-pumpla ehitamiseks ja torustike ühendamiseks 2,1 miljonit krooni, Kuusalu valla eelarvest lisati omaosalusena 700 000 krooni.

Tööd said tehtud 2010. aasta kevadeks. Viinistu kolme veeseltsi – MTÜ Tontküla, MTÜ Aaduotsa ja MTÜ Tuule – olemasolnud torustikud ühendati, neid hakkas veega varustama Tontküla seltsi pumbamaja, kuhu seati sisse kallis veetöötlustehnika.

Maikuus 2010 kinnitas Kuusalu vallavolikogu MTÜ Viinistu Külaselts vee-ettevõtjaks. Viinistu uuendatud veesüsteemist tarbitava vee hinnaks määrati 15 krooni kuupmeetrilt.

Kui aga tellija ehk Kuusalu vald tahtis KIKi toel rajatud veevarustussüsteemi ametlikult üle anda Viinistu Külaseltsile, tekkisid tõrked.

MTÜ Viinistu Külaselts on tegutsenud vee-ettevõtjana, kuid veesüsteemi ei ole vallalt üle võtnud.

Enno Tikerpalu tõdeb nüüd, et vaidlused ja segadus on kestnud ligi poolteist aastat: „Probleem kerkis, laias laastus selgitades, sellest, et vallavalitsuse tellimusel ühendati veesüsteemiga ka OÜ Grenster ehk endise kalatehase territooriumil tegutsev kunstimuuseum koos külalistemaja, restorani ja muude hoonetega. Ühendamine toimus meiega läbi arutamata. Selline olukord on seadnud meid keerulisse olukorda.. Küla-MTÜ saab hakkama väiketarbijatega, aga kui on liidetud suurtarbija, antud juhul Grenster, peaks vee-ettevõtja olema samuti suurem ettevõte, kes suudab minna kohtusse, kui suurtarbija jääb võlgu või juhtub midagi. Grensteril on oma veevarustus, veeta firma ei ole. Sellele lisaks oli ka teisi probleeme ja kõrvalekaldeid.“

Vallavalitsusest on korduvalt kommenteeritud, kui külasse ehitatakse toetusrahade abil veesüsteem, peavad saama vett tarbida soovi korral kõik, ka sealsed ettevõtted. Seni Grenster liitunud ei ole, ent see võimalus peab vallajuhtide kinnitusel olema.

MTÜ Viinistu Külaseltsi üldkoosolek, kuhu kuuluvad veesüsteemiga liitunud 21 tarbijat, otsustas neljapäeval, et vallavalitsusele esitatakse taotlus vabastada selts vee-ettevõtja staatusest. MTÜ üldoosolekul osales koos volitustega 16 liiget, neist 15 hääletasid otsuse poolt, üks oli vastu.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et taotlus jõudis vallamajja e-kirjaga esmaspäeval, 10. oktoobril: „Vallavalitsus asub OÜga Kuusalu Soojus läbirääkimistesse. Kuna vee-ettevõtja kinnitab vallavolikogu, peab Viinistu Veeselts täitma vee-ettevõtja ülesandeid seni, kuni on volikogu otsusega määratud uus.“

Kes pidi hooldama?
Üldkoosolekul kerkis üles küsimus, kes oleks pidanud ja peab veetöötlusjaama hooldama. Esialgu võtsid selle kohustuse enda kanda MTÜ juhatuse liikmed Kaido Kadak ja Ivar Adler. Praeguseks on see jäänud vaid Ivar Adleri ülesandeks ja temagi teatas, et on tööülesannete tõttu kolmel tööpäeval külast eemal ega saa avarii korral kiiresti kohale minna.

Enno Tikerpalu viitas Viimsi Keevituse kirjale ja lausus: „Firma väidab, nende teada pidi hooldama hakkama Kuusalu Soojus. Kui antakse käiku niisugune seade, kas poleks pidanud siis selgitama, kes hooldab ja mida tuleb teha?“

Abivallavanem Tõnu Ammussaar sõnas, algusest peale räägiti, et hooldama hakkab külaselts. Koolitusel osalesid tema, Ivar Adler ja Kaido Kadak.  

Ivar Adler: „Koolitus kestis 20 minutit. Näidati, millised nupud on ning öeldi, kui midagi juhtub, helistage. Aga pumbamaja tehnika paigaldanud firmast on meile teatatud, et saadakse tulla kahe nädala pärast. Koolitus oleks pidanud olema põhjalik, oleks tulnud tutvustada hooldusvahendeid. Meil ei ole võimalust pesta happega läbi või mõõta hüdrofoori rõhku.“

Tõnu Ammussaar nentis, et ilmselt juhendaja arvates piisas sellisest koolitusest: „Meie ei osanud küsida ega protestinud sel hetkel, oleme tagantjärele targad.“

Ivar Adler lisas: „Nüüd on selgunud, kogu meie hädade allikas on tõenäoliselt olnud see, et uue hüdrofoori asemel pandi veetöötlusjaama Tontküla seltsi pumbamaja vana hüdrofoor.“

Viimsi Keevituse projektijuht Jaak Ritso ütles Sõnumitoojale: „Uurisin hüdrofoori küsimust, Astlanda esindaja teatas, et vana on nüüd vahetatud uue vastu. Vead on tekkinud sellest, et veetöötlusjaam on olnud hooldamata. Viinistu veesüsteem on otsekui peremeheta vara, keegi ei tahtnud sellega tegeleda. Esialgu oli jutt, et hooldama hakkab Kuusalu Soojus, faktiliselt aga hooldust polnud. Abivallavanem, Kuusalu Soojuse juht ja külaseltsi kaks meest on alla kirjutanud koolitusaktile, milles on loetletud hooldustööd – mida pidi tegema kord nädalas, kuus, üle kolme kuu, kuue kuu järel, kord aastas.“

Suvel tekkinud veepuuduse kohta sõnas ta: „Kohe, kui pumbamaja sai valmis, ütlesime, et kastmiseks vett ei jätku. Teoreetiliselt on olemas võimalused, kust saada Viinistul üheks kuumaks suvekuuks kastmisvett. Ka sellega ei tegeletud. Talvel sai veesüsteem korda tehtud, lekked likvideeritud, raha me selle eest ei küsinud. Augustis võeti veeproovid, joogivesi oli puhas. Kui vesi on jälle must, tuleks torud läbi pesta.“

Vallavanema küsimusele, kuidas on vee kvaliteediga praegu, vastasid mitu inimest koos­olekul, et kolmapäeval-neljapäeval oli see pruun nagu kohv. Tõdeti, et vesi on puhas seal, kus on uued veetorud.

Enno Tikerpalu märkis, et hooldamata jäänud veetöötlusjaama elektrikulu on olnud suur, Eesti Energiale on makstud kogu veeraha. Hooldusvahenditeks enam raha ei jätku.