Viim­si Ar­tiu­mis tun­nus­ta­ti Har­ju aas­ta te­gi­jaid

„Te ole­te oma töö ja te­ge­mis­te­ga and­nud har­ju­maa­las­te­le vä­ga pal­ju. Tä­nu tei­le on maailm kind­las­ti pa­rem,“ lau­sus Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du (HOL) ju­ha­tu­se esi­mees And­rus Um­bo­ja tei­si­päe­val, 22. no­vemb­ril Viim­si val­la uu­es kul­tuu­ri- ja ha­ri­dus­kes­ku­ses­ Viim­si Ar­tium, ku­hu olid kut­su­tud Har­ju­maa 2022. aas­ta te­gi­ja­te kon­kur­si kõik lau­reaa­did ja no­mi­nen­did ning Kau­ni Ko­du kon­kur­si pa­ri­mad.

Aas­ta te­gi­ja­te kon­kur­si lau­reaa­te õn­nit­le­sid HO­Li, Har­ju­maa Et­te­võt­lus- ja Aren­dus­kes­ku­se, MTÜ Ko­du­kant Har­ju­maa ning maa­kon­na Lea­der te­ge­vusg­rup­pi­de esin­da­jad. Aas­ta te­gi­ja tiit­leid ja­ga­ti 11 ka­te­goo­rias, no­mi­nen­te oli kok­ku 97. Ko­du­kant Har­ju­maa ja HO­Li esin­da­jad and­sid üle ka au­hin­nad Har­ju­maa tä­na­vus­te kau­ni­ma­te ko­duae­da­de oma­ni­ke­le.

Har­ju­maa kau­nim ko­du 2022 on Aru­kü­las
Kon­kur­si­le Har­ju­maa Kau­nis Ko­du, mis on osa üle­rii­gi­li­sest kon­kur­sist Ees­ti Kau­nis Ko­du, esi­ta­ti tä­na­vu 8 no­mi­nen­ti. Kol­me võit­ja hul­gas on ka Aru­kü­las Har­ju tä­na­val asuv Maa­ri­ka ja Mar­gus Var­re­se ko­duaed, mis 2020. aas­tal tun­nis­ta­ti Raa­si­ku val­la kau­nei­maks.

Hin­da­mis­ko­mis­jon mär­kis, et pe­re­kond Var­re­se ko­duaias on ilu- ja tar­beaed häs­ti ta­sa­kaa­lus­ta­tud, iluaia pea­mi­ne pil­gu­püüd­ja on ve­si­roo­si­de­ga bas­sein ja suur pe­lar­goo­ni­de­ga kõrg­pee­nar, tar­beaias kor­ras hoi­tud kas­vu­hoo­ne.

Oma sün­ni­ko­dus elav Mar­gus Var­res rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et ma­ja ja aia ra­ja­sid te­ma va­ne­mad 1950nda­tel. Te­ma elas oma pe­re­ga aas­taid Tal­lin­nas, kuid pä­rast isa, Raa­si­ku val­la au­ko­da­ni­ku Olev-Jaan Var­re­se sur­ma 2003. aas­tal, ko­lis ta­ga­si lap­se­põl­ve­ko­ju, et ema eest hoo­lit­se­da.

„Sel ajal hak­ka­si­me ma­ja nii seest kui väl­jast üm­ber ehi­ta­ma. Oli­me abi­kaa­sa­ga käi­nud Aeg­vii­dus tut­ta­va­te juu­res, nen­de ko­du tei­ne kor­rus oli vä­ga mait­se­kalt teh­tud, meel­dis nii vä­ga, et pöör­du­si­me sa­ma ar­hi­tek­ti Rein Nurm­se poo­le. Te­ma on meid ju­hen­da­nud siia­ni, ka õuea­la hak­ka­si­me ühek­sa aas­tat ta­ga­si te­ma nä­pu­näi­de­te jär­gi ku­jun­da­ma,“ üt­les Mar­gus Var­res.

Kõi­ge roh­kem on ta ko­duaias ra­hul ter­ras­si ja tii­gi­ga, mil­les kas­va­vad ve­si­roo­sid: „Si­seõu on häs­ti väl­ja kuk­ku­nud. Pae­ki­vi ter­ras­si hak­ka­sin te­ge­ma 2013. aas­tal, ki­vid tõin Kuu­sa­lu val­last Põh­ja­ki­vist. Olen se­da ehita­nud aas­taid, teen ta­sa­pi­si, muu­de töö­de kõr­valt. Sel­lel su­vel rajasin vär­vi­lis­test tä­na­va­ki­vi­dest sis­se­sõi­du­tee, ka see mul­le en­da­le vä­ga meel­dib.“

Mar­gus Var­res lau­sus, et üht-teist on veel te­ha, kuid pä­ris val­mis ei saa ko­duaed ku­na­gi, sest pi­de­valt te­kib uu­si ideid. Ta li­sas, et ko­du ja ae­da on nad abi­kaa­sa­ga ku­jun­da­tud en­da­le, mit­te kon­kurs­si­de jaoks.

„Olen ko­gu aeg mõel­nud, et ilu­said ae­du on Har­ju­maal vä­ga pal­ju, maa­kond on ju suur. Kui mul­le esi­mest kor­da he­lis­ta­ti ja öel­di, et meie ko­du on va­li­tud Har­ju­maa kau­ni­maks, ei us­ku­nud, ar­va­sin, et te­le­fo­ni­numb­rid ae­ti sas­si. Aga mui­du­gi on meel­div tun­ne, tun­nus­tas on ala­ti hea,“ sõ­nas Har­ju­maa kau­ni ko­du oma­nik.

Aas­ta kü­la – Kuu­sa­lu val­la Lee­si kü­la
Har­ju­maa aas­ta kü­la tiit­li päl­vis tä­na­vu kan­di­dee­ri­nud nel­jast kü­last Kuu­sa­lu val­la Lee­si kü­la.

„Vä­ga vää­ri­kas tun­nus­tus, uh­ke tun­ne on,“ üt­les Ju­min­da kü­la pool­saa­re ela­ni­ke MTÜ Lee­si Tar­wi­ta­ja­te Ühi­sus ju­ha­tu­se lii­ge Ants Viir­maa.

Lee­sil ko­gu­kon­na­poo­di pi­da­va Lee­si Tar­wi­ta­ja­te OÜ ju­ha­tu­se lii­ge Vei­ko Es­ken li­sas: „Te­ge­li­kult on see tun­nus­tus ko­gu Ju­min­da pool­saa­re rah­va­le, sest Lee­si kül­la on pool­saa­re ela­ni­kud ko­gu­kon­na­poe näol pan­nud tu­han­deid va­ba­taht­lik­ke töö­tun­de. Kui meie pool­saa­relt oleks aas­ta kü­la tiit­li­le kan­di­dee­ri­nud mõ­ni tei­ne kü­la, oleks tu­le­mus oleks ol­nud võrd­le­mi­si sa­ma.“

Nii Ants Viir­maa kui Vei­ko Es­ken ar­va­sid, aas­ta kü­la tiit­li ta­ga on eel­kõi­ge see, et pool­saa­re ko­gu­kond on ha­ka­nud oma­va­hel suht­le­ma. Sel­les oma­kor­da on nen­de ar­va­tes „süü­di“ Lee­si ko­gu­kon­na­pood, mis on tei­nud pool­saa­re kü­la­de ini­me­sed oma­va­hel tut­ta­vaks ning kes­ku­se­na ko­gu­kon­da lii­dab. Meil po­le üh­te­gi kü­la, kus po­leks tek­ki­nud sõp­ru, kin­ni­ta­sid nad.

„Lee­si poes ei saa al­la tun­ni hak­ka­ma, ik­ka jääd ju­tus­ta­ma. Eri­ti lõ­bus on ree­de õh­tu­ti, kui ka lin­na­rah­vas tu­leb maa­le. Poe juu­res saab tea­da, kus mi­da­gi toi­mub, kuul­da oma ja teis­te kü­la­de uu­di­seid. Ko­gu­kond on tä­nu poe­le hoo­pis teist­moo­di hin­ga­ma ha­ka­nud,“ lau­sus Ants Viir­maa.

Ta lausus, et Lee­si pood on kü­la­maas­ti­kul uni­kaal­ne näh­tus, teist sel­list al­ga­tust Ees­tis ei ole: „Mi­nu tea­da ei ole ka üh­te­gi ko­gu­kon­da, kes oleks ha­ka­nud poo­di pi­da­ma.“

Vei­ko Es­ke­ni sõ­nul on esin­da­jaid ko­gu­kon­da­dest, kes ta­hak­sid sa­mu­ti ha­ka­ta sar­na­selt poo­di pi­da­ma, nen­de juu­res käi­nud küll, ise­gi Ees­ti tei­sest ot­sast on tul­dud uu­ri­ma, mi­da sel­leks on va­ja ja kui­das alus­ta­da. Ka väi­ke­pood­ni­kud on käi­nud kü­si­mas, kui­das on pool­saa­re rah­vas suut­nud poe­pi­da­mi­se­ga hak­ka­ma saa­da.

Lee­si kü­las on Vei­ko Es­ke­ni sõ­nul amet­li­kult 47 ela­nik­ku, kuid tä­nu poe­le võib sel­le­le ar­vu­le su­ve­kuu­del jul­gelt nul­li lõp­pu kir­ju­ta­da. Kõik need ini­me­sed on ko­gu­kon­da pa­nus­ta­nud kas või mõ­ne kont­ser­di­pi­le­ti os­tu­ga, sest kõi­gi kont­ser­ti­de tu­lud lä­he­vad poe­ma­ja re­mon­di­fon­di – re­no­vee­ri­mist oo­tab ma­ja tei­ne kor­rus.

Aas­ta kü­la tiit­li võit­mi­ses on Ants Viir­maa ja Vei­ko Es­ke­ni kin­ni­tu­sel suur roll ka Lee­si­ paa­di­sa­da­mal, mil­le ra­jas Rai­vo Pukk.

„Us­ku­ma­tult äge asi, era­ra­ha­de­ga ehi­ta­tud ko­gu­kon­na­sa­dam, kus ko­ha­li­kud ini­me­sed saa­vad paa­te hoi­da,“ kii­tis Veiko Es­ken.

Ta li­sas, et tä­nu sa­da­ma­le on ko­ha­li­kud ini­me­sed saa­nud oma hoo­vid ki­vi­dest puh­taks – Rai­vo Pukk viis need ta­su­ta ära, ki­ve oli va­ja sa­da­ma ehi­ta­mi­seks: „Neid on sin­na ku­lu­nud um­bes paar­küm­mend tu­hat ton­ni.“

Har­ju­maa aas­ta kü­la kon­kur­si võit­ja­na kan­di­dee­rib Lee­si tu­le­val aas­tal üle-ees­ti­li­sel kü­la­de kon­kur­sil.

Aas­ta te­gu – Kuu­sa­lu val­la me­he eest­ve­da­mi­sel val­mi­nud LNG ter­mi­nal
Tii­tli Har­ju­maa aas­ta te­gu või­tis Pal­dis­ki lin­na ra­ja­tud LNG ter­mi­nal, mil­le eest­ve­da­ja oli Kuu­sa­lu val­la Tam­mis­tu kü­la­va­nem Mar­ti Hääl. Esi­ta­ja põh­jen­das, et Ale­xe­la ja In­fo­ta­ri ees­rind­lik koos­töö ja ope­ra­tiiv­ne te­gut­se­mi­ne gaa­si va­rus­tus­kind­lu­se ning re­gioo­ni ener­gia­jul­geo­le­ku ta­ga­mi­sel on era­kord­ne näi­de era­sek­to­ri pa­nu­sest, mil­lel on mär­ki­mis­väär­ne mõ­ju piir­kon­na ma­jan­du­se aren­gu­le ja kon­ku­rent­si­või­me­le. Üli­lü­hi­ke­seks täh­ta­jaks ma­hu­ka ja väl­ja­kut­se­te­roh­ke lu­ba­du­se el­lu­vii­mi­ne va­jas enam kui 200 eks­per­di ja spet­sia­lis­ti pü­hen­du­nud tööd. Haa­la­mis­kai ehi­tu­se­ga on si­su­li­selt te­gu maail­ma­re­kor­di­ga – va­rem ei ole poo­le aas­ta­ga LNG ter­mi­na­li sa­da­mat ehi­ta­tud. Ot­sus alus­ta­da Pal­dis­ki haa­la­mis­kai ehi­tamist teh­ti 31. märt­sil, ter­mi­na­li kai val­mis 28. ok­toob­ril ehk mõ­ni päe­v lu­ba­tud täh­ta­jast va­rem.

„Ai­täh tun­nus­tu­se eest, kuid ma ei saa se­da pä­ris en­da­le võt­ta, meid oli vä­he­malt kaks­sa­da ja tões­ti üle­tas see pin­gu­tus se­nist maail­ma­re­kor­dit na­tu­ke roh­kem kui aas­ta­ga,“ lau­sus Mar­ti Hääl.

Ta li­sas, see tões­tab, et ava­li­ku ja era­sek­to­ri koos­töös on krii­si­si­tuat­sioo­nis või­ma­lik te­ha as­ju, mis mui­du tun­du­vad või­ma­tud: „Kui kur­jad kee­led kü­si­vad, kas se­da ter­mi­na­li oli va­ja ja kas see jääb nüüd tüh­jalt seis­ma, siis vas­tan, et eraet­te­võt­ja on jon­na­kas ja üks­kord me või­da­me nii­kui­nii!“