Vihasoo rahvamaja 80. sünnipäeval avati kultuuripink

4171
Vihasoo kultuuripingi autorid ANDRES NAPP ja KRISTA SIMSON

Rahvamaja ette pandud nikerdustega puupink on pühendatud kohalikele kultuurikollektiividele.

Vihasoo külapäev ja 80. sünnipäev algas laupäeval, 26. juulil 30kraadises kuumuses. Päevajuht, Vihasoo näitetrupi juhendaja Andres Napp lausus, et Vihasoo sünnipäevi peetakse traditsiooniliselt just rahvamaja ehitamise, mitte küla esmamainimise päeval.

Pidu aitasid korraldada Ingrid Nurmsalu ja Merle Krüsban.

Sünnipäeva juhatas sisse Vihasoo elanik Sten Tammemäe, kes õpib Tartu Ülikoolis ajalugu. Ta tutvustas küla ajalugu: „Vihasoos hakkas kultuuritegevus arenema 1924. aastal, kui loodi Vihasoo Haridusselts. Kuna seltsitegevus vajas rohkem ruumi, pühitseti 1934. aasta jaanipäeval sisse uus ja uhke talgukorras ehitatud rahvamaja. Raha  saadi riigilt, koguti pidudel pillimänguga ja näidenditega naaberkülades.“

Külapäev algas lipuheiskamisega, esinesid Vihasoo lauljad, kooli laululapsed ja tantsumemmed.

Sünnipäevaks sai valmis rahvamaja pink, mis leidis koha maja vastas puu all. Pingi seljatoe kujundas kunstnik Krista Simson.

Pingi tegi Andres Napp: „Seljatoel on märgitud kultuurikollektiivid. Pilli on mängitud siinkandis kogu aeg, otsustasime nikerdada pasuna. Pasunakoor oli ka üks esimesi kollektiive, kes Vihasoos tegutses. Kõrvuti on teatrimaskid ja lauljad, sest oleme teinud palju asju koos. Veel paistavad seljatoelt tantsumemmede varbad.“

Ta lisas, et pink pole veel päris valmis: „Jätsime pingile tühjad kohad, et lisada sinna metallplaadid nendele, kes on Vihasoo kultuurielu ja rahvamaja jaoks palju ära teinud – puhkpillikoori asutaja Roman Laik ning koori algataja Meelike Arulo.“

Pärast pingi avamist olispordivõistlus, mis koosnes jooksust, kanuu- ning jalgrattasõidust. Esikoha sai Tammispea meeskond kapten Rene Krüsbani juhtimisel, teise koha saavutas Kasispea võistkond, mille kapten oli Jaanus Kallaste ning kolmandaks jäi Vihasoo võistkond, mida juhtis Alex Tammemäe. Spordivõistlusi korraldas Rauno Arulo.

Külalistele pakkus kalasuppi Malle Arrak, Merle Krüsban korraldas lastele mänge ja võistlusi, Andres Napp pidas rahvamaja taga kõrtsi. Rahvamaja hoovis olid avatud ka kohalike perenaiste kohvikuletid, kus müüdi nii soolaseid kui magusaid küpsetisi ning jäätist. Kohvi pakkus Tiit Trolla ASist Meira.

Kell 17 algas rahvamajas 30 minuti pikkune lühinäidend rahvamaja ajaloost. Lavastuse autor on Andres Napp, lavastas Vihasoo näitetrupi liige Jana Roopa. Esimest korda olid Vihasoo laval noored, kellest mõned on kaasa teinud ka põhitrupi koosseisus.

Näitlesid Mihkel Allemann, Kert Krüsban, Mario Meesak, Sten-Erik Tammemäe, Alex Tammemäe, Kristi Tammemäe, Kuldar Pärn, Janette Roopa.

Lavastaja Jana Roopa: „Andres Napp pakkus, et lavastaksin loo, mille ta kirjutas rahvamaja loomisest. Olen näitetrupi liige ning varem lavastustes kaasa teinud, paraku põhi­trupi selle hooaja lavastuses mulle osa ei jätkunud ning nii saigi minust lavastaja.“

Ta rääkis, et osatäitjaid oli üsna keeruline leida: „Ei tahtnud kutsuda põhitrupi liikmeid, kellel harrastusnäitlejatena niigi suur koormus. Võtsin ühendust noortega, kes on näidendites kaasa löönud. Kui nad ütlesid oma jah-sõna, mõtlesin, et miks mitte tehagi ainult noortelavastus.“

Lavastaja jutustas, et trupp hakkas proove tegema aprillis, enamik näitlejaid elab Vihasoos.

Autor Andres Napp kirjeldas, et lavastuse idee sündis Vihasoo külapäeva kava kokku pannes: „Põhitrupp mängib praegu lavastust „Kes tappis tomatid?“. Kuna see on üsna pikk, arvasin, et venitab külapäeva väga pikaks. Lugu räägib sellest, kuidas kohalikud mehed hakkavad Vihasoosse ehitama kirikut, kuid avastavad, et  rohkem oleks vaja rahvamaja.“

Lavastaja märkis, et lugu on väljamõeldis: „Kirikut pole siia ehitada soovitud. Rahvamaja ehitus algas laenurahadest, mille riik andis igale omavalitsusele.“

Külapäeva lõpetas simman Hal­jala ansambli MPS saatel, kus lööb kaa­sa Vihasoo pillimees Kert Krüs­ban.

Eelmine artikkelJalgpalliturniiri Sohvik Cup võitis FC Kehra
Järgmine artikkelSõnumitooja 30. juuli lehes