Vihasoo linnuvaatlustorn on avatud

3849
Nordic Housese arhitekt PILLE KUUSIK ja projektijuht SIGRIT LINK ning linnuvaatlustorni rajamise algataja LINDA METSAORG, kes lubas, et tänutäheks torni eest korraldatakse Nordic Houses KT rahvale rannalooduse matk 1. või 2. oktoobril, kui on rahvusvahelised linnuvaatluspäevad.

Nordic Houses KT tegi MTÜ-le Eru Lahe Rannarahva Selts kingituse – projekteeris ja ehitas ligi 20 000 eurot maksnud vaatlustorni.

Esimese lastegrupina käis Vihasoo linnuvaatlustorni uudistamas Viimsi kooli 8. klass.
Esimese lastegrupina käis Vihasoo linnuvaatlustorni uudistamas Viimsi kooli 8. klass.

Eru Lahe Rannarahva Seltsi juht, linnuvaatleja ja Pärispea poolsaare loodusmatkade giid Linda Metsaorg kuulutas möödunud neljapäeval linnuvaatlustorni avatuks. Torn on rajatud Lahemaa rahvuspargi kõige linnurikkamasse paika – Vihasoo küla lähedale rannaniidule. Vaade avaneb Eru lahe loosaartele, mis on 26 linnuliigi pesitsusala, ning rohumaadele, kus peatuvad rändlinnud.
Pidulikul avamisel osalesid Nordic Houses KT, keskkonna­ameti, Kuusalu vallavalitsuse, MTÜ Lahe Maamees  ja Eru Lahe Rannarahva Seltsi esindajad. Kohale saabus ka kaks bussitäit noori – Viimsi koolist ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumist.
Linda Metsaorg teatas, et Vihasoo vaatlustorn lülitatakse poolsaarel korraldatavate loodusmatkade marsruuti: „Näitame rõõmuga kõigile seda imeasja, mis on heategevuslikult valmis tehtud. Siia on oodatud ekskursioonid ja ka omal käel matkajad.“
Linnuvaatlustorni rajamise plaane peeti aastaid. Seltsi kirjutatud rahataotlustele ei õnnestunud toetust saada, kaks aastat tagasi pöördus Linda Metsaorg puitmaju ehitava firma Nordic Houses KT poole, kuna luges Sõnumitoojast, et ettevõte tegi Kuusalu valla lasteasutuste jaoks lindude pesakaste ja paigaldas need.
Nordic Houses KT juht ja omanik Argo Saul oli nõus aitama, algas linnuvaatlustorni jaoks sobiva koha otsimine ja ametkondadega kooskõlastamine. Nurgakivi valati vundamenti tänavu juuli alguses.

Veised ja elektrikarjus
Torn on ehitatud 7meetrine, kõrgemaks ei saadud luba. Vaateplatvorm asub maapinnast 3,87 meetri kõrgusel. Vaatlustornile sobiva asukoha valinud linnuvaatleja, Vihasoo elanik Meelis Allemann kinnitas, et kõrgust on piisavalt, kõrgemat polegi vaja.
Torni projekteerinud arhitekt Pille Kuusik Nordic Houseses KTst ütles, et platvorm on vaivundamendiga ning kavandatud vastavalt kohalikele ilmastikuoludele. Nordic Houses tellis ehituse jaoks liimpuidust männitalad – mänd on poorne, saab hästi läbi immutada, raskust kannatab 500 kilogrammi ruutmeetri kohta. Kokku on platvormi pindala 12 ruutmeetrit. Torn on projekteeritud piisava tugevusega, korraga mahub platvormile paarkümmend inimest.
Kuusalu vallavalitsuse tellimusel on torni lähedale Vihasoo-Kasispea tee äärde rajatud parkla, see läks  vallale  maksma  ligi  6000 eurot. Selts paigaldas infotahvli loosaarte  ja  Eru  lahe  lindude kohta. Tahvlil tutvustatakse ka tee ääres asuvat kaitsealust künnapuud.
Torn paikneb elektrikarjusega piiratud alal, kus viibivad MTÜ Lahe Maamees lihaveised. Koplisse pääseb nurgaga värava kaudu, veised sealt läbi ei mahu.
Ranna ala rentniku MTÜ Lahe Maamees juhatuse liige Diana Pärna ütles, et veised on uudishimulikud, kuid neid ei tasu karta: „Hooldame lahe ääres 60 hektarit, 40 hektarit alles taastame. Enne laius siin pilliroog, nüüd on juba meri näha.“ Tänu rannaniidu taastamisele on lindude arvukus ja liigirikkus suurenenud.
Vaatlustorni omanik on Eru Lahe Rannarahva Selts, MTÜ võtab tornialuse maa rendile. Linda Metsaoru sõnul suhtub maaomanik Carmen Migur linnuvaatlustorni püstitamisse väga positiivselt, kuigi ta ei saanud avamisel osaleda, helistas ja soovis edu.
Reedel matkas vaatlustorni juurde piknikule kogu Vihasoo algkooli pere. Linda Metsaorg tutvustas merelinde ja rääkis ornitoloogide tegevusest.

Rannalooduse päev
Vaatlustorni avamine oli ühendatud Lahemaa rannalooduse päevaga, millest võtsid osa 200 õpilast neljast koolist – Viimsist, Tallinnast, Rakverest ja Tapalt.
Bussid matkajatega sõitsid Vihasoost Pärispeale, kus sai osaleda maastikumängus. Pärispea külasse ja matkarajale olid üles seatud 10 eriteemalist punkti, jagati teadmisi Lahemaa lindude, kalade, loomade ja taimede-marjade kohta, tuli vastata küsimustele, lahendada praktilisi ülesandeid. Matkajad said kaardid, punktides jagati teadmiste eest kleepse.
Punktides võtsid noori vastu juhendajad Lahemaal loodusharidust pakkuvatest organisatsioonidest: Eru Lahe Rannarahva Seltsist, keskkonnaametist, Käsmu meremuuseumist, Lahemaa Looduskoolist, Lahemaa Keskkonnahariduse Seltsist, Lahemaa Retkedest, Lahemaa Ökoturismist, Puhta Vee Teemapargist, RMK Oandu looduskeskusest, RMK Sagadi looduskoolist. Matkapäeva rahastas KIK.

Eelmine artikkelMaa korraline hindamine ja maksustamine tuleb hoida lahus
Järgmine artikkelLoksale Elule lisaraha