Vetla liivakarjääri kaevandamisloa pikendamiseks nõutakse täiendavaid uuringuid

1436

Voose ja Vetla külade elanikud hääletasid liivakarjääri elamupiirkonna rajamise vastu.

Teisipäeva, 2. septembri õhtul toimus Voosel rahvakoosolek, kus kohalikelt elanikelt küsiti, kas vallavolikogu võiks anda nõusoleku Vetla liivakarjäärist kaevandamise jätkamiseks.
2005. aastal andis keskkonna­amet välja 10aastase kaevandamisloa Vetla karjäärist ehitusliiva kaevandamiseks. Kuna liivavarud pole ammendunud, soovib loa praegune omanik OÜ Homeline kaevandamist jätkata veel viis aastat pärast loa lõppemist 31. märtsil 2015 ehk kevadeni 2020. 2004. aasta andmetel oli mäeeraldise piires ehitusliiva kaevandatav varu 358 500 m3 ning väidetavalt on ehitusliiva seal veel rohkem kui 160 000 m3. Tänavu kevadel küsis keskkonnaamet loa pikendamise kohta Anija vallavolikogu seisukohta. Volikogus on teemat mitu korda arutatud, viimati augustikuus. Siis leiti, et enne otsustamist on vaja teada kohalike elanike seisukohta.
Möödunudnädalasel koosolekul osales 41 elanikku Vooselt  ja Vetlast ning vallavalitsuse ametnikud. Kaevandusloa taotleja OÜ Homeline ning selle väljastaja, keskkonnaameti esindajad kohal ei olnud.
„Koosolek oli väga konstruktiivne, süüdistamisi ja lahmimist ei olnud, küll aga avaldasid inimesed oma muret ja kõhklusi ning tegid konkreetseid ettepanekuid,“ ütles Anija abivallavanem Urmo Sitsi.
Kõigepealt toodi välja, et esitatud andmed allesoleva kaevandatava varu suuruse ja tegeliku olukorra vahel on vastuolulised.  Külaelanikud avaldasid kartust, et lõpuks kaevandatakse hoopis rohkem, kui on lubatud.
„Viimane Vetla karjääri liivavarude hindamine tehti 2012. aasta lõpus. Pärast seda on liiva väljavedu jätkunud, seega ei saa esitatud numbreid väga tõsiselt võtta,“ sõnas abivallavanem.
Teiseks kartsid inimesed, kas taotletud mahus liiva kaevandamisega ei minda allapoole veepiiri ning kui seda tehakse, siis kuidas reageerivad ümbruskonna kaevud. Kõneldi ka sellest, mis saab karjäärist pärast liivakaevandamise lõppu. Esmase kaevandusloa väljastamisega 2005.a. kinnitati, et sinna võiks tulla väikeelamupiirkond – selle kohta esitas arendaja kümme aastat tagasi enne karjääri avamist ka eskiisjoonised.
„Kahes küsimuses saime kiiresti üksmeelele: menetlust ei saa jätkata enne, kui on selge nii kaevandatava mahu täpne suurus ning see, kuidas käituvad ümbruskonna kaevud, kui kaevandamisega minnakse veepiirist allapoole,“ rääkis Urmo Sitsi.
Erineval arvamusel oli kahe küla rahvas selles, mis peaks saama praegusest karjäärist pärast kaevandamise lõppu: kas väike­elamute ala või rekultiveeritud metsamaa väikese veesilmaga. Häälteenamusega 24:17 otsustati, et kohalikud inimesed sinna elamu­ehitust ei soovi.
„Leppisime kokku, et peatame edasise menetluse ning meie nõudmine on, et tellitaks eksperthinnang, kui palju on Vetla karjääris veel kaevandatavat maavara. Seniesitatud andmed on reaalsele olukorrale vastukäivad. Seejärel tuleks arutada vajadust teha uuring selle kohta, kuidas mõjutab kaevandamine allpool veepiiri veetaset ümbruskonna kaevudes,“ lausus abivallavanem.
Ta lisas: „Alles siis, kui need tingimused täidetud, saab rääkida edasi kaevandamisloa pikendamisest ning sellest, mida sinna edaspidi detailplaneeringuga kavandada.“

Eelmine artikkelKehra korvimeister JAAN KALLASMÄE: „Kui on huvi, õpetan meeleldi.“
Järgmine artikkelRaasiku ja Kuusalu jalgpallimeeskondade mängudest