VELLO TEDER Arukülast: „Liikumine on edu pant.“

2341

Aasta tagasi tervisespordiga alustanud VELLO TEDER on kaotanud 40 kilo.

Möödunud nädalal sai Sõnumitooja toimetus ühelt Aruküla elanikult e-kirja, et seal elab mees, kes on lühikese ajaga teinud suure muutuse kehakaalus – teda on näha sageli sportimas ning on silmnähtavalt saledam. Ta küsis, kas toimetus ei võiks mehe üles otsida ning uurida, kuidas on suutnud nii kiiresti kehakaalu langetada.

Kehakaal mõjutas tervist
Kõnealune mees on Aruküla elanik Vello Teder. Ta oli nõus ajalehe vahendusel rääkima oma kogemustest.
Vello Teder: „Mu kehakaal hakkas tõusma ligikaudu 20 aastat tagasi. Jätsin suitsetamise maha, kui olin 25-aastane. Kaalusin siis 85 kilo. Seejärel hakkas kaal tasakesi tõusma, paarikümne aastaga 85-lt 162 kiloni.“

Tekkisid probleemid vererõhuga, ka olid tal südamerütmihäired. Neid küll ei põhjustanud kehakaal, kuid üleliigsed kilod mõjutasid südame tööd. Arstid soovitasid mehel kaalust alla võtta.

Möödunud aasta märtsis otsustas Vello Teder, et ei taha enam olla ülekaaluline ning võtab kilode vähendamiseks midagi ette: „Kolm aastat tagasi kingiti mulle ja mu paarimehele firma sünnipäeva puhul kõndimiskepid. Siis jäid need keldrisse seisma. Aasta tagasi 15. märtsil otsustasin esimest korda neid proovida, 1. aprillil hakkasin regulaarselt treenima ning teen seda siiani.“

Algkaal 150 kilogrammi
Kui ta kepikõnniga alustas, kaalus 150 kilogrammi. Praegu kaalub 112 kilogrammi. Algus oli raske: „Ma olin harjunud mugava eluga, igal pool autoga käima. Kodust töö juurde on umbes kilomeeter, nii ma alustasingi kahe kilomeetriga päevas. Kõndisin tööle, ajasin seal asju ja pärast jalgsi koju tagasi.“

Vello Teder uuris tuttavatelt, kuidas nii treenida, et kaal langeks. Selgus, et liikumisel peaks pulss olema 130 lööki minutis. Ta muretses pulsikella, et südame tööd jälgida.

„Alguses oli seda 130 väga raske kätte saada. Jõudnud isegi oleks, aga jalad ei tulnud järele.“

Mõne aja möödudes sai ta soovitud tempo kätte ja hakkas suuremaid ringe tegema. Poole aasta möödudes, enne talve, kõndis juba 10-12 kilomeetriseid ringe. Selleks ajaks oli kehakaal langenud märgatavalt.

Seejärel käis ta ka paar korda jooksmas, kuid lumi tuli maha ja otsustas käimiskepid suusakeppide vastu vahetada.

Suusatamas käis peamiselt Pirita ja Valgehobusemäe radadel, mõned korrad ka Arukülas. Kaugemale sõitma läks ta seetõttu, et sealsed rajad olid paremini hooldatud.

„Varem, kui kaalusin 150 kilo, käisin mõnel talvel suu­sa­tamas. Siis oli ikka väga raske. Mäletan, kui sattusin esimest korda masinaga tehtud rajale, see oli võrratu avastus.“

Möödunud kuul toimunud Raasiku valla suusavõistlusel osales ka Vello Teder. Oma võistlusklassis jäi ta viimaseks: „Sõitsin ainsana klassikastiili, sest mul on klassikaks tehtud suusk. Kuna teised sõitsid vabastiili, liikusin neist aeglasemalt.“

Suuskade hooldamist õppis ta peamiselt internetist, kuid pidas Arukülas nõu ka Peep Koiduga, kes oli selle aasta taliolümpiamängudel kulla võitnud poola suusataja Justyna Kowalczyki määrdemeister.

Ehitas ise sõudeergomeetri
Lume sulades Vello Tederi suusahuvi ei raugenud. Ta muretses rullsuusad, et korralikult selgeks saada vabastiilis sõitmine ning harrastada üht meelisspordiala suvelgi. Ka on ta otsustanud jätkata jooksmisega.

Halbade ilmade korral teeb trenni toas. Selleks ehitas möödunud aastal ise sõudeergomeetri. Juhised leidis internetist, vajalik ehitusmaterjal oli kodus olemas. Siseruumides saab treenida ka töö juures, kus on jõusaal. Meelsamini liigub ta aga väljas: „Toas on kuidagi nüri trenni teha.“

Liikumise kõrvalt hakkas ta oma söömist jälgima: „Varem sõin väga palju leiba, nüüd üritan seda asendada juurviljadega. Näiteks meeldib mulle väga hapukapsas. Vähendasin söögikoguseid, aga näljutama ennast ei hakanud. Alkoholi olen kogu aeg vähe tarbinud, vahepeal ei võtnud üldse.“

Tiheda töögraafiku tõttu on tal tekkinud treeningutesse pikemaid, peaaegu nädalapikkuseid pause. See on sportimisindu ainult suurendanud: „Pärast pausi on kergem alustada, tahtmine on suur. Sõltuvus tekkis kähku, sest see tunne, mis tuleb pärast trenni, on suurepärane.“

Ainus asi, mis teda sportimise juures häirib, on see, et peab Arukülas käima maanteel kõndimas. Seetõttu sõidab ta võimaluse korral mujale treenima.

„Ma ei taha autodega võidelda. Arukülas võiks olla rohkem kergliiklusteid. Männikusse küll tehti üks rada, kuid võiks olla asfalteeritud tee, kus saaks nii jalutada kui ka sporti teha. Rajad võiksid olla valgustatud.“

Vello Tederi abikaasa ja kaks last toetavad teda igati. Suvel käis ta kepikõndi tegemas koos noorema tütrega.

Vello Tederi eesmärk on järgmiseks talveks saada kehakaalu number kahekohaliseks: „Mul ei ole kiiret kuhugi, kuid praegu on asi alles pooleli.“

Sõnumitoojaga kohtumise järel pani ta dressid selga ning läks taas kepikõndi tegema.