Veemotosportlane SANNA AASLAV-KAASIK Kahalast on MMi kolmas

2905

Sügisel Kuusalu keskkoolis 10. klassi alustav SANNA AASLAV-KAASIK on edukast veemotosportlaste suguvõsast.

Kuusalu kooliõpilane SANNA AASLAV-KAASIK võistleb oma onu valmistatud veemootorsõidukil.
Kuusalu kooliõpilane SANNA AASLAV-KAASIK võistleb oma onu valmistatud veemootorsõidukil.

Juuli lõpus saavutas Kuusalu valla Kahala küla tüdruk Sanna Aaslav-Kaasik Tallinnas Harku järvel toimunud veemoto maailmameistrivõistlustel 3. koha GT-15 klassis, kus saavad võistelda 9-16aastased noored.
Noor sportlane rääkis, et veemotoga innustas teda tegelema isa Uku Aaslav-Kaasik. 1950ndatel aastatel oli samal alal edukas ta vanaisa Lembit Aaslav-Kaasik, kes võistles edukalt Nõukogude Liidu eest, tuli mitmekordseks NSVL meistriks ning Eesti NSV meistriks. 2001. aastal tuli ta O-125 klassis Euroopa meistriks, aasta varem MM-il samas klassis hõbemedalile.
Lembit Aaslav-Kaasik oli aastaid treener mitmetele edukatele sportlastele, juhendas ka Sanna isa ja onusid.
Sanna Aaslav-Kaasik on tegelenud veemotoga 4 aastat: „Juba esimesel proovisõidul tundsin, et see on minu ala. Olen seadnud endale eesmärgi jõuda maailma tippu mõnes täiskasvanutele mõeldud võistlusklassis. Selle nimel olen teinud trenni Tallinna Veemoto Klubis Harku järvel. See on minu koduklubi, kuna lähemal ei ole võimalik kusagil harjutada.”
Kuna võistlused toimuvad suvel ja sügise alguses, teeb ta paadiga trenni kevade lõpust septembrini: „Muul ajal harrastan teisi spordialasid, mulle meeldib kergejõustik.”
Võistluskogemusi on ta saanud Eesti meistrivõistlustelt ning välismaalt Balti riikidest, Soomest ja Rootsist: „Veemoto on tehnika­spordiala, seega on oluline, et võistluspaat oleks tipptasemel ning toetus ja abi stardis väga hea. Kiidan oma isa Ukut, kes on hoo-litsenud selle eest, et mul oleks võimalikult hea start, kiirendus ja tippkiirus. Minu võistluspaadi on valmistanud onu Ahto Aaslav-Kaasik, kelle käe all on valminud paljud võistlustel edu toonud võistluspaadid. Lisaks on väga palju aidanud onu Erik Aaslav-Kaasik, kes on vanaisa Lembitult üle võtnud vintide ehk sõukruvide valmistamise.”
Sanna Aaslav Kaasik lausus, et talle meeldib kiirus ning adrenaliin: „Juba väiksena vaatasin isa võistlusi F-500 paadiklassis ning tahtsin olla nagu tema ja sõita kiire paadiga.”
Ta märkis, et võistlusalal on päris tihe konkurents, mis oleneb paadiklassist: „Noorteklassis, kus mina võistlen, on harrastajaid Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Suurbritannias ja mujal. Ka Eestis on konkurents väga tihe, see annab eelise osalemiseks rahvusvahelistel võistlustel. Minu lähimad konkurendid on MMi kulla võitnud tartlane Stefan Arand ja teised poisid. Nemad sõidavad agressiivsemalt, et mitte tüdrukule alla jääda.”
Ta tunnistas, et MMi 3. koht oli väga suur üllatus: „Käesolev hooaeg on olnud üldse suurepärane, see poodiumikoht on seni mu parim tulemus. Varem on head meelt teinud Balti karikavõistluste teine koht ja Eesti meistrivõistluste kolmas tulemus.”
Trenni teeb ta 3 korda nädalas Tallinnas Harku järvel: „Kuna pean selleks igal korral Kuusalust Tallinnasse sõitma, siis igasse trenni ei jõua, aga võistelda üritan igal võistlusel, kus võimalik.”
Sanna Aaslav-Kaasik võistleb paadiga, mille on valmistanud tema onu Ahto. Paat on komposiitmaterjalist, et oleks võimalikult kerge, aga samas vastupidav. Paadis pole turvavööd, põhivarustuses on gaasipedaal, rool, käigukang ja starter/sureti.  GT-15 klassis kasutatakse tehasemootoreid ehk tavalisi päramootoreid. Mootorite forsseerimine ei ole lubatud.
Veemotoga tegelemine on noore sportlase sõnul üpris kallis hobi: „Kogu varustus tuleb sportlastel endal soetada. Kes oskab, valmistab oma võistluspaadi ise. Abiks on toetajad, kes on nõus oma õla alla panema. Noorteklassis on Tallinna Veemoto Klubi toetus oluliselt suurem, mootorid ja võistluspaadid on saadud klubilt tasuta kasutamiseks. Kulukas on välismaal võistlustel osalemine, kas või järgmine suurem võistlus ehk GT-15 EM, mis toimub septembris Inglismaal. Tahaksin seal väga osaleda.”
Ta kinnitas, et soovib veemotoga kindlasti edasi tegeleda: „Soovin tutvustada seda kõigile, et tuleks rohkem tüdrukuid seda spordiala harrastama.”

Eelmine artikkelJUHAN TOBIAS – Kolga vallakirjutajast politseijuhiks
Järgmine artikkelKas Kehra uus kõnnitee on pimedal ajal piisavalt valgustatud?