Vana-Sirge Küülik Kalme külast leidis Leader-projektiga koostööpartneri Soomest

1734
Küülikukasvatajate AIVE NIILO ja ISA MårtensI esimene töine kohtumine tuleb juba sel aastal.

Anija, Kuusalu ja Raasiku valla ning Loksa linna väikeettevõtjad saavad osaleda ühisprojektis koos soomlaste ja lätlastega.

Image1Rahvusvahelise projekti „Kestlik ettevõtlus maal” avakohtumisel tekkis neli koostööpaari: Kuusalu valla ettevõtja Aive Niilo Vana-Sirge Küülikust hakkab kogemusi vahetama küülikukasvataja Isa Mårtensiga Soomest, Anija mõis asub koostööd tegema mõisaga Jelgava lähedalt Lätist, Jaanioja käsitöötalu Võsult leidis koostööpartneri Soomest, Vaksali trahter Tapa linnas lõid käed Läti partneri Viesu Līčiga.
Kokkulepped sõlmiti möödunud nädalal Kose vallas Oxforelli puhkekeskuses, kuhu 25.-27. augustil kogunesid 60 väikeettevõtjat: 21 Lätist, 11 Soomest, ülejäänud Eestist.
Projekti algataja ja eestvedaja on MTÜ Arenduskoda, sinna kuuluvad Kuusalu vald ja Loksa linn ning Tapa, Kadrina ja Vihula vald. Eestist on väikeettevõtluse arengu toetuseks tehtavasse projekti kaasatud MTÜ Ida-Harju Koostöökoda, mille tegevuspiirkond hõlmab Anija, Raasiku, Aegviidu ja Kose valda. Projektipartner on ka MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu, kus on 10 valda Pärnumaalt.
Soomest osalevad Arenduskoja koostööpartnerid: Sepra, Linnanseudu ja Pirkan-Helmi tegevusgrupid. Läti partnerid on Liepaja ja Lielupe Leader-grupid.
Tegu on Euroopa Liidu uue Leader programmiperioodi esimese rahvusvahelise koostöökokkuleppega, millega on seotud Eesti tegevusgrupid. Projekt sai ametliku kinnituse ja lepingule allkirjad käesoleva aasta alguses.

Pall on pandud veerema
Kohtumise peakorraldaja ja pro­jek­ti ühistegevuste koordinaator Eha Paas, kes on olnud ka Arenduskoja varasemate toiduprojektide juht, lausus kolmepäevase kohtumise lõpuseminaril, et kuigi see toimus ettevõtjatele väga kiirel ajal ning mitmed huvilised ei saanud osaleda, on pall veerema pandud: „Tegime sissejuhatuse. Kes soovib projektis osaleda, on teretulnud endast teada andma.”
Kolme päeva jooksul said ettevõtjad üksteisega tuttavaks, osalesid loengutel, tutvustasid oma tooteid ja teenuseid. Teine päev oli väljasõitudeks. Gruppidena külastati piirkonna mikroettevõtteid – Kuusalu vallast Jõekääru talu, Vana-Sirge Küülikut, Valgejõe Veinivillat ja OÜd Kodused Leivad Kupu külast. Kaks gruppi külastasid Anija mõisa. Raasiku vallas võtsid külalisi vastu Aruküla Vildivilla ning Raasiku õlletehas. Spontaanse külastuse korraldas Raasiku OTT eestvedaja Meeli Teder, kes viis oma grupi lisaks Kose valla ettevõtetele ka Alaverre aedniku Helve Vaarmanni juurde.
Avürituse üks enimoodatud sündmus oli vahetuspartnerite kokkuviimine. Kolme päeva jooksul said ettevõtjad tutvuda üksteise tegevusega ning otsustada, kellele sooviksid külla minna kogemusi vahetama, et arendada pikaajalisemat koostööd. Kokku on kavas leida projekti kuni 88 väikeettevõtet, igast Leader-tegevusgrupist 11. Läti partnerid ootavad veel projekti rahastamisotsust, mis saadakse tõenäoliselt järgmise aasta keva-deks. Seetõttu saab lätlastega kohtumisi alustada hiljem, teistel on võimalus juba tänavu sügisel.
Eha Paas märkis, et projekti võlu on luua ettevõtjatele keskkonda ja võimalusi: „Mis tulemused sel on, sõltub neist. Hakkame individuaalselt tegelema ettevõtjatega, kes soovivad vahetuses osaleda. Enamik soovib leida sama tegevusala inimest, mõned tahavad alustada uue ettevõttega ning otsivad partnerit, kellel oleks juba kogemusi.”
Ta lisas, et vahetuse muljetest peab iga ettevõtja kirjutama projekti kodulehele ingliskeelse kokkuvõtte. Projekti veebileht avaneb novembris.
Tagasiside ringkäikudele ettevõtetes oli Eha Paasi sõnul positiivne: „Üks soomlane oli üllatunud, et meil on siin nii puhas. Ta imestas, kui palju tööd ja vaeva on ettevõtjad näinud, ehitanud hooneid oma kätega ning lähenenud väga omapäraselt.”
Ida-Harju Koostöökoja tegevjuht Tiina Sergo kiitis, et kolm päeva Oxforellis olid väga põnevad ja praktilised: „Ettevõtjad said kohtuda näost näkku ning luua kontakte. Tegevusgruppide roll ongi tuua inimesed kokku, edasine on juba nende omavaheline kontaktiloomine. Leian, et see õnnestus päris hästi. Meie ettevõtted on väga koostöövalmis ning kindlasti tuleb veel koostööst huvitatud ettevõtjaid. Mõnikord juhtub muidugi ka nii, et ettevõtjad sobivad kokku paberil, aga reaalselt sünergiat pole. Isiklik kohtumine paneb asjad paremini paika.”

Koostöö annab jõudu ja ideid
Aive Niilo Vana-Sirge Küülikust rääkis, et leidis küülikukasvataja nii Lätist kui Soomest: „Lätlasel oli kunagi küülikuid üle viiesaja. Partneri leidsime aga Soomest, saja kilomeetri kauguselt Helsingist. Temal oli varem sama palju küülikuid, kui on mul praegu ehk kaheksakümmend. Ta lõpetas küülikukasvatusega, kuid nüüd tahab uuesti alustada.”
Aive Niilo leppis uue partneriga kokku, et külaskäigud tulevad 3-4päevased: „Partner lubas otsida Soomest veel mõned küülikupidajad, kes kasvatavad just nahaküülikuid. Ta juhatas mind ka Facebookis Soome lihaküülikukasvatajate suletud gruppi ning mainis, et tema lähedal tegeleb keegi liha suitsetamisega. On variant, et kui juba külla lähen, võtan oma elusküülikud kaasa ja toon nende suitsuliha tagasi.”
Ta kirjeldas, et mõningad erinevused küülikukasvatuses on juba selged: „Erinev on loomade toitmine, tapmine. Soome sööt on näiteks kaks korda kallim kui meil.”
Raasiku OTT kaubakohtumiste eestvedaja Meeli Teder lausus, et avaseminar jooksutas pea mõtteid täis: „Kui oled MTÜ inimene, teed kõike oma vabast ajast ja rahast, käid vahepeal maha. Siit sain aga jõudu ning ideid. Külalised soovisid angersäga ja näha meie OTT turge, enne kojusõitu viin nad turule kas Kehrasse või Jõelähtmesse.”
Projekti avakohtumisel avaldas talle muljet lätlanna, kes teeb kõike piparmündist: „Olen kohtunud ettevõtjaga, kelle tooted on küüslaugust. Turunduskoolitus pakkus talle veel palju ideid, mida kõike annab teha ühest taimest.”
Meeli Teder märkis, et tal sündis idee teha OTT ettevõtjatele uus teabepäev projekti kohta: „Praegu on tootjatel meeletult kiire, kuid oktoobris võtan teema uuesti üles. Siis saab rääkida konkreetsemalt.”
Anija mõisa arendusjuht Janne Kallakmaa: „Olid väga toredad päevad. Võtsime vastu külalisi, tutvustasime mõisa ajalugu ja tulevikuväljavaateid. Oli ka töötuba, kus tutvustasime oma teenuseid. Potentsiaalse koostööpartneri leidsime Lätist, seal on üks mõis, mis pakkus meile väga huvi. Pidime septembris lätlastega ühendust võtma.”
Projekti Eesti-poolsed ettevõtjad kohtuvad järgmisena Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkonnas Pärnumaal, siis toimub projekti esimene inspiratsioonipäev.