Kuusalu valla visioonipäevadel käis Kolgaküla ja Kuusalu rahvamajas kokku 80 inimest.
Kuusalu vallavalitsus korraldas seoses valla uue arengukava koostamisega visioonipäevad, kuhu oodati erinevate eluvaldkondade esindajaid. Kolgaküla rahvamajas oli visioonipäev laupäeval, 19. veebruaril, osalejaid oli 31. Kuusalu rahvamajja kogunes teisipäeval, 22. veebruaril 49 inimest.
Mõlemal pool oli päevakava sarnane – alustati hommikul kell 10 ja töö kestis kella 17ni. Kokkusaamise viis läbi firma Cumulus Consulting, kes on valitud Kuusalu valla arengukava 2012-2032 koostajaks. Firma oli omakorda tellinud visioonipäeva läbiviimise OÜlt Implement Inscape, kelle töötajad selgitasid kohaletulnute tulevikunägemuse Kuusalu valla kohta välja oma metoodika järgi.
Osalenud jagati juhuslikkuse alusel üheksasse laudkonda. Neil paluti omavahel arutada ja kirja panna, millises vallas tahavad elada aastal 2020. Igal laudkonnal tuli seejärel seisukohti teistele tutvustada. Põhisoovid olid ühesugused – et koduvallas oleks hea ja turvaline elada, töökohad ning koolid-lasteaiad asuksid kodu lähedal, külad ja alevikud oleksid korras ning neis käiks sisukas seltsielu.
Kolgakülasse kogunenutest olid enamik ümberkaudsetest küladest ning paljud laudkonnad nimetasid tulevikuvisioonina, et 2020. aastaks on Loksa linn liitunud Kuusalu vallaga. Veel loodeti, et siis on suudetud paremini ära kasutada Kuusalu valla eripära ehk suurimat merepiiri Eestis, väikesadamad on tehtud korda, tegeletakse tunduvalt rohkem mere- ja laiemalt loodusturismiga, Lahemaa rahvuspargi valitsejad teevad tihedat koostööd maaomanikega.
Kolgakülas oli enamik seda meelt, et piirkonnas on 2020. aastal kaks keskkooli – Loksal ja Kuusalus. Samas leidsid paljud, et ka Kolgas peaks keskkool jääma püsima, kuid võiks olla keskkonnahariduse ja etnograafia-pärimuskultuuri kallakuga ning sinna tullakse õppima üle Eesti. Kaks laudkonda pakkusid, et eraldi vallamaja siis enam pole, vallavalitsus on virtuaalne ehk töötab ja on kättesaadav internetis.
Kuusalu rahvamajas toimunud visioonipäeval olid veidi rohkem kui pooled osalenutest Kuusalu ja Kiiu alevike elanikud ning teised nii Kuusalu piirkonna kui ka Loksa kandi küladest. Seetõttu kujunesid seisukohad erinevamateks. Avaldati lootust, et alevike kütte- ja veemajandus on korras ning tarbijale mõistliku hinnaga. Soovijaile jätkub lasteaiakohti, külades on kordatehtud või uued seltsi- ja külamajad, külavanemate mõjujõud on suurem, teed on remonditud jms.
Pärast lõunasööki paluti laudkondadel märkida teemade kaupa täpsemalt, millised on valdkonniti arenguvajadused ja -lahendused. Valdkondi oli 9: kommunaalmajandus, haridus- ja noorsootöö, ettevõtlus, turism, sotsiaaltöö ja heaolu, kultuur ja vaba aeg, looduskeskkond, valla juhtimine ja kodanikuliikumine, maakasutus ja ruumi planeerimine.
Kolgakülas mahtusid iga valdkonna ettepanekud enamasti ühele suurele lehele. Kuusalus oli erilaadseid mõtteid rohkem ning kõikide teemade kohta kirjutati täis kolm suurt paberit. Mõlemal pool oli üks sagedasemaid ettepanekuid seoses valla juhtimisega, et vallamajja võiks tööle võtta nõuniku, kes tegeleb kultuurivaldkonnaga ja aitab kirjutada projekte fondidest raha taotlemiseks.
Ettepanekuid kokku mitusada
Cumulus Consulting OÜ konsultant ja juhatuse liige Mihkel Laan kiitis, et osalejad olid aktiivsed, ettepanekuid esitati mitusada. Nüüd tehakse ideedest esmane valik, sisestatakse osalenutelt rohkem toetust saanud ettepanekud arvutisse. Kokkuvõte avalikustatakse käesoleva nädala jooksul Kuusalu valla kodulehel internetis.
Mihkel Laan lubas, koostöös vallavalitsusega on plaanis avalikustada visioonipäevade materjalid sedasi, et soovi korral saaks sinna ettepanekuid lisada.
Alates selle nädala esmaspäevast käivitus koos riigikogu valimistega Kuusalu vallas elanike rahulolu-uuring. Küsimused on enamvähem samad, mis on olnud varasemate uuringute korral.
Seoses arengukava koostamisega on lisatud kaks küsimust: kuidas olete rahul 2005. aastal toimunud Kuusalu ja Loksa valdade ühinemisega, kuidas suhtute Kuusalu valla ja Loksa linna võimalikku ühinemisse tulevikus. Ka uuringu tulemused avalikustatakse, kui kokkuvõtted saavad tehtud.
Mihkel Laan: „Arengukava koostamisel on suurem osa täpsemast tööst ees vallavalitsuse ja volikogu esindajatest moodustatud töörühmal, kes hakkab selekteerima prioriteetsemaid ideid ja tegevuskavasid ning üles seadma laiemaid strateegilisi eesmärke. Esimese versiooni uuest arengukavast peaksime valmis saama maikuuks, esitame selle tutvumiseks, täiendamiseks ja ettepanekute tegemiseks.“
Küsimused vallajuhtidele
Mõlemal visioonipäeval oli võimalus esitada vallajuhtidele kirjalikke küsimusi.
Küsimusele, millal vallaametnikud saavad normaalsed töötingimused, vastas vallavanem Urmas Kirtsi: „Vallamaja katus on omadega läbi, vajab remonti.
Volikogu istungid on toimunud sel aastal Kuusalu rahvamajas. Kuid projektidega on õigus raha taotleda kõigile muudele vallahoonetele, mitte vallamajadele. On arvutatud, kui palju võiks katuse remont maksma minna, kas raha kavandatakse vallaeelarvesse, pole veel päris kindel.“
Vallavolikogu esimees Andres Paomees vastas küsimusele, kuidas erakonnad mõjutavad valla tegevust, et eriti ei mõjuta: „Parteikontorid ega piirkonnakontorid ei kirjuta valla juhtimist ette. Reformierakonna või IRLi liikmed töötavad vallavalitsuses ja volikogus kohalikul tasemel.“
Kus asub kahe-nelja aasta pärast vallamaja, millal kolib vallamaja Kuusallu?
Urmas Kirtsi: „Vallamaja võib asuda kümmekonna aasta pärast, kus iganes. Juba praegu käib inimesi vallamajas suhteliselt harva, paljud asjad saab korda ajada interneti kaudu.“
Milline on vallavalitsuse nägemus külavanema institutsioonist?
Urmas Kirtsi: „Külavanem on vahendaja vallavalitsuse ja elanike vahel. Külade aktiivsus ja roll on kasvanud, külavanema tähtsus tõusnud. Suhtume külavanematesse austusega.“
Kas Kuusalu vald peaks ühinema Loksa linnaga?
Urmas Kirtsi: „Ei pea, aga võib.“