Valla aukodanik VAINO NAPP esitles Raasikul uut raamatut

329
Ko­du­loo kauaaeg­ne kir­ja­pa­ni­ja VAI­NO NAPP ja te­ma äs­jail­mu­nud sõ­ja­lu­gu­de raa­mat „San­ga­rid ja oku­pan­did“.

„San­ga­rid ja oku­pan­did“ on ko­du­loo­hu­vi­li­se VAI­NO NA­PI kirjutatud 19. raa­mat.

„See on täies­ti sõ­ja­tee­ma­li­ne raa­mat, kui­gi kir­ju­ta­mi­ne po­le ajen­da­tud sel­lest, mis toi­mub Uk­rai­nas, vaid sel­les on mi­nu lem­mik­tee­ma – ko­du­kan­di­lood,“ üt­les Raa­si­ku ja Rae val­la au­ko­da­nik, ko­du­loo aja­lu­gu li­gi paa­ri­küm­nes­se raa­ma­tus­se tal­le­ta­nud Vai­no Napp tei­si­päe­va, 28. veeb­rua­ri õh­tul äs­jail­mu­nud „San­ga­ri­te ja oku­pan­ti­de“ esit­lu­sel Raa­si­ku rah­va­ma­jas.

Ta sel­gi­tas, et te­gu on just­kui tei­se osa­ga te­ma kaks aas­ta ta­ga­si il­mu­nud sõ­ja­lu­gu­de raa­ma­tu­le „San­ga­rid ja de­ser­töö­rid. Ko­du­kant sõ­ja­kee­ri­ses.“ Eel­mi­ses ju­tus­tas ta enda seo-s­est sõ­ja­ga ning pa­ni kir­ja oma isa, te­ma kol­me ven­na ja veel mit­me su­gu­la­se ning paa­ri tut­ta­va lood – kok­ku ühek­sa Pi­ka­ve­re kan­dist tei­se maail­ma­sõt­ta sat­tu­nud eri elu­saa­tu­se­ga me­est. Uues raa­ma­tus kir­ju­tab, mis juh­tus sõ­ja ajal te­ma ko­du­kan­dis, Pi­ka­ve­re kü­las ja sel­le ümb­rus­kon­nas, ka mõ­nes naa­ber­val­las.

„Kõik need on lood, kus on kel­le­gi mä­les­tu­sed – küll mit­te minu omad, ela­sin sel­le sõ­ja al­gu­sest lõ­pu­ni üle, aga olin sel­lel ajal veel pi­si­ke. Kuid mul on ol­nud pal­ju lä­he­da­si, oma pe­re liik­meid ning pa­nin kir­ja ka va­ne­ma­te kü­lae­la­ni­ke mä­les­tu­si,“ rää­kis Vai­no Napp.

Ta lias, et need ei ole lood kan­ge­las­test, vaid kõi­ge ta­va­li­se­ma­test ini­mes­test ta­ga­las, kus sa­mu­ti kan­na­ta­ti ja ela­ti lä­bi sõ­jaõu­du­si, ning ka sõ­du­ri­test-rea­mees­test, ke­da rin­del mas­si­li­selt ta­pe­ti just­kui sääs­ki soo­jal su­veõh­tul: „Nen­des lu­gu­des ei ole min­git kan­ge­las­lik­kust ega pat­rio­tis­mi, na­gu ole­me ta­va­li­selt sõ­ja­lu­gu­sid lu­ge­des har­ju­nud. Ma ei ole va­li­nud poolt, kes on õi­ge, kes va­le. Ju­ba sõ­da ise on mi­nu mee­lest nii­võrd va­le asi, et sel­lel ei saa­gi üld­se õi­get poolt ol­la.“

Vai­no Napp mär­kis – kui kõ­nel­dak­se ter­mi­nist sõ­ja­ku­ri­te­gu, siis te­kib kü­si­mus, kas siis sõ­da ter­ve­nis­ti ei ole­gi ku­ri­te­gu? Te­ma on se­da meelt, et kind­las­ti on.

Ka­he sõ­ja­raa­ma­tu pea­kir­ja­de­le vii­da­tes mär­kis au­tor, et neid ei ta­su võt­ta sõ­na-sõ­nalt, pi­gem on pea­kir­jad „San­ga­rid ja de­ser­töö­rid“ ja „San­ga­rid ja oku­pan­did“ ku­jund­li­kud ning neis on pa­ras an­nus iroo­niat.

Lood sam­mas­test
Uue raa­ma­tu tei­ses osas on „Sam­ba­lood“, mis on Vai­no Na­pi sõ­nul ajen­da­tud prae­gus­test sünd­mus­test, mi­da ta ni­me­tab sõ­jaks ki­vi­de ja kon­ti­de­ga.

„La­hin­gu­te mä­les­tus­sam­mas­te hä­vi­ta­mi­ne on aja­loo kus­tu­ta­mi­ne,“ kir­ju­tab ta ees­sõ­nas lu­gu­de­le, mil­les ju­tus­tab Ida-Har­ju­maa nii­ni­me­ta­tud pu­na­mo­nu­men­ti­de lu­gusid – kui­das ja kel­le auks need püs­ti­ta­ti ning mis on neist saa­nud. Ta teeb üle­vaa­te Ani­ja, Ko­se, Kuu­sa­lu, Raa­si­ku ja Rae val­da tei­se maail­ma­sõ­ja ajal või pä­rast se­da püs­ti­ta­tud mä­les­tus­mär­ki­dest ning tä­his­ta­tud sõ­ja­hau­da­dest. Pi­ke­malt saab lu­ge­da sõ­jas huk­ku­nu­te mä­les­tus­sam­bast Ko­sel, pii­ri­val­vu­ri­te mä­les­tus­ki­vist Muuk­sis, Ki­vi­loos 1941. aas­tal toi­mu­nud la­hin­gu mä­les­tus­mär­gist.

Tar­tu Üli­koo­li aja­loo­la­ne Ro­man Ka­sak lau­sus raa­ma­tu esit­lu­sel, et Vai­no Napp kir­ju­tab oma sõ­ja­raa­ma­tu­tes, kui­das sõ­da mõ­ju­tab ini­me­si ja nen­de ümb­rus­kon­da, ning an­nab lu­ge­ja­le väär­tus­li­ku õp­pe­tun­ni – aja­lu­gu ei ole üks­nes must-val­ge. Ta tun­nus­tas, et Vai­no Napp ei kar­da oma ar­va­mu­si sõ­ja­mo­nu­men­ti­de koh­ta väl­ja öel­des uju­da vas­tu­voo­lu.

Aja­loo­la­ne üt­les, et ka te­malt kü­si­ti ar­va­must ühe mo­nu­men­di koh­ta, mi­da on Vai­no Napp raa­ma­tus „San­ga­rid ja oku­pan­did“ mai­ni­nud. Kir­ja­va­he­tu­ses va­ba­rii­gi pre­si­den­di kant­se­lei­ga an­dis ta soo­vi­tu­se ee­mal­da­da La­ge­di obe­lis­kilt pu­na­süm­boo­li­ka ja teos­ta­da sel­le üm­ber väl­ja­kae­va­mi­sed.

„Kant­se­lei ot­sus­tas mo­nu­men­di täie­li­kult ee­mal­da­da ja lam­mu­ta­da. Kas sel­li­ne te­ge­vus on õi­ge või va­le, on suu­res­ti mait­sea­si. Kas mo­nu­ment on pü­hen­da­tud lan­ge­nu­te­le või oku­pan­ti­de­le, on sa­mu­ti mait­sea­si. Küll aga te­ki­ta­vad nii­su­gu­sed ot­su­sed meis tih­ti kü­si­mu­si. Üks neist on: kas kur­ju­se vas­tu või­del­des ei muu­tu me üh­täk­ki ise sel­le uueks ke­has­tu­seks? Sa­mu­ti te­kib kü­si­mus, mi­da on ka raa­ma­tus mai­ni­tud, miks peab ko­mis­jon (rii­gi­kant­se­lei juur­de moo­dus­ta­tud mo­nu­men­ti­de ko­mis­jon – toim), kes en­da ar­va­tes võit­leb tõe ja õi­gu­se eest, peit­ma end ano­nüüm­su­se var­ju ta­ha?“ arut­les Ro­man Ka­sak.

Ta tä­nas, et Vai­no Napp pa­neb oma uues raa­ma­tus aja­loo üle jä­re­le mõt­le­ma ja roh­kem kü­si­ma.

Raa­si­ku en­di­ne val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi sõ­nas, et igaüks, kes on and­nud väl­ja raa­ma­tu, teab, et see on vä­ga suur et­te­võt­mi­ne, Vai­no Napp on neid val­mis saa­nud ju­ba 19: „Kõik need on ro­hu­juu­re ta­san­dil ehk ko­du­ko­ha aja­lu­gu, se­da enam va­jab uu­ri­mist ja tal­le­ta­mist. See on suur töö ja sel­le eest peaks iga en­nast kir­ja­ni­kuks pi­dav ini­me­ne võt­ma Vai­no ees müt­si ma­ha kui mit­te roh­ke­mat.“

Prae­gu­ne val­la­va­nem Raul Siem tõ­des, et mo­nu­men­did mär­gi­vad meie aja­lu­gu, kui­das ole­me ela­nud ja mil­lest peak­si­me hoi­du­ma: „Sest öel­dak­se ju, kui me ei mä­le­ta mi­ne­vi­kus toi­mu­nud sõ­du, ki­pu­vad need kor­du­ma.“

Raa­ma­tu esit­lu­sel oli rah­va­ma­ja Er­ne­sak­sa-saal rah­vast täis. „San­ga­ri­te ja oku­pan­ti­de“ esit­lust viis lä­bi sel­le kir­jas­ta­ja, OÜ Mi­xi Kir­jas­tu­se oma­nik Kuu­no Ka­sak, esi­ne­sid Rae val­la noo­red trum­ma­rid ja mee­san­sam­bel ning Erich Krie­ger, pa­ku­ti koh­vi ja tor­ti.

Vai­no Na­pi uue raa­ma­tu ti­raaž on 200, se­da saab edaspidi os­ta Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gust.

Eelmine artikkelEesti talvised meistrivõistlused kettagolfis peeti Kõrvemaa ja Kiiu radadel
Järgmine artikkelTänavavalgustuse rendihange Anija vallas