Kolleegid teistest farmidest ennustasid OÜ Suurekivi juhile HELJU VESKARULE, et lauda sünnivalud kestavad jaanipäevani.
Suurekivi farmi avamine: ANTI PEENSALU, JAANUS JALAKAS, URMAS KIRTSI, HELJU VESKARU ja SIIM PÕLDSALU.
Eelmisel neljapäeval kogunesid Kuusalu valla Valkla külasse OÜ Suurekivi uue ja veel tühjaltseisva farmihoone avamisele ümberkaudsete ettevõtete juhid, põllumehed-loomakasvatajad Harjust ning kaugemalt, vallamaja rahvas, ehitajad ja teised koostööpartnerid.
Helju Veskaru tõdes, et lauda ehitamise otsus tuli raskelt ja alles siis, kui lapselapsed lõpuks oma „jah“sõna ütlesid: „Natuke on hirmutav, kas saame kogu selle arvutitehnoloogiaga hakkama, ning suur mure on laenu tagasimaksete pärast. Mina jään tasapisi kõrvaltvaatajaks, meie pere noormehed toimetavad edaspidi.“
Sümboolset linti hoidsid lapselapsed Siim Põldsalu ja Anti Peensalu, kes on aastaid olnud seotud vanaema põllumajandusettevõttega – alustasid karjapoistena, teismelisena istusid traktorirooli.
Siim Põldsalu õpib vanaema õhutusel ja finantseerimisel Tartus maaülikoolis põllumajandussaadusi, enne seda õppis IT-valdkonda. Anti Peensalu on omandanud autoremontija oskused.
Lindi lõikasid läbi Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, kirikuõpetaja Jaanus Jalakas ja Helju Veskaru. Kõlasid pasunakoori pillimeeste marsihelid.
Jaanus Jalakas õnnistas lauta ning soovis, et sellest saaks inimestele viljakas töökoht ja loomadele hea elupaik.
Urmas Kirtsi toonitas Suurekivi ja selle juhi innovaatilist ettevõtmist: „Helju otsustas 19 aastat tagasi võtta agronoomina enda hoole alla Saunja sajapealise lehmalauda ning näpuotsaga noorkarja, hiljem kolis üle Valklasse. Sellise riskantse alaga tegeleda pole kerge. Suurekivi on vallas olnud hea tööandja, muidu ei oleks suurejoonelist investeeringut ette võtnud.“
Robotlauda ja sõnnikuhoidla ehituse kogumaksumus on 1,7 miljonit eurot, PRIA toetas ligi 500 000 euroga. Ettevõtte omaosalus on üle 1,15 miljoni euro, laen on võetud 15 aastaks. Ehitas Mapri OÜ, IT-lahendused ja -seadmed pani Linery OÜ.
Helju Veskaru rääkis, et laenusaamine oli riskipiiril, paljud pangad ütlesid ära: „Tänan Swedbanki, kes võttis julguse liisingut anda. Meie laut peaks olema praegu Eestis ja kogu Baltikumis kõige kaasaegsem – lüpsi- ja söödarobotid, isekinnituv lõastus ning eraldi söötmiskiosk neile lehmadele, kes lüpsmise ajal ei jõua kõhtu täis saada. Lauda aknad reageerivad temperatuurile – avanevad, kui läheb palavaks. Lauta saavad teenindada haritud inimesed, kõike toimuvat on võimalik kontrollida kodus arvuti taga. Ees on koolitused.“
Swedbanki põllumajandusdivisjoni juht Meelis Annus märkis, kuidas liisinguotsuse puhul sai kaalukeeleks see, et Suurekivi juhib niisugune omanik.
Endine kolleeg Kolgast, nüüd Baltic Agro esindajana sõna võtnud Jaak Reemann kiitis sümboolse teatepulga üleandmist farmi avamisel: „Järjepidevus hakkab Eesti põllumajanduses ära kaduma.“
Eesti Tõuloomakasvatajate Liidu juht Tanel Bulitko lausus, et see farm on maailmatasemel: „Suurekivi on ainulaadne Eestis, vanades tingimustes saadakse lehmadelt keskmiselt üle 10 000 kilogrammi piima aastas. Tavaliselt tuleb uues laudas vähemalt 10 protsenti juurde.“
Vastvalminud robotlüpsilaudas on kohti 288 lehmale.
Valkla vastvalminud farmis on kohti 288 lehmale. Lüpsiroboteid pandi esialgu kolm, neljanda jaoks on jäetud koht. Üks robot teenindab päevas maksimaalselt 80 lehma. Loomad liiguvad laudas vabalt, kõik nad on varustatud anduritega, arvuti reguleerib, kuhu keegi tohib minna ja palju süüa saab võtta.
Kõrvalseisvast vanast laudast hakatakse lähiajal lehmi järkjärgult üle kolima. Praegu on firmas lüpsilehmi 124, karja on kavas ise juurde kasvatada. Oma 10 182-kilogrammise keskmise piimatoodanguga on Suurekivi Eestis 7. kohal.
OÜ Suurekivi andis seni tööd 15 inimesele, koondamisteate on saanud 5: kaks lüpsjat ja söötjat ning päevane karjak.
„Vähemalt üks inimene peab kogu aeg laudas kohal olema,“ kinnitab Suurekivi juht.
Helju Veskarust sai Kuusalu kolhoosi agronoom 1967. aastal. Ta tunnistab, et väga raskeid aegu on olnud pärast seda, kui kolhoosi lagunemise järel hakkas tegelema piimatootmise ja loomade jaoks sööda kasvatamisega: „Suur abi oli sellest, kui tütar Inge Põldsalu tuli raamatupidajaks, koos oleme ettevõtet majandanud – mõlemad iseõppijad. Nüüd seisime küsimuse ees, kas lõpetame tootmise või teeme suure hüppe edasi, sest vana laut on piimatootmiseks amortiseerunud, see jääb edaspidi noorkarja jaoks.“
