Valimistulemustest

922

raul
RAULVALGISTE, politoloog

Pühapäeval jõudsid haripunkti riigikogu XII koosseisu valimised. Vabariigi Valimiskomisjon kinnitab lõplikud tulemused tõenäoliselt järgmise nädala alguses.

Üleriigiline valimisaktiivsus ületas protsendipunkti võrra eelmise riigikogu oma, kuid jäi sellest hoolimata loodetust tagasihoidlikumaks.

Kõrgeima valimisaktiivsusega on taasiseseisvunud Eestis osaletud riigikogu valimistel 1995. aastal, kui valimas käis 69 protsenti nimekirjadesse kantutest.
Tänavu osalesid sama aktiivselt Harjumaa elanikud, üleriigiline osalus jäi alla 63 protsendi.

Põhimõtteliselt pole valimisringkonnast väiksemate piirkondade aktiivsuse esiletoomisel tänavu erilist mõtet, sest valimisjaoskondade andmetes ei kajastu elektrooniliselt antud hääled. E-hääli loetakse kokku valimisringkonna tasandil, nende osakaal on võrreldes varasemaga märkimisväärselt tõusnud. 2007. aasta valimistega võrreldes on e-häälte osakaal Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas nr 4 tänavu kasvanud enam kui viiekordseks, seda vastavalt 6,3 ja 28,5 protsenti valimaskäinute üldarvust. Meie ringkonnas oli see tulemus peaaegu kaks korda kõrgem vabariigi keskmisest.

Eelmistel valimistel sai valimisringkonnast nr 4 otsemandaadiga riigikokku üks kandidaat, peaminister Andrus Ansip. Kuigi tänavu oli kvoot paarisaja hääle võrra suurem, kokku 6236 häält,  ületasid selle kolm kandidaati: Andrus Ansip, Mart Laar ja Kaja Kallas. Ida-Harjus oli populaarsem poliitik jätkuvalt Andrus Ansip, järgnesid Mart Laar, Urve Palo ja Artur Talvik. Artur Talvik oli ühtlasi ka üks edukamatest Eesti Roheliste Erakonna nimekirjas kandideerinutest, keda edastas üleriigiliselt vaid Eerik-Niiles Kross. Neile mõlemale sai teel riigikogusse komistuskiviks see, et Rohelised ei suutnud ületada viieprotsendilist valimiskünnist. Mart Laar kandideeris riigikogu eelmistel valimistel Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas. Harju- ja Rapla piirkonnas õnnestus tal nüüd koguda paarsada häält enam.

Ida-Harjumaal oli tänavu populaarseim erakond Reformierakond, kellele järgnesid Isamaa ja Res Publica Liit, Keskerakond ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Nende toetuseks antud hääli on siinkohal samuti keeruline esile tuua, sest e-häälte jaotus ei kajastu üksikute valimisjaoskondade statistikas. Paberil antud häälte osakaal oli aga erakondade võrdluses üsna erinev. Teistest enam hääletati elektrooniliselt Reformierakonna ja IRL-i poolt, paberist valimissedelitega aga Kesk­erakonna poolt. Sellised seosed  valijate käitumises ja nende erakondlikes eelistustes annaksid head materjali edaspidisteks sotsioloogilisteks uuringuteks. 2007. aasta Riigikogu valimistel kogus Ida-Harjumaal kõige rohkem hääli sarnaselt tänavusele Reformierakond, kuid temale järgnesid Keskerakond ning IRL. Keskerakonna ja Rahvaliidu toetus on meie piirkonnas langenud.

Samuti tuleb mainida, et mõned erakonnad loobusid üldse Ida-Harjumaal kandideerimast või tegid seda märkimisväärselt väiksema kandidaatide arvuga.
Sedakorda jäi kõrvale näiteks Vene Erakond Eestis ning kristlikud demokraadid olid varasema 12 kandidaadi asemel esindatud vaid ühega. Üksikkandidaate oli eelmistel valimistel üks, nüüd viie võrra enam. Neist populaarseim oli reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas. Kuid tema kogutud 3269 häält jäid riigikogu mandaadi jaoks ebapiisavaks.

Lõppenud valimised kinnitasid rahva toetust senise valitsuskoalitsiooni poliitilistele otsustele.