Olukord investeerimise võimaluste osas on pärast kohalike omavalitsuste valimisi oluliselt muutunud. Nii nagu vallavanem õigesti on märkinud, on valla laenukoormus ületanud 60 protsenti valla eelarve tuludest, mis tähendab seda, et Kuusalu vald ei saa loota enam Euroopa abirahadele.
Kuusalu vald ise ja tema omanduses olev Kuusalu Soojus on maksimaalselt ära kasutanud finantsvõimalused, mida antud perioodil oli võimalik kasutada.
Edasiminekuks tuleb loota ainult iseenda võimekusele.
Millised on lähiaja esmased valikud? Minu meelest on neid kaks.
Esiteks. Kuidas lahendada lasteaiakohtade probleem tingimustes, kus Kiiule planeeritud lasteaia ehitamise finantseerimine võib kujuneda ettearvamatuks. On selge, et kuni käivad kohtuvaidlused rahade eraldamise üle, ei juhtu esialgu veel midagi.
Kui juhtub nii, et siiski rakendatakse Kuusalu valla suhtes lubatud 60 protsendi laenukoormuse piirmäära Euroopa abirahade osas, oleme äärmiselt keerulises olukorras. Kust leida rahalisi vahendeid, et rahuldada enam kui saja perekonna põhjendatud ootus saada laps lasteaeda. Kuna perede lasteaiakohtadega kindlustamine on valla üks põhikohustustest, tuleb mobiliseerida kõik vahendid selle ülesande täitmiseks.
Kuna selline stsenaarium on enam kui tõenäoline, tuleb probleemi lahendamisega alustada koheselt. Loodan, et vallavalitsus suudab volikogule välja pakkuda erinevad variandid koos rahastamise skeemidega.
Teiseks. Kuidas lahendada ühtäkki volikogu liikmete ette pandud, vaat et ultimatiivne nõue eraldada kohe Kuusalu Soojusele 2,5 miljonit krooni osaühingu osakapitali suurendamiseks hoiatusega, et vastasel juhul läheb osaühingu koheseks likvideerimiseks.
Volikogul seisab ees küsimus, kas selle nõudmisega nõustuda või mitte nõustuda.
Nõustumise korral maksaksime kinni nende inimeste kütte ja vee arved, kes ka ise suudaksid neid maksta ning seega toetaksime neid, kes toime tulevad. Sel moel moonutaksime valla sotsiaaltoetuste süsteemi, mille järgi tuleb toetada abivajajaid.
Siinjuures ei ole praegu selge, millest ja kuidas järsku selline vajadus tekkis ja kui kaua võib sarnane olukord kesta. Kuusalu Soojuse rahastamise kaudu valla perekondade tulude ümberjagamiseks ei ole minu arvates volikogu liikmetele mandaati antud. Seda teemat ei käsitletud valimiseelsetes debattides, see ei sisaldu kolitsioonilepingus ega ka valla eelarves.
Vallavanemalt Sõnumitoojas (8. september 2010) antud selgituses on nimetatud põhjustena klientide halb maksedistsipliin ja Salmistu veesüsteemiga liitujate oodatust väiksem arv, kuid nende asjaolude osakaal makseraskuse summast moodustab vast neljandiku või viiendiku.
Enamuse vajaminevast summast moodustavad hoopis aastaid tagasi võetud kohustused, mida on seni kiivalt varjatud ning mille osas asjaosalised ei suuda või ei taha selgelt vastust anda.
Kuidas juhtus nii, et võeti ülejõukäivaid kohustusi omanikku nendest informeerimata või siiski informeeriti, mida aga praegu ei tunnistata.
Samas lugedes Sõnumitoojast ajalehele antud intervjuusid ja kirjutisi, on jäänud mulje, et Kuusalu Soojuse „tervislikul seisundil” ei ole viga midagi, vaid ettevõtte areng on veidi takerdunud. Arengu seaduspärasus on aga see, et kui headel aegadel on üle jõu elatud, siis tuleb halvematel aegadel rihma pingutada.
Tänases olukorras, kus Kuusalu Soojusel on uued juhid, kellel on vajalik erialane kvalifikatsioon ja juhtimiskogemused, võib eeldada ja loota, et tekkinud olukord ning segadus kiiresti laheneb ja juhtkond leiab iseseisvalt lahenduse makseraskustest väljatulemiseks.
Kui aga lahendust kohapeal ei tule ning probleem jõuab taas volikogu ette, tuleb ilmselt alustada uurimist tekkinud olukorra põhjuste ja põhjustajate väljaselgitamiseks.
