Valla vabaühenduste ümarlaua korraldatud debatil Kolgaküla Kuusalu vallas kandideerivate nimekirjade esindajad ja üksikandidaadid.
Neljapäeva, 28. septembri õhtul kogunes Kolgaküla rahvamajja Kuusalu vallavolikogu valimiste teemal end tutvustama ja teisi kuulama kokku üle 70 inimese. Neist suurem osa olid kandidaadid või nende sugulased-toetajad.
Moderaatorina juhtis debatti TV3 „Seitsmeste uudiste“ peatoimetaja Mart Mardisalu, kes tänas kutse eest ja teatas, et on pärit vabalinnast Loksalt, mis vabariigi valitsuse suvise otsuse järgi Kuusalu valda puudutada ei tohiks, aga küllap kunagi jõutakse ka selleni: „Ajage Kuusalu valla asju, palju ajate, aga Loksata ei saa.“
Sõnavõttudeks lubatud aega aitasid jälgida MTÜst Veljo Tormise Kultuuriselts Ulvi Rand ja Eelika Krasmus.
Vabaühenduste ümarlaua eelnevalt pakutust eelistasid nimekirjad Kuusalu valla kuvandi ja juhtimise teemasid, millest räägiti pikemalt. Igal valimisliidul, erakonnal ja üksikkandidaadil oli kõnelemiseks aega 3 minutit. Järgnes üllatus – nimekirjade esindajad ja üksikkandidaadid tõmbasid enne debatti loosi, vastavalt sellele said ülesande esitada ühele nimekirjale või üksikkandidaadile küsimus, mis tuli kohapeal kiirelt välja mõelda. Debati lõpus vastati saalist esitatud küsimustele. Kogu debatt kestis 2,5 tundi, nagu oli kokku lepitud, lõppes kell 21.
Kuigi kõneldi palju, tõdesid mitme nimekirja esindajad hiljem Sõnumitoojale, et tõelist debatti ehk väitlust ei olnud ja mõnedki nende jaoks olulised teemad jäid käsitlemata.
Esialgu lubati, et Kolgakülas toimunust tehakse valla Facebooki-lehel otseülekanne, ent jäi see ära. Kogu debati salvestas Raul Valgiste 3 kaameraga, monteeris salvestatu ja alates reede, 29. septembri õhtust on võimalik vaadata täismahus videot internetis Youtube´is „Kuusalu valimisdebatt 2017“.
Valla IT-juht Peep Abel põhjendas, et otseülekanne jäi tegemata Kolgaküla rahvamaja aeglase internetiühenduse tõttu: „Seal on mobiilne internet, mis katsetusel jooksis kokku. Otseülekannet saab teha kohtades, kus on kiire internet.“
Kes on kes?
Tutvustusvoorus oli kandidaatidel võimalus rääkida endast ja oma nimekirjast.
Alustas Marti Hääl valimisliidust Üks Kuusalu Vald: „Moodustasime valimisliidu, et panustada valla arengusse. Valimisliidus on võimalikult laiapõhjaline esindatus piirkondadest, elualadelt. Näeme Kuusalu valda ühe tervikuna, mida on Loksata raske ette kujutada. Erinevalt harjumuspärasest poliitikast ei püüa me populaarsust koguda konkreetsete lubadustega, me manifestis on kirjas põhimõtted.“
Margus Soom Reformierakonnast: „Korraldasime rahvaküsitluse, saime 6-7 teemat. „Ei“-vormi vastus oli Kiiu mõisa renoveerimine. Jah-programmid – lahendada Kuusalu kooli ruumipuudus, kergliiklusteed randadesse, Alexela bensiinijaama teenindus Kuusalu kogukonnale, tähtsad on külateed ja -platsid.“
Anne Kiilaspää: „Kandideerin üksi, sest mulle tundus, et volikogus ja vallavalitsuses puudus koostöö ja uutes programmides seda ei näinud.“
Urmas Kirtsi valimisliidust Ühine Kodu: „Ühine Kodu on valimistele minemas teist korda, nimekirjas on 44 inimest – paljudelt elualadelt, juhtimiskogemusega, viis eelmist vallavanemat, volikogu esimehi, ligi pooled on uued tulijaid. Oleme oma programmi läbi arutanud, tahame lubadustes olla konkreetsed, valijad saavad mõõta, kas need on täidetud. Teame, millest räägime, ja teeme seda, mida lubame.“
Sulev Valdmaa Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) nimekirjast: „Üks on see, mida EKRE riigi arengut silmas pidades ette võtab, teine, mida tahaksime Kuusalu vallas teha. Tahame ausat, läbipaistvat, korruptsioonivaba, kõiki valdkondi hõlmavat vallajuhtimist. Peame oluliseks kõiki külasid, inimesi, me ei sõltu ametkondlikult ega klubilise tegevusega kellestki, oleme vabad välja ütlema. Pole mõtet koostada täpset nimekirja tegevustest, oluline on kavandada paremaid stsenaariumeid, mida ellu viia koostöös rahvaga.“
Madis Jõgi valimisliidust Arenev Kuusalu Vald: „Meil puudub varasem poliitiline kogemus. Me valimisliit on märk kodanikuühiskonna kasvust Kuusalu vallas. Vaderiks või ristiisaks võib pidada praegust vallavõimu, tänu kellele on kokku tulnud aktiivsed inimesed, kes on märganud eelnevalt tegemata asju.“
Jaanus Hein Eesti Keskerakonnast: „Leiame, et praegune vallavalitsus võiks paar aastat puhata ja vaadata, kuidas edasi toimida.“
Sander Aasna: „Olen tegudeinimene, vaadates Kuusalu valla ja Valkla küla potentsiaali, on mul võimalik panustada oma kogemust erasektoris selleks, et valla arengu heaks rohkem ära teha.“
Valla kuvand: miks maksumaksjad ja ettevõtjad valiksid Kuusalu valla?
Sander Aasna: „Inimesed, kes soovivad linnast maale kolida, võiksid valida Kuusalu valla, ka mina olen seda teinud – kesklinna jõuab kodust poole tunniga. Tulevikumärksõnad on ka turvalisus ja meri, mille potentsiaali tuleks rohkem rakendada. Juhtimises võtta kasutusse innovaatilised lahendused, et inimesed saaksid enam kaasa rääkida.“
Laivi Kirsipuu Eesti Keskerakonnast: „Kuusalust on linnalähedus tunda, kui elad Viinistul või Pärispeal, on linn kaugel. Kui vallavalitsuses räägid, siis tullakse sulle vastu. Kui kaugemalt piirkonnast häält ei kosta, siis ongi nagu äärealad. Lisaks merepotentsiaalile tuleks vaadata puhtust randades, metsades. Palju on külades neid, kel ei ole veel prügikonteinerit.“
Arenevast Kuusalu Vallast Rasmus Merivoo: „Kui arengut hakata suunama, on see võlts ja ebausutav. Meie Küla Eit seisab Anija vallas tee ääres, sest on seal sündinud. Kui panustada inimeste potentsiaali, siis identiteet sünnib iseenesest.“ Reijo Roos lisas, et otsedemokraatia asemel oleks osalusdemokraatia Kuusalu vallas see, mis meelitaks investoreid Kuusalu valda.
Sulev Valdmaa EKRE nimekirjast: „Kultuuriloolised suurkujud Tormis, Vilbaste, Lepnurm, Ahrens on identiteedi üks vundament.“ Ranno Pool: „Kuusalu vald ei ole piisavalt panustanud turismi, bürokraatlikke taikistusi võiks olla vähem.“ Erki Vainu: „Paika tuleb panna nurgakivid, mida saaksid jätkata need, kes tulevad pärast meid.“
Urmo Ristisaar valimisliidust Ühine Kodu: „Meil on head koolid, lasteaiad, ujula, kergliiklusteed, on ilus kant, tugev laulu- ja tantsukultuuri taust, see paneb otsustama Kuusalu valla kasuks.“ Heigo Vija: „Tugev haridus on Kuusalu valla kuvand, Kuusalus on Tallinna ja Rakvere vahel ainus keskkool, Loksal on see väike. Inimesed saavad panna lapse heasse kooli, kus tulevikus võiks saada näiteks ka väikelaevajuhi dokumendi. Urmas Kirtsi: „Tormis on öelnud, et ühtsus on mitmekesisuses. Oleme kirev vald, meil on üks tunnetus, üks kihelkond.“
Anne Kiilaspää: „Viru rabas käijaid on palju, kuid muud neile ei pakuta, tulevad ja lähevad tagasi. Looduse ja rahvuspargi potentsiaali tuleks rohkem ära kasutada, et teha juurde töökohti.“
Margus Soom Reformierakonnast: „Kõige tugevam kuvand on kokkuhoidev kogukond. Pikk rannajoon tuleks ühendada kergliiklusteede ja suuremate keskustega. Kuusalu on ajalooliselt piirkond, kus on rohkem ettevõtlikkust ja napib töökäsi.“
Ingeldrin Aug valimisliidust Üks Kuusalu Vald: „Meil on Lauritsa rest, Kuusalu seelikutriip, regilaul, kõne- ja kirjakeel. Aga oli ka piiritusevedu, kuid piirkondade konkurentsivõime programmi toel tehakse piirituseveo loo kohta keskus Purtsesse, meie jaoks on see rong läinud. Praegu puudub vallas vaade merele, merepotentsiaal on kasutamata ettevõtluse, valla tulude ja maksumaksja siiatoomiseks. Tuleks arendada sise-ja välisturismi.“
Kuusalu valla juhtimine
Kristo Palu valimisliidust Üks Kuusalu Vald: „Toon esile kolm olulist punkti me manifestist. Vallavanema valimine konkursiga, vallavanem peab olema valla tegevjuht, mitte poliitik. Poliitika on volikogu pärusmaa. Tahame välja murda harjumuspärasest, et on koalitsioon ja opositsioon. Volikogu tasandil toimuks teemade-põhine koalitsiooniotsimine – parimad ideed konkureerivad. Tahame rakendada ka kaasavat eelarvet.“
Margus Soom: „Majandusotsused peavad olema majanduslikult põhjendatud, poliitilised otsused jäägu eelmisesse ühiskonda. Vallavanem valida konkursiga – see on Kuusalu vallas juba olnud ja töötas ühe valimisperioodi, kuni vallavanem hakkas ka kandideerima. Praegust koalitsiooni iseloomustab teerullimentaliteet, liialt kaua on oldud otsustamise juures. Kuusalu vald vajab uut juhtimist.“
Anne Kiilaspää: „Erapooletus tuleks hääletuselt ära võtta. Kui rahvas on sind valinud, ei saa olla erapooletu. Taastada tuleks valla kõigis asutustes tähtajalised lepingud, et kaoks onupojapoliitika. Võib-olla tehakse tööd hästi, aga võib tunduda, et ongi paika pandud. Külavanemaid tuleb tähtsustada rohkem, kaasata kogukonda. Seni pole Kuusalu-Loksa valla ühtset üldplaneeringut.“
Urmo Ristisaar Ühisest Kodust: „Väljast toodud vallavanemad tihti politiseeruvad, ei ole lahendust, kuidas erapooletuks jääda. Meil on plaanis liikuda rahvale lähemale, alustatud on rahvakogu projektiga. Valla juhtimine on elav organism, praegu palju ehitatakse, tuleb teha detailplaneeringuid, anda välja ehituslubasid.“
Urmas Kirtsi: „Liigume osalusdemokraatia poole, seadus sätestab, mismoodi toimub valla juhtimine, vastutus on volikogul. Valimislubadustega antakse selge siht, kuidas valda arendada järgmise 4 aastaga.“
Erki Vainu EKREst: „On korruptiivne meetod, kuidas Kuusalu valda juhitakse, sarnane juba Tallinnaga. Kuusalu vallas on üks ja sama seltskond olnud võimul viimased kaks valimisperioodi. Valimised toimuvad selleks, et tuua uusi nägemusi. Iga võim läheb hapuks, pikalt võimul olnud inimesed muutuvad mugavaks. Kas on viimase nelja aastaga vallas paremaks näinud, mina ei näe. Kaasata tuleks rahvast paremini, vallaeelarve teha läbinähtavamaks, teha rahvahääletusi- ja küsitlusi. Mairika Rajaväli on meie vallavanemakandidaat.“
Rasmus Merivoo: „Olukord on muutunud, meil on sotsiaalmeedia. Kõik lekib ja on avalik. Kõik me räägime kaasamisest, on ühised eesmärgid, küsimus on, kuidas see seltskond koos tööle panna, et ei tekiks võimumängu, et üks režissöör ei otsustaks kõige üle.“
Jaanus Hein Eesti Keskerakonnast: „Meil on plaan vaadata volikogu komisjonide arv üle, abivallavanemad arvata vallavalitsuse liikmeteks. Tagada valla täisosalusega äriühingute juhtide aruandlus volikogu istungil vähemalt kord aastas. Kuidas tahetakse tööle saada rahvakogu, kui ei ole külavanemate kogu käima saadud? Rohkem peaks olema ettepanekuid külakogukondadelt.“
Sander Aasna: „Võrdlen valla juhtorganeid erasektori kogemusega. Valla juhtorgan teenindab vallaelanikke, hinnata saab kliendirahuloluga. Selle asemel, et volikogus tegeleda koalitsiooni ja opositsiooni vahelise kemplemisega, on vaja tegeleda konstruktiivse aruteluga. Regulaarselt tuleb hinnata valijate rahulolu.“
Loksaga liitumisest ja sadamatest
Vastastikku esitatud küsimustest üks huvitavamaid oli EKRE küsimus Keskerakonnale – Loksa on Keskerakonna kants, kas Keskerakond toimetab Loksa linna ja Kuusalu valla ühendamise osas edasi. Laivi Kirsipuu vastas, et praegu seda ei arutaks, pärast valimisi selgub, kas hakatakse liitumiskõnelusi pidama.
Ühise Kodu küsimus valimisliidule Üks Kuusalu Vald oli valla sadamate kohta. Marti Hääl ütles, et omavalitsus ei saa sadamate opereerimisega ise tegeleda, saab edendada koostööd erainitsiatiiviga – peab tundma, et oled teretulnud. „Me oleme Hara sadamasse panustanud, on jahtklubi, purjekool, lapsed saavad mereharidust, on merepäästelaagrid. Kõik on tehtav. Aga me ei ole aru saanud, et vald oleks selles küsimuses tuge andnud,“ sõnas ta.
Anne Kiilaspää uuris Ühiselt Kodult, kuidas näevad järgmisel neljal aastal volikogu paremat töövõimalust. Urmas Kirtsi: „Meil on volikogu liikme valimised ja loodan, et valijad teevad targad otsused ja volikogusse tulevad inimesed, kel on aus südametunnistus ja selge mõtlemisviis. Olen nõus rääkima kõigil teemadel kõigiga, ka Loksa linna ühinemisest, aga jutul peab olema jumet.“
Küsimused saalist – komisjonidest, spordikoolist, haridusest
Näkiallika peremees Peeter Kivimäe küsis kandideerijatelt, mis alusel kavatsetakse määrata volikogu komisjonide liikmeid – kas valla võimule kasulikult?
Marti Hääl vastas, et eelistatult tuleks komisjonidesse võtta asjatundjaid, olenevalt teemast tuleks arvamust küsida kogukonnalt, keda see puudutab.
Margus Soom meenutas, kuidas oli kaks aastat eelarvekomisjoni esimees ja komplekteeris meeskonna, kutsus ka oma ala asjatundjaid, kuid üle poole pidid olema koalitsioonist. Ta rääkis ka sellest, kuidas komisjon jäi Kiiu mõisa rekonstrueerimise osas eriarvamusele.
Sulev Valdmaa sõnas, et komisjone võiks olla vähem ja koosneda oma ala asjatundjatest.
Urmas Kirtsi ütles, et praegu on volikogu komisjone 9, igas keskmiselt 11-12 inimest. Kõigile valimisliitudele ja erakondadele on antud õigus nimetada enda esindajad komisjonidesse. Komisjonidest 8 töötasid aktiivselt. Revisjonikomisjon Sulev Valdmaa juhtimisel tegi tublit tööd, et leida korruptsiooni.
Laivi Kirsipuu märkis, komisjonidesse peaksid kuuluma need, kes on valdkonnaga kursis.
Sander Aasna täiendas, et vallas on kompetentseid inimesi, keda kutsuda kaasa rääkima.
Karatetreener Priit Seli küsis, kas Kuusalu valda võiks sarnaselt kunstide kooliga teha spordikool. Kõik vastajad olid seda meelt, et käsukorras ülevalt poolt seda teha ei tasuks, spordiklubid vallas töötavad hästi, aga kui klubid soovivad, oleks mõeldav.
Heidi Edela suunas oma küsimuse valimisliidule Üks Kuusalu Vald – nende nägemus hariduse võrgustikust Kuusalu vallas. Kuna hariduse teemal soovisid oma seisukohti tutvustada ka teised kandidaadid, suunas Mart Mardisalu küsimuse kõigile.
Marti Hääl vastas, et Kuusalu vallas võiks olla 8 väikest algkooli, üks selline näiteks Leesil. See tagaks väikestele koolilastele koolirõõmu ja võimaldaks efektiivsemalt ära kasutada vallale kuuluvat kinnisvara. Annaks võimaluse lahendada Kuusalu keskkooli ruumikitsikuse probleemi – võimaldaks peidetud reservid julgelt ja kaugele ulatuvalt üle vaadata.
Margus Soom soovitas, et Kuusalu kooli ruumikitsikust saaks lahendada, kui osa õpilasi Kolga kooli paigutada, aga see nõuab lapsevanematega läbirääkimisi. Kuusalu kooli juurde tuleks rajada algklasside maja ja muusikakool.
Heigo Vija oponeeris, et lapsevanemal on õigus lapsele kool valida. Riigigümnaasiumi kohta ütles haridusministeerium, et see tehakse Kuusallu kui neli naaberomavalitsust omavahel kokku lepivad, aga seda ei sündinud. Kuusalu koolimaja osas tuleb mõelda ka sellele, et kui uus hoone valmis, on vaja vana maja renoveerida.
Sulev Valdmaa tõdes, et õpetajate puudus on suur, tuleb leida lahendus, kuidas saada valda häid õpetajaid. Kuusalu valla uuel juhtkonnal tuleks mõelda hariduse sisule – kuidas kasutada kaasaegset tehnoloogiat.
Madis Jõgi pakkus, et vald võiks rajada õpetajatele maja, panustada inimestesse.
Laivi Kirsipuu ütles, et koolid on kallid üleval pidada, aga lapsed on me tulevik, Kuusalu kool tuleks korda teha, et lapsed sinna mahuksid.
Sander Aasna lisas, et lapsed peavad turvaliselt kooli ja tagasi saama, kaugematest keskustest ei lähe koolideni kergliiklusteid.
Anne Kiilaspää lausus, et Kuusalu keskkooli on vaja kas riigiga või riigita, olema peaksid nii Kuusalu, Kolga kui ka Vihasoo kool. Samas tasuks mõelda, miks Neeme õpilane tuleb Kuusalu kooli, kuid Kolgast, Loksalt, ka Kuusalust kiputakse Tallinna kooli.