
Kuusalu valla naaberkülade Valgejõe, Vanaküla ja Parksi sünnipäeva puhul sai valmis fotonäitus, mida esitleti külavanemate eestvedamisel Valgejõel Veinivillas.
Valgejõe, Parksi ja Vanaküla elanikud jutustasid, kuidas 25 aastat tagasi sai alguse külade juubeli tähistamise traditsioon – pidu on peetud iga viie aasta tagant, alati suurejooneliselt, isetehtud roogade, tantsu ja lauluga. Seekordsel peol sõnasid mitmed elanikud, et võim on noorte ja tegusate külavanemate käes ning elu saab minna ainult paremaks.
Esimest korda korraldas pidu Valgejõe 20aastane külavanem Anete Lomp, kes tõdes, et oli eelmise peo ajal üsna noor: „Viis aastat tagasi olin esinejate hulgas ning pidin peolt varem lahkuma. Nüüd oli vastutus suur, kuid korraldasin, nagu oskasin. Eelnev närvipinge saab kõik tasutud, kui rahvas saab platsil õnnelikult kokku.”
Külavanem on ta olnud 2014. aasta kevadest, kui tiitli andis üle 16 aastat küla juhtinud Leili Valk.
Ka Parksi külas oli hiljuti võimuvahetus – 2014. aasta mais valiti külavanemaks Tom Valner, kelle peres kasvab 6 last. Vanaküla keraamikameistrist külavanem Triin Põllmaa on olnud ametis 7 aastat.
725. sünnipäeva peeti laupäeval, 18. juulil Valgejõel. Koguneti külade esmamainimise kivi juurde, seejärel Veinivillasse, kus oli avatud käsitöö- ja fotonäitus. Pärastlõunal algas Valgejõe külaplatsil pidu, registreerimislehtedele andis oma nime üle 200 inimese, kes said rinnasildi enda ning oma talu nimega.
Esinesid Loksa muusikakooli vilistlaskoori lauljad, Kadri-Liis Kukk Vanakülast, flamenkorühm Rosa Verde, Sandra-Liis Liitvee ja Anete Lomp Valgejõelt, Haljala rahvatantsijad, JJ-Street tantsijad Loksalt, Kolgaküla Lainerid, pilli mängis Gabriel Alaküla Valgejõelt, laulis Urmas Parksist. Õhtul mängis Kuusalurahva Teater näidendit „Kriminaalne lugu Pulli pubis”, esinesid linetantsijad Mustsõstraõied, ansambel MPS.
4 päeva pildistamist
Päeva emotsionaalsemaks osaks pidasid mitmed näitust. Vanad fotod võtsid nii mõnelgi külaelanikul pisara silma – meenutati, kuidas paksu metsa vahel külateedel jalgratastega kimades möödus noorus, ajapikku jäid piimapukid kasutuseta ning aastatega muutusid esivanemate talud, mõned neist kasvasid rohtu, teistesse tulid noored pered, kes majad-aiad oma käe järgi kujundasid.
Lisaks vanadele fotodele olid näitusel õhust drooniga filmitud kaadrid ning tänapäevased fotod.
Tänapäevaste fotode näituse üks eestvedajaid Triin Põllmaa on elanud Vanakülas 8 aastat. Lisaks vanadele fotodele, mida näidati juba esimesel suurel juubelipeol, võttis ta hiljuti ette fotoretke ning käis läbi kõik Vanaküla ja Parksi talud ja tegi pilte: „Pildistamine oli näituse koostamisel suurim töö, mind aitas Parksi külavanema naine Maria Antons-Valner. Valgejõe talud pildistas Raoul Niilis, plakatid kujundas Mangus Põllmaa. Igas talus kulus kuni tund rääkimisele. Nelja päevaga said talud läbi käidud. Ette ei teatanud, enamikes taludes oli õnneks keegi kohal.”
Ta rääkis, et kuigi on sisserändaja ja Vanakülas tal esivanemaid pole, on ta külaelust huvitatud: „Talunimed on kõik peas, elanikke tean, kuid mitmetes hoovides polnud varem käinud. Enamasti nimetan meie küla peresid talude järgi. Parksi küla oli aga täiesti võõras, sellest teadsin vähe.”
Anete Lomp jutustas, et näituse koostamise käigus ta palju uut teada ei saanud, sest on vanu fotosid lapsepõlvest alates vaadanud: „Huvitavam oli näituse korraldamise protsess, kus viimasel hetkel tulid külaelanikud appi. See oli tõeline koostegemisrõõm.”
Vanad fotod on aastate jooksul kokku kogunud, korrastanud ning alles hoidnud Leili Valk.
25 aastat pidusid
Külaplatsil toimunud peol meenutas külajuubelite ajalugu Lya Mägi, kes pani 25 aastat tagasi pidudele alguse: „Mäletan, kuidas esimesel peol oli platsil üle 800 inimese. Nad tulid, sest tundsid, et kuuluvad siia paikkonda. Sellest ajast on alguse saanud traditsioon saada kokku, tunda end hästi. Kokkusaamised ei sünni aga niisama, et need toimuks, on vaeva näinud tublid korraldajad.”
Ta sõnas, et tema pere elas Valgejõel ligi 30 aastat. Ta kinkis endisele ja praegusele külavanemale foto ajarattast, mis on pärit endise kõrtsitalu hoone maadelt ning tuli välja, kui hakati kaevama tiiki.
Valgejõe üks vanimatest elanikest, praeguse külavanema vanaema, 80aastane Aide Lomp meenutas, et peod ja seltsielu on olnud Valgejõel alati vahvad: „Elan Valgejõel 1961. aastast ning väga rahul. Anete on külavanemana väga tubli ning tal on palju energiat. Küla elab, spordipäeval on lapsi nii palju, nagu murumunad platsil.”
Vanaküla noorte päralt
Ka Triin Põllmaa on noorte üle uhke: „Vanakülla on kolinud väga palju noori peresid ning see on kolmest naaberkülast rahvarohkeim. Valgejõele on jäänud rohkem vanemaid inimesi. Meie külas elab ka väga palju loomingulisi inimesi, nii graafilise disaini, ehte-, tekstiili-, graafika-, tootedisaini-, keraamika- ka muusikakunsti esindajaid. Ilmselt on küla nii noore elanikkonnaga seetõttu, et kus juba noored ees, sinna tulevad ka teised. On tore, et Vanaküla põliselanikud on kõik uued lahkelt vastu võtnud ning aetakse ühist asja.”
Pidusid peab Vanaküla rahvas aga koos naabritega. Valgejõe platsil on paarkümmend aastat tagasi ehitatud tantsupõrand ning laululava. Lisaks külakiik, pingid-lauad. Hiljuti pandi võrkkiik.
Triin Põllmaa rääkis, et Vanaküla elanikud on hakanud korrastama jõe ääres olevat maalappi, mis pole veel ametlikult külaplats: „Oleme seal korraldanud nõidade peo, kuid pole üritusi reklaaminud. Ideaalis võiks tekkida oma plats, kuid mitte lavaga, suuremate ürituste ajaks saame tulla mõne kilomeetri kaugusele Valgejõele.”
Küla väärtus on rahvas
Leili Valk sõnas, et külade suurim väärtus on rahvas: „Piirid on küll muutunud, kuid esmamainimine oli küladel aga koos ning peod on meid ühendanud.”
Ta jutustas, et 16 aastat on külavanemaks olemiseks üsna pikk aeg: „Tuleb olla rõõmus, kui tulevad noored asemele. Andsin tiitli üle rahuliku südamega.”
Külaelanike tunnustamiseks andsid Anete Lomp ja teadustaja Auni Lomp tänukirjad viimase viie aasta suurimatele abilistele, vanimatele elanikele ning selle aja jooksul sündinud lastele.
Vanimad elanikud Aide Lomp, Linda Salumets, Elma Paartalu ja Asta Veerla olid kõik peol ka kohal. Kõige pisemad elanikud on Karri Viilop, Ats Arulo, Villem Luhakivi, Josette Roopa, Johann Lillenberg, Valdo ja Elsa Valner.
Tänukirjad said Janno Roopa Vanaküla sportliku vaimu hoidmise, Andres Allmägi Parksi küla abistamise, Vaike Sild Kuusalu valla sünnipäevaks valmistatud Parksi küla uhke tordi valmistamise, Eero Kirsipuu Vanakülas rajatud ja hooldatud liumägede, Henn Veerla teede suurepärase hooldamise, Kersti Tunger Valgejõe spordipäeva korraldamise, Valdek Slet Parksi külavanema töö eest ning Tarmo Kalamets selle puhul, et on lubanud külarahva oma ruumidesse, kuna oma külamaja Valgejõel pole. Leili Valk sai tänu aastatepikkuse töö eest Valgejõe külavanemana ning kingituseks oma talu nimega külasildi.
Valgejõe noor külavanem ütles, et pidu õnnestus, hoolimata vihmast tantsisid pidulised isegi paduvihmas: „Kui sain külavanemaks, lubasin, et teen esmalt ära üritused, mis külas traditsiooniks saanud ning siis vaatan edasi.”