Val­ge­jõe kü­la­rah­va pöör­du­mi­ne

Saa­de­tud kait­se­mi­nis­ter Han­no Pev­ku­ri­le ja kait­se­mi­nis­tee­riu­mi kants­le­ri­le Kus­ti Sal­mi­le, RKIK har­ju­tus­väl­ja­de port­fel­li­ju­hi­le Ela­ri Kal­ma­ru­le, Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma­le Ter­je Kraan­vel­ti­le ning koo­pia MTÜ-le Sood­la Kait­seks, MTÜ-le Meie Nur­si­pa­lu ning selt­sin­gu­le Ini­me­ne, Loo­dus, Sõ­ja­vä­gi.

12. märt­sil 2023 Vei­ni­vil­las toi­mu­nud Val­ge­jõe kü­la­koo­s­olek ot­sus­tas pöör­du­da Ees­ti Va­ba­rii­gi kait­se­mi­nis­tee­riu­mi ja Kuu­sa­lu val­la poo­le et­te­pa­ne­ku­te­ga kesk­po­lü­goo­ni laien­da­mi­sest Val­ge­jõe kü­la elu­kesk­kon­na­le tek­ki­va olu­li­se kah­ju lee­ven­da­mi­seks. Sa­mu­ti tea­vi­ta­me oma sei­su­koh­ta­dest MTÜd Sood­la Kait­seks, selt­sin­gut Ini­me­ne, Loo­dus, Sõ­ja­vä­gi, MTÜd Meie Nur­si­pa­lu ning Rii­gi Kait­sein­ves­tee­rin­gu­te Kes­ku­se har­ju­tus­väl­ja­de port­fel­li.

1. Toe­ta­me täie­li­kult Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­selt 3.03.2023 nr 7-1/886 kait­se­mi­nis­tee­riu­mi­le saa­de­tud kir­jas si­sal­du­vaid et­te­pa­ne­kuid Sood­la har­ju­tus­väl­ja rii­gi erip­la­nee­rin­gu de­tail­se la­hen­du­se es­kii­si­le ja kesk­kon­na­mõ­ju st­ra­tee­gi­li­se hin­da­mi­se prog­ram­mi­le.

Sa­mas nen­di­me, et vald on jät­nud eel­vii­da­tud et­te­pa­ne­ku­tes ja muu­des do­ku­men­ti­des kä­sit­le­ma­ta po­lü­goo­ni naab­ru­sest kõi­ge roh­kem kan­na­ta­va­te ko­ha­li­ke ela­ni­ke ja kü­la­de mit­med prob­lee­mid.

See­pä­rast tee­me et­te­pa­ne­ku hin­na­ta Sood­la har­ju­tus­väl­ja st­ra­tee­gi­list kesk­kon­na­mõ­ju koos kesk­po­lü­goo­ni mõ­ju­ga, mit­te eral­di, na­gu see toi­mub prae­gu­ses me­net­lu­ses.

Kesk­po­lü­goon ja Sood­la har­ju­tus­vä­li koos ohua­la­de­ga moo­dus­ta­vad ka­van­da­ta­va­te te­ge­vus­te kir­jel­du­se ko­ha­selt funkt­sio­naal­se ter­vi­ku – in­teg­ree­ri­tud on mõ­le­ma ob­jek­ti las­ke ja siht­mär­gia­lad ning ka­van­da­tud on sõ­ja­teh­ni­ka suu­re­ma­hu­li­ne ja pi­dev lii­ku­mi­ne vor­mi­li­selt just­kui eral­di­seis­va­te har­ju­tu­sa­la­de va­hel. Kok­ku 27 294,3 hektari suu­ru­se­le po­lü­goo­ni ala­le on ka­van­da­tud de fac­to ühi­ne vä­lis­piir, ku­na va­ba lä­bi­pääs ka­he ala va­helt on ka­vas ku­ni 300 päe­vaks aas­tas sul­ge­da.

2. Val­ge­jõe kü­la ela­ni­kud po­le nõus kait­se­mi­nis­tee­riu­mi ja Kuu­sa­lu val­la va­hel 2019. aas­tal sõl­mi­tud koos­töö­le­pin­gu ja sel­le li­sa se­nis­tel tin­gi­mus­tel pi­ken­da­mi­se­ga, kui­gi Kuu­sa­lu val­la­va­nem on en­da kin­ni­tu­sel sel­leks mi­nis­tee­riu­mi­le soo­vi­kir­ja ju­ba saat­nud.

Se­ni­se le­pin­gu li­sa­ga val­la­le suu­na­tud iga-aas­ta­ne mak­se (kol­me­kord­ne po­lü­goo­ni maa­maks, ohua­la­sid ar­ves­ta­ma­ta, 142 000 eu­rot) on kan­tud siht­ots­tar­vet mää­ra­ma­ta val­laeel­ar­ves­se. Kui­gi jär­jes­ti­ku­sed kait­se­mi­nist­rid on too­nud se­da koos­töö­le­pet pi­de­valt ees­ku­juks, kui­das kesk­po­lü­goo­nil on riik ko­gu­kon­da­de­le te­ki­ta­tud häi­rin­guid ra­ha­ga lee­ven­da­nud, siis Kuu­sa­lu val­las po­le ko­gu le­pin­gu­pe­rioo­dil po­lü­goo­ni va­he­tus­se naab­rus­se sel­lest ra­hast jõud­nud sen­ti­gi. Val­ge­jõe kü­la de­le­gat­sioon tõs­ta­tas sel­le kü­si­mu­se koh­tu­mi­sel val­la­va­ne­ma­ga 2022. aas­ta 10. jaa­nua­ril, kuid saa­me nen­ti­da, et vald on ko­gu le­pin­gu­pe­rioo­dil ka­su­ta­nud se­da ra­ha siis­ki eran­di­tult pai­ka­des, ku­hu po­lü­goo­nilt ei ula­tu ras­ke­rel­va­de mü­ra ise­gi ühe­gi tuu­le­ga. Se­ni­sel ku­jul le­pin­gut jät­ka­tes os­taks kait­se­mi­nis­tee­riu­mi val­da­delt küü­ni­li­selt vaid pla­nee­rin­gu­te ja lu­ba­de tur­bo­me­net­lust (2019. aas­ta hea­de ka­vat­sus­te kok­ku­lep­pe punkt 8) ning sel­le­ga te­ki­taks täien­da­vaid pin­geid po­lü­goo­ni ümb­ru­se ela­ni­ke seas.

Ju­hul kui kait­se­mi­nis­tee­riu­mi ka­vat­seb 2024. aas­tal oma­va­lit­sus­te­le ra­ha eral­da­mi­se­ga jät­ka­ta, tu­leks see muu­ta siht­ots­tar­be­li­seks toe­tu­seks po­lü­goo­ni naab­ru­sest kõi­ge roh­kem kan­na­ta­va­te­le ma­ja­pi­da­mis­te­le ja po­lü­goo­ni naab­ru­ses asu­va­te­le kü­la­de­le. Nii on õig­la­ne ja lee­ven­daks pin­geid po­lü­goo­ni va­he­tus naab­ru­ses.

3. Tee­me val­la­le et­te­pa­ne­ku koos kin­nis­va­ra oma­ni­ke­ga töö­ta­da väl­ja ning esi­ta­da mi­nis­tee­riu­mi­le lä­bi­rää­ki­mi­seks kom­pen­sat­sioo­ni­meh­ha­nism, mis hü­vi­taks oma­ni­ke­le po­lü­goo­ni te­ge­vu­sest tu­le­ne­va kin­nis­va­ra väär­tu­se lan­gu­se ning kah­jud et­te­võ­te­te­le.

Kin­nis­va­ra oma­ni­ke­le oleks see­juu­res olu­li­ne lee­ven­dus­mee­de po­lü­goo­ni ümb­rit­se­va rii­gi­kait­se­lis­te ehi­tus­pii­ran­gu­te­ga maa maa­mak­sust täie­lik va­bas­ta­mi­ne. Laie­mas häi­rin­gua­las aga maa­mak­su olu­li­ne lan­ge­ta­mi­ne. Toe­tak­si­me see­jä­rel iga­ti oma val­da rii­gi­le esi­ta­ta­vas nõu­des oma­va­lit­su­se ee­lar­vest ka­du­va mak­su­ra­ha kat­mi­seks rii­gilt.

Si­su­li­selt sa­maaeg­selt maa väär­tust vä­hen­da­va­te rii­gi­kait­se­lis­te ehi­tus­pii­ran­gu­te sead­mi­se­ga toi­mus maa kor­ra­li­ne hin­da­mi­ne ja maa mak­sus­ta­mis­hind tõu­sis Val­ge­jõe kü­las ise­gi 10 ku­ni 20 kor­da (mis on olu­li­selt kõr­gem tõus kui meie naab­ru­ses Ida-Har­jus ja Lää­ne-Vi­rus). Ar­ves­ta­des li­saks ka ku­ju­ne­va uue va­lit­sus­koa­lit­sioo­ni aru­te­lu­dest kos­tu­va mõt­te­ga maa­mak­su kii­ren­da­tud kor­ras tõst­mi­seks oleks po­lü­goo­ni ümb­rus­kon­na­le maa­mak­su­eri­su­se loo­mi­ne eri­ti as­ja­ko­ha­ne.

Märk­sa kee­ru­li­sem, aga siis­ki va­ja­lik on meie ar­va­tes ka po­lü­goo­ni naab­ru­sest mõ­ju­ta­tud kin­nis­va­ra väär­tu­se era­poo­le­tu hin­da­mi­ne vä­he­malt kord aas­tas. Kui hin­na lan­gus on seos­ta­tav po­lü­goo­ni te­ge­vu­se­ga, tu­leks hin­na­va­he va­ra oma­ni­ke­le kom­pen­see­ri­da täies ula­tu­ses. Nii on õig­la­ne ja vä­hen­dab uu­si pin­geid po­lü­goo­ni naab­ru­ses.

4. Pea­me olu­li­seks re­gu­laar­selt vä­he­malt kord aas­tas toi­mu­vat era­poo­le­tut mo­ni­too­rin­gut Val­ge­jõe ja po­lü­goo­ni naab­ru­se põh­ja­vee kva­li­tee­di hin­da­mi­seks. Meie va­ne­mad ela­ni­kud mä­le­ta­vad häs­ti 90nda­te aas­ta­te al­gu­ses ter­ri­too­riu­mi suu­ru­selt tä­na­se­ga võr­rel­da­valt nn Aeg­vii­du po­lü­goo­nilt Val­ge­jõk­ke jõud­nud rän­ka reos­tust. Me usu­me ja loo­da­me, et ini­me­sed, kom­bed ja teh­ni­ka on va­he­peal muu­tu­nud, aga üks viis sel­le kind­lus­ta­mi­seks on tõ­hus kont­rol­li­meh­ha­nism. Ees­tis on ai­nult üks Val­ge­jõ­gi ja sel­le­ga ei to­hi me enam ris­ki­da.

Val­ge­jõe kü­la­va­nem AL­LAN ALA­KÜ­LA,
kü­la­selt­si ju­ha­tu­se liik­med RAOUL NII­LIS, RU­BO LOMP