Kohaliku põllumehe eksimuse tõttu kaotas Palu mesindustalu 41 mesilasperet, Kuusalu piirkonna teistes majapidamistes on
hukkunud vähemalt 20 taru jagu mesilasi.
Ligi 30 aastat mesinikuametit pidanud Lembit Kaasik Kuusalu valla Kodasoo külast ütleb, et niisugust kaotust pole Palu mesindustalu seni kogenud – sadakonnast mesilasperest ligi pooled on hävinud. Kokku on kahjusumma umbes 8000 eurot – nii palju tuleb maksta, kui osta samas mahus uued mesilaspered.
Lembit ja Aivi Kaasiku mesindustalu hoidis paarikümmet mesitaru Kuusalu külas ja sama palju ka Kupu külas. Juulis oli nende tarude juures näha surnud mesilasi, kel olid suised ehk rahvasuus keeled väljas. See on märk, et mesilane on surnud mürgistuse tagajärjel. Ent need üksikud juhtumid ei pannud pererahvast kahtlustama ulatuslikku mürgitamist või nagu Lembit Kaasik sõnab: „ Ei osanud karta, et selline rumal põllumees võib Kuusalu-mail olla ja niisugune loll lugu võib juhtuda.“
Rapsi on keelatud pritsida õitsemise ajal. Putukatõrjevahendeid ehk insektitsiide tohib rapsile panna enne õitsemist, selgitab ta. Nii on ka tulemuslik, sest rapsi pritsitakse hiilamardika vastu, aga see putukas muneb munad punga, mitte õide. Kui tõrjevahend läheb õitele, on juba hilja.
Palu talu mesinike tagantjärele tarkus on, et kohe juulis oleksid pidanud võtma proovid – panema hukkunud mesilased kilekotti ja viima laborisse. Samal ajal oleks tulnud hakata otsima, millised põllud võisid olla mürgitatud, siis oleks saanud anda juhtunule juriidilise käigu ning taotleda kahjutasu.
Aga see, et mesilaspered on mürgitatud, hakkas selguma alles augustis-septembris, kui mesinikud märkasid, et tarudesse pandud sööt oli jäänud alles. Rapsipõllu pritsimisel oli kasutatud putukatõrjevahendit Fastac, mis on kontaktne söötemürk.
Lembit Kaasik: „Mesilase lennuraadius on soojal ajal kuni 3 kilomeetrit, selle järgi saab paika panna mürgitatud põllu tõenäolise asukoha. Hakkasin uurima teiste mesinike käest, kuidas neil on olukord. Sain teada, et mesilasperesid on sel sügisel hukka saanud ka Kuusalu kandi mitmel harrastusmesinikul. Kokku on siin piirkonnas hävinud umbes 60 mesilasperet. Pole välistatud, kui mõni vähemkogenud mesinik saab alles kevadel aru, et ka tema mesilaspered on hävinud, sest ei oska sügisel märgata, kuidas mesilased on nõrgaks jäänud.“
Ehkki valel ajal putukamürki kasutanud väiketalupidaja on praeguseks teada, ka see põllumees ise on juhtunust teadlik, hüvitust temalt nõuda ei saa.
Lembit Kaasik toonitab, kui keegi juhtub edaspidi märkama õitsva rapsipõllu mürgitamist, siis kindlasti astuda ligi ja anda teada, et seda ei tohi teha. Ta palub märkajail helistada tema telefoninumbril 513 0053.
„Kuusalu valla suurpõllumehed on teadlikud, nendega pole mesinikel probleeme olnud, nad on ajapikku õppinud selgeks, millal tohib taimekaitsevahendeid kasutada. Näiteks Lätis lõppes rapsipõldude õitsemisajal mürgitamine siis, kui põllumehed pandi mesinike kahjusid kinni maksma,“ lausub ta.
Kollase rassi kohalik
genofond
Palu mesindustalus on Itaalia kollase rassi mesilased. Lembit Kaa-sik kõneleb, et selle rassi aretusega tegeles aastatel 1920-1959 Kuusalu perearst, doktor Ernst Koppel. Tekkinud on kohalik genofond, kuna mesilaste jaoks on Kuusalu piirkond suhteliselt hästi isoleeritud.
Uusi mesilasemasid on Palu tallu toodud Itaaliast, aga ka Soomest, kus neid on kohandatud põhjapoolsetele aladele sobivamaks.
Lembit Kaasik on hariduselt agronoom, töötas sel erialal Saue näidissovhoosis. Kuusalu kolhoosi mesinikuna hakkas ta tööle 1983. aastal. Kui kolhoos likvideeriti, erastas koos abikaasaga mesila. Tööd jätkub kahele mesinikule parasjagu.
„Mett tarbitakse päris palju. Käime oma talutoodangut müümas peamiselt kahes kohas: Viimsi taluturul ja Tallinnas Lasnamäel. Ka kohalikel laatadel oleme esindatud.“
