Strateegia jõustumiseks peavad selle heaks kiitma vähemalt Harjumaa 10 omavalitsust ning Tallinn.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) eestvõttel alustati 2018. aasta alguses Harju maakonna arengustrateegia 2035+ väljatöötamist. Korraldati seminare ja töötubasid, oktoobris oli strateegia eelnõu avalikul väljapanekul. Kui maakonna arengukomisjon ja HOLi volikogu olid strateegia heaks kiitnud, saadeti see novembris Harjumaa valla- ja linnavolikogudele menetlemiseks.
Anija vallavolikogu kiitis maakonna uue arengustrateegia heaks 20. detsembril, eelnevalt olid seda teinud Raasiku ja Jõelähtme valla- ning Loksa ja Maardu linnavolikogu. Strateegia jõustub, kui selle on heaks kiitnud 2/3 Harju omavalitsustest, lisaks ka Tallinna linnavolikogu.
„See on strateegiline dokument, konkreetsed tegevused pannakse kirja investeeringute kavasse ja tegevuskavva,“ lausus Anija volikogule maakonna arengustrateegiat tutvustanud HOLi tegevdirektor Joel Jesse.
Strateegias on kirjas maakonna väljakutsed rahvastiku ja asustusmustri, avalike teenuste ning tööhõive ja majanduse vallas ning eesmärgid.
HOLi tegevjuht märkis, et viimase 10 aastaga on Harjumaa elanikkond drastiliselt kasvanud ja kasvab veel, kuid rahvastik vananeb – mida kaugemal Tallinnast, seda suurem on vanemate inimeste osakaal. Kõige noorem elanikkond on Rae vallas, kus üle 65aastaste osakaal on 8,2 protsenti, Harku vallas on 11,2. Raasiku vallas on üle 65aastaseid 15,8, Kuusalu vallas 18,4 ning Anija vallas 20,2 protsenti. Harjumaa kõige vanem elanikkond on Loksa linnas, seal on üle 65aastaseid 25,7 protsenti.
Kuigi viimase 15 aastaga on koolieelsetes asutustes käivate laste arv Harjus 45 protsenti suurenenud, väheneb see järgneva 5-10 aasta jooksul 10-20 protsenti. Strateegia järgi tuleks uute lasteaiakohtade loomisel hoolikalt arvestada, kas ka 10-15 aasta pärast on neid vaja või saab lasteaeda siis kasutada muuks otstarbeks. Sarnane väljakutse on üldhariduses – kasvavates piirkondades on koolikohtade puudus, kaugemates tuleb kaaluda kooliastmete vähendamist.
Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu kohta on öeldud, et vananev rahvastik nõuab suuremat tähelepanu personaliseeritud sotsiaalteenuste osutamisele. Suurenenud on puuetega inimeste ja hariduslike erivajadustega laste osakaal. Ühistranspordi ja liikuvuse kohta on kirjas, et Harju on ainuke maakond, kus on võimalik tekitada konkurentsi autotranspordile, kuid inimesed pole selleks veel valmis. Abi oleks transpordiliikide paremast integreeritusest ja ühenduste kiirusest.
Tööhõive on maakonnas Eesti kõrgeim – töökoht on 71 protsendil tööealistest elanikest, töötuid oli 2017. aastal 4,8 protsenti. Töörände peamine sihtkoht on Tallinn. Harjumaal tegutsevatest aktiivsetest ettevõtetest kuulub 87 protsenti Eesti eraomanikele, 12 protsenti välismaalastele, ülejäänud riigile või omavalitsusele. 2017. aastal loodi Harjumaal üle 14 000 ettevõtte, mis on 67 protsenti kogu riigis registreeritud uutest ettevõtetest. Eestis on 1000 elaniku kohta 97, Harjumaal 120 aktiivset ettevõtet.
Harjumaa pikaajalise visioonina on arengustrateegias: „Harju maakonnast peaks saama Põhja-Euroopa targa majanduse süda, kus on suurepärane elukeskkond ja kiired, mugavad ühendused kogu maailmaga.“ Tegevussuunad selle saavutamiseks on tegus rahvas ehk õnnelikud, terved, haritud, ettevõtlikud inimesed ning kodukanti väärtustav aktiivne kogukond, kvaliteetne elukeskkond ning tasakaalustatud ruumimuster.
„Harjumaa ei võistle teiste maakondade, vaid Läänemere riikide ja piirkondadega – oleme rahvusvahelises konkurentsis ning peame selle järgi sihte ja eesmärke seadma,“ märkis Joel Jesse.
Arengustrateegia investeeringute kava ja tegevuskava hakatakse koostama pärast põhidokumendi jõustumist. Riik töötab välja tingimusi, kuidas hakatakse maakonna arenguplaanidesse pandud tegevusi rahastama.