Val­la I ke­va­do­lüm­pial Keh­ras osa­le­sid 5 võist­kon­da

Keh­ra staa­dio­nil toi­mu­nud võist­lus­te üld­võit läks pe­re­kond ORU­MÄ­GI­LE Ala­ve­rest.

Anija valla I kevadolümpiamängude kavas oli lau­päe­va, 13. mai hom­mi­kul Keh­ra staa­dio­nil ka­vas oli viis vim­ka­ga tea­te­võist­lust 3-4liik­me­lis­te­le võist­kon­da­de­le. Osa­le­da või­sid pe­re­kon­nad, sõp­rus­kon­nad, tut­ta­vad või ka need, kes al­les võist­lus­pai­gas tut­vu­sid. Sport­li­kud või­med pol­nud olu­li­sed, osa­le­jailt eel­da­ti sport­lik­ku vor­mi ehk dres­se-tos­se.
Esi­me­sel ke­va­do­lüm­pial võist­le­sid 5 võist­kon­da, neist kaks olid pe­re­kon­nad. Kõi­ge noo­rem osa­võit­ja oli 4aas­ta­ne Kas­par Lass.
Esi­me­sel alal tu­li võist­kon­na ühel liik­mel lä­bi­da um­bes 20 meet­rit kä­gar­kõn­nis, siis koos teis­e võist­le­ja­ga kok­ku seo­tud jal­ga­de­ga ning vii­ma­ne va­he­tus lä­bi­da kol­me­ke­si nel­jal ja­lal. Tei­ne ala oli täp­sus­vi­se – disc­gol­fi­ket­ta heit­mi­ne jalg­pal­li­vä­ra­vas­se um­bes 30 meet­ri kau­gu­selt. Kui­gi pealt­nä­ha liht­ne, ei suut­nud üks­ki võist­kond kõi­ki küm­met ket­tast vä­ra­vas­se saa­da, pa­ri­mal õn­nes­tus see kuuel kat­sel. Täp­sus­hüp­pes pi­did võist­kon­na liik­med hüp­pa­ma kok­ku 6 meet­rit kau­gust. Kõi­ge täp­se­mi­ni ehk sen­ti­meet­ri pealt 6 meet­rit hüp­pas pe­re­kond Kruu­sa­lu. Nel­jas võist­lu­sa­la oli mä­lu­mäng – osa­le­jad said 20 se­kun­dit nä­ha 15 eri­ne­vat as­ja, mil­le hul­gas olid näi­teks pint­sel, liim, salv­rä­tid, mul­li­ta­ja, ning neist või­ma­li­kult pal­ju meel­de jät­ma. Vii­ma­ne võist­lu­sa­la oli 50 meet­ri ta­gur­pi­di­jooks – osa­le­sid kõik, võit­ja sel­gus, kui lii­de­ti võist­kon­na pa­ri­ma täis­kas­va­nu ja pa­ri­ma lap­se tu­le­mus.
Sel ajal kui koh­tu­ni­kud liit­sid kok­ku punk­te ja kir­ju­ta­sid dip­lo­meid väl­ja, män­gi­sid Ani­ja val­la olüm­pias­port­la­sed staa­dio­ni­mu­rul jalg­pal­li.
Viie ala kok­ku­võt­tes sai esi­ko­ha 4liik­me­li­ne pe­re­kond Ala­ve­rest: pe­ree­ma Sii­ri Lau­ta, 14aas­ta­ne Ro­meo, 9aas­ta­ne Ras­sel ja isa Ja­nek Oru­mä­gi. Tei­seks tu­li pe­re­kond Kruu­sa­lu Keh­ra kü­last ning kol­man­daks ko­ha­peal moo­dus­ta­tud võist­kond Rik­kis.
Ja­nek Oru­mä­gi üt­les, et Keh­ras toi­mu­nud pe­res­por­di­päe­val po­le nad käi­nud, kuid püüa­vad ko­du­val­la spor­diü­ri­tus­test või­ma­lu­sel ik­ka osa võt­ta. Nad on eri­ võist­kon­da­de koos­sei­sus osa­le­tud Voo­se ta­lis­por­di­päe­val.
„Ke­va­do­lüm­pia tun­dus põ­nev, läk­si­me sin­na eel­kõi­ge meelt la­hu­ta­ma. See, et võit­si­me, oli ül­la­tus. Mei­le tõid edu jook­sua­lad,“ lau­sus ta.
Esi­kol­mi­kut au­ta­sus­ta­ti A-Vors­ti kin­gi­ko­ti­ga, võit­jad said ka Ani­ja val­la kruu­sid ning kõik osa­võt­jad kom­mi­kar­bid HC Keh­ra Fännk­lu­bilt.

Tu­le­val aas­tal jäl­le
Ani­ja val­la I ke­va­do­lüm­pia pea­kor­ral­da­jad olid Peep Kask ja Pi­ret Ur­met, kes eel­mis­tel aas­ta­tel on Keh­ra spor­di­hoo­nes kor­ral­da­nud pe­re­spor­di­päe­va. Ku­na mul­lu val­mis uus staa­dion, ot­sus­ta­ti tä­na­vu te­ha ke­va­di­ne võist­kond­lik spor­di­päev õues ning et pe­res­por­di­päe­va ni­mi ke­da­gi ära ei pe­le­taks, ni­me­ta­ti see ke­va­d­olüm­piaks.
„Osa­le­jaid oleks või­nud roh­kem ol­la, kuid juh­tus nii, et sa­mal päe­val olid Keh­ras tüd­ru­ku­te kä­si­pal­li­võist­lu­sed, poi­sid võist­le­sid Vil­jan­dis, Keh­ras noor­te­kes­kus kor­ral­das sa­mal ajal kir­bu­kat,“ rää­kis Peep Kask.
Ke­va­do­lüm­pial koh­tu­ni­ku­na te­gut­se­nud An­ni­ka Kask li­sas: „Vah­va oli ik­ka, kõik, kes tu­lid, jäid ra­hu­le. Pi­ret Ur­met kü­sis osa­võt­jailt, kas edas­pi­di soo­vi­tak­se tõ­si­se­mat spor­ti te­ha või et võist­lu­sed olek­sid pi­gem lõ­bu­sad. Rah­vas ee­lis­tas fu­ni, siis on ka las­tel to­re­dam.“
Kor­ral­da­jad ar­va­sid, et võist­lus­te­ga jät­ka­tak­se. „Siis ehk võ­ta­vad need poi­sid, kes sel kor­ral tu­lid ük­si, ka ema-isa kaa­sa,“ sõ­nas Peep Kask.
I ke­va­do­lüm­pia või­du­võist­kon­na pe­re­pea Ja­nek Oru­mä­gi: „Ka meie mee­lest on la­he, et olid nii-öel­da kiik­su­ga võist­lus­a­lad. Meie tu­le­me järg­mi­sel aas­tal jäl­le ning haa­ra­me ka tut­ta­vaid kaa­sa. Sel­li­seid spor­di­päe­vi võiks ol­la ise­gi roh­kem kui üks kord aas­tas.“