Kuusalu valla juhid tegid Loksa linna juhtidele ettepaneku kohtuda Kolga valitsejamajas 8. või 13. märtsil.
Kuusalu vallavolikogu arutas 22. veebruari istungil volikogu esimehe Enn Kirsmani esitatud eelnõu „Kuusalu valla ja Loksa linna ühinemine“.
Volikogu esimees selgitas, et nädal varem jõudis vallamajja riigihalduse ministri Mihhail Korbi kiri, millega olid kaasas vabariigi valitsuse otsuse eelnõu ning seletuskiri Kuusalu valla ja Loksa linna liitmise ettepaneku kohta.
„Sellest kirjast ja haldusreformiseadusest tulenevalt peab volikogu käivitama vastavad tegevused,“ sõnas Enn Kirsman.
„Minu koostatud eelnõu arutasid ühiselt arengukomisjon ja kogukonnakomisjon. Leiti, et peame proovima Loksaga läbi rääkida, kuid volitused tuleks anda mitte ainult Loksa linna esindajatega kõnelemiseks, võib tekkida vajadus pidada läbirääkimisi ka vabariigi valitsuse, maavanema, Põhja piirkondliku reformikomisjoni, teiste omavalitsuste või riigiasutustega, kes on seotud selle teemaga.“
Volikogu otsustas vabariigi valitsuse ettepaneku (Loksa linn ühendada Kuusalu vallaga – toim) võtta teadmiseks ning algatada haldusjaotuse seadusest ja haldusreformi seadusest tulenevad tegevused. Volikogu 19 liikmest olid otsuse hääletamise ajaks istungile jäänud 13, neist poolt olid 8, vastu 3, ei hääletanud 2.
Otsus annab volikogu esimehele Enn Kirsmanile, aseesimehele Urmo Ristisaarele ja vallavanem Urmas Kirtsile volitused pidada läbirääkimisi Loksa linnavolikogu ja/või vabariigi valitsuse ja/või kolmandate osapoolte esindajatega kõigis Kuusalu valla ja Loksa linna ühendamisega seonduvates küsimustes.
Volikogu esimehel, aseesimehel ja vallavanemal tuleb valmistada ette ning esitada tähtaegselt volikogule kinnitamiseks seadusega sätestatud eelnõud, moodustades selleks vajadusel töörühmi ning kaasates eksperte.
Otsus edastati Loksa linnavolikogule, Harju maavanemale ning rahandusministeeriumile, kus töötab ka riigihalduse minister.
Uus katse kohtumiseks
Neljapäeval, 23. veebruaril edastasid Enn Kirsman, Urmo Ristisaar ja Urmas Kirtsi vallavolikogu otsuse Loksa linnavolikogu esimehele Rein Heinale ja linnapeale Värner Lootsmannile. Kaaskirjas esitati neile taas kutse kohtumisele, seekord kas 8. märtsil või 13. märtsil kell 18.30 Kolga mõisa valitsejamaja nõupidamiste ruumis. Kui aeg või koht ei sobi, paluti esitada kokkusaamiseks endapoolne ettepanek.
Kuusalu vallajuhid kutsusid Loksa kolleege Kolga valitsejamajja kohtuma ka nädal varem, kohtumisajaks pakuti siis kas 27. veebruar või 1. märts.
Rein Heina ja Värner Lootsmann vastasid teisipäeval, 21. veebruaril kirjaga, et ei pea Loksa linnavolikogu täiendavate konsultatsioonide ja läbirääkimiste alustamist hetkel võimalikuks, kuna Kuusalu volikogu on alates Loksa valla Kuusalu vallaga liitumise hetkest blokeerinud ühinemisläbirääkimisi Loksa linnaga.
Nad selgitasid vastuses, et Loksa linnavolikogu on korduvalt väljendanud oma seisukohta võimalikust haldusreformist Lahemaa regioonis: „On kahetsusväärne, et Kuusalu vallavolikogu ei ole mitte millekski pidanud Loksa linna ja Vihula valla tehtud ühinemisettepanekuid ning võtnud sellega endale ainuõiguse otsustada Põhja-Eesti rannarahva tuleviku üle. Tänu Kuusalu juhtide põikpäisusele on kaotatud võimalus moodustada Lahemaa rahva oma vald.“
Kaasata kõnelustesse erapooletu isik
Kuusalu volikogu 22. veebruari istungil olid kohal ka vallavolikogu liikmed, Loksa linnapea Värner Lootsmann ja Loksa endine linnapea Andres Kaarmann. Loksa-Kuusalu ühinemisteema käsitlemise ajaks olid mõlemad istungilt lahkunud.
Raul Valgiste lausus ühinemist puudutava otsuse-eelnõu arutelu ajal, et arvestades senist kogemust ei pruugi läbirääkimisi Loksa linnaga tulla. Ta küsis, kas võiks läbirääkimistesse kaasata erapooletu isiku, kes oleks mõlemale poolele usaldusväärne.
Enn Kirsman: „Oleme Loksale saatnud kuus kirja, et saada ühise laua taha. Kindlasti soovime kaasata isiku väljastpoolt omavalitsuste ringi. Aga teine pool ei ole seda soovinud. Me ei saa otsustada seda ühepoolselt, saame sellest rääkida koos.“
Volikogu esimees ütles veel, et on kõlanud süüdistusi, miks on vahetatud Loksa juhtidega kirju ega ole omavahel räägitud: „Rääkida ja kokku leppida saab nendega, keda usaldad. Loksa linna juhtidega meil usaldus puudub. Oleme fikseerinud kõik ettepanekud ja vastused. Aga kui lugeda Loksa Elu, siis näeb, et osad inimesed elavad hoopis teises reaalsuses. Et ajalugu säiliks, oleme valinud kirjaliku suhtlemise.“
Mait Kröönström küsis, kui tõenäoliseks pidada kõnelusi, kui töörühm koosneb samadest inimestest ja öeldakse, et usaldus puudub. Ning alles eelmisel istungil Kuusalu volikogu tühistas Loksale tehtud varasema ettepaneku ühinemisläbirääkimisteks.
Enn Kirsman vastas, et eelmine protsess algatati lootuses jõuda vabatahtliku ühinemiseni. Nüüd on ülesande pidada läbirääkimisi andnud vabariigi valitsus. Kui tõenäoline on kõneluste toimumine, ei osanud ta vastata, lisades, et tehakse vajadusel veel mitu katset.
Umbusaldusavaldus ENN KIRSMANILE
Vallavolikogu 22. veebruari istungi alguses esitasid opositsiooniliikmed Värner Lootsmann, Sulev Valdmaa, Mait Kröönström, Andres Kaarmann, Kunnar Vahtras ning istungil allkirja lisanud Margus Soom umbusaldusavalduse volikogu esimehele Enn Kirsmanile.
Selles on umbusaldamise algatamise põhjustena nimetatud, et 2015. aasta detsembris moodustatud töörühm läbirääkimiste pidamiseks ei kogunenud kordagi ega kohtunud Loksa esindajatega. Peamine teema oli, kas ja kuhu jõudis 2008. aastal Kuusalu valla ettepanek Loksa linnale.
Kui 2016 juunis tehti Loksale taas ettepanek läbirääkimisteks ja moodustati uus töögrupp, siis ka see ei kogunenud ega kohtunud Loksa esindajatega.
„Ainus „töövõit“ on volikogu esimehe soolo e-kirjavahetuse näol. Seda on häbematult vähe palgalise volikoguesimehe kohta,“ on kirjas umbusaldusavalduses.
Selles on ka laused: „Juba aastaid oli selge, et haldusreformi korral Kuusalu vald ja Loksa linn kas liituvad või liidetakse. Vaatamata mitmetele ettepanekutele ja üleskutsetele moodustada asjatundjatest ühinemiskomisjon, on volikogu esimees seda lihtsalt eiranud.“
Umbusalduse algatajad heidavad Enn Kirsmanile ette, et Kuusalu valla ja Loksa linna vabatahtlikul ühinemisel oleks riiklik toetus omavalitsusele olnud 800 000 eurot: „Selle asemel, et üritada kompromisse leida, on volikogu esimees teinud omalt poolt kõik selleks, et Kuusalu vald läbirääkimiste laua taha üldse ei istukski – ei Loksa linna ega ka teiste naabritega. Mistõttu langeb Kuusalu volikogu poliitiline vastutus 800 000 euro mittesaamisel üheselt volikogu esimehele.“
Nad paluvad lülitada umbusaldamise volikogu järgmise istungi päevakorda.
Andres Kaarmann postitas hiljem Facebookis, et tegelikult oleks tahtnud sama avaldusega umbusaldada ka Loksa linnajuhte.
ENN KIRSMANI kommentaar
Enn Kirsman avaldas soovi kommenteerida Sõnumitoojas umbusaldusavaldust: „Võtan seda üsna stoiliselt, sest tean, et oleme omalt poolt teinud kõik, mis meie võimuses, et Kuusalu valla elanike õiguste ja vajaduste eest seista. Oleme püüdnud Loksa juhtidega läbirääkimisi algatada, paraku edutult. On kummaline lugeda allakirjutanute süüdistust, nagu oleks 800 000 euro saamata jäämine minu süü. Veel mõni kuu tagasi süüdistati meid rahaahnuses ja soovis see summa kulutada Kuusalu valla heaks. Loodan väga, et Värner Lootsmannil on mehisust, et algatada umbusaldusmenetlus ka Loksa linnavolikogu esimehe Rein Heina suhtes, kes on tõrjunud kõik meie kutsed tulla läbirääkimiste laua taha.“
VÄRNER LOOTSMANN ja REIN HEINA
Sõnumitooja küsis Värner Lootsmannilt, kuidas aru saada sellest, et Kuusalu vallavolikogu liikmena on ta alla kirjutanud umbusaldusavaldusele, kus on kirjas, et aastaid on olnud selge, haldusreformi korral Kuusalu vald ja Loksa liidetakse, aga linnapeana heidab Kuusalu vallajuhtidele ette, et on takistanud Lahemaa rahva oma valla loomist. Ja kui palju on tema enda tegevus Loksa linnapeana 800 000 eurost ilmajäämisele kaasa aidanud?
Vastuse saatis volikogu esimees Rein Heina: „Loksa linnavolikogu otsustas 29. detsembril 2016, et vabariigi valitsusele esitatakse taotlus Loksa linna haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamata jätmise kohta. 15. veebruaril 2017 sai ka Loksa linn valitsuse määruse eelnõu Kuusalu ja Loksa osas haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta ja täidab sellest tulenevaid suuniseid. Oli teada, et taoline ettepanek tuleb, sest seda nõuab haldusreformi seadus. Loksa linnavolikogu on selgitanud, et linna sundühendamine ei ole põhjendatud. Sundühendamine mõjutaks oluliselt loksalaste, eeskätt muukeelsete inimeste, elukorraldust üksnes negatiivselt. Oleme seisukohal, et Loksa linna ühinemine ainult ühe naabri Kuusalu vallaga ei muuda moodustatavat omavalitsust võimekamaks, mistõttu saab Loksa linn perspektiivis paremini hakkama iseseisvana.“
Rein Heina lisas: „Loksa linnapea tegevus ei ole aga kuidagi „kaasa aidanud“ (Sõnumitooja sõnastus) Kiiu mõisa remondiks vajaliku 800 000 euro ilmajäämisele, mis tundub olema Kuusalu tänaste juhtide Kirsmani ja Kirtsi põhiline mure, mille pärast südant valutada. Loksa linnapea täidab temale linnavolikogult antud ülesandeid ja teeb seda hästi.“