Val­la­va­lit­sus soo­vib Kot­ka pai­su kesk­kon­na­mõ­ju hin­da­mist

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus tun­nis­tas keh­te­tuks ok­toob­ris lan­ge­ta­tud ot­su­se, mil­le­ga ei and­nud nõu­so­le­kut Kot­ka hüd­roe­lekt­ri­jaa­ma vee-eri­ka­su­tus­loa väl­jas­ta­mi­seks.

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus tü­his­tas nel­ja­päe­val, 15. det­semb­ril ühe­hääl­selt 6. ok­toob­ri kor­ral­du­se „Sei­su­ko­ha and­mi­ne ASi Ge­ne­raa­tor nõu­so­le­ku taot­lu­se­le“.
Kaks kuud ta­ga­si oli val­la­va­lit­sus Kot­ka hüd­roe­lekt­ri­jaa­ma taas­käi­vi­ta­mi­seks va­ja­li­ku pai­su taas­ta­mi­se vas­tu ning ei nõus­tu­nud pai­su oma­ni­ku­le, ASi­le Ge­ne­raa­tor vee-eri­ka­su­tus­loa and­mi­se­ga.
Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si sel­gi­tas siis, et val­la­va­lit­sus läh­tus ot­su­se lan­ge­ta­mi­sel vo­li­ko­gu kesk­kon­na­ko­mis­jo­ni et­te­pa­ne­ku­test.
Ko­mis­jo­ni ja val­la­va­lit­su­se sei­su­koht te­ki­tas pa­ha­meelt ning kü­si­mu­si Kot­ka kü­la ela­ni­ke seas. Nad osa­le­sid Kol­ga­külas val­la­va­lit­su­se koh­tu­misel ko­ha­li­ke ela­ni­ke­ga ning sel­gi­ta­sid Kot­ka pai­su taas­ta­mi­se va­ja­dust. Kü­la­va­nem Iie Lii­van­di esi­tas val­la­va­lit­su­se­le ja kesk­kon­na­ko­mis­jo­ni­le kü­si­mu­sed, miks ei ar­ves­ta­tud ot­sus­ta­mi­sel Kot­ka kü­la soo­vi­de ja et­te­pa­ne­ku­te­ga.
No­vemb­ri lõ­pus toi­mus val­la­ma­jas ASi Ge­ne­raa­tor esin­da­ja­te koh­tu­mi­ne kesk­kon­na­ko­mis­jo­ni esi­me­he Raul Val­gis­te ja val­la kesk­kon­nas­pet­sia­lis­ti Jan­ne He­re­dia Gon­za­le­se­ga. ASi Ge­ne­raa­tor ju­ha­tu­se lii­ge Jan Nii­lo tea­tas koh­tu­mi­sel, et et­te­võ­te on kõr­val­da­nud en­dast ole­ne­vad puu­du­sed, mil­le­le on vii­da­nud kesk­kon­naa­met, ning ain­sa­na on puu­du veel oma­va­lit­su­se nõu­so­lek.

Kot­ka kü­la­rah­vas ta­hab pai­su

Vo­li­ko­gu kesk­kon­na­ko­mis­jon aru­tas Kot­ka pai­su kü­si­must uues­ti 13. det­semb­ril. Koo­so­le­kul osa­le­sid ASi Ge­ne­raa­tor esin­da­jad. Kot­ka kü­la ela­nik­ke esin­das Ai­vo Jõe­saar. Ta sel­gi­tas, et kü­la peab olu­li­seks pai­su kor­ras­ta­mist, ku­na sel­le ümb­rus on kü­la sü­da ja aja­veet­mis­koht, seal käiak­se ka uju­mas ja ka­las­ta­mas. Pai­su kor­ras­ta­mi­ne on olu­li­ne vee­võ­tu­ko­ha säi­li­ta­mi­seks, sest lä­he­dal on ben­sii­ni­jaam ja pui­du­töös­tus. Ka toe­ta­vad ela­ni­kud elekt­ri­jaa­ma taas­käi­vi­ta­mist, sest see toob piir­kon­da töö­koh­ti. Pai­su ja hüd­roe­lekt­ri­jaa­ma toe­tu­seks on all­kir­ja and­nud Kot­ka kü­la 24 ela­nik­ku.
Kot­ka kü­la esi­tas val­la uu­de üldp­la­nee­rin­gus­se et­te­pa­ne­kud, et elekt­ri­jaam, tamm, pais ja ka­nal säi­li­ta­taks ning tam­mi ümb­rus kor­ras­ta­taks.

Kol­ga­kü­la Selt­si ki­ri

Mõ­ni päev va­rem sai kesk­kon­na­ko­mis­jon kir­ja Kol­ga­kü­la Selt­silt. Kir­jas öel­dak­se, et Kot­ka pai­sust vei­di maad üles­voo­lu jää­vad Kol­ga­kü­la küm­ne­kon­na ela­niku lahustükid ehk aasud, pais mõjutab neid drastilisemalt kui Kotkat.
Kolgaküla elanike üldkoosolekul mullu märtsis ot­sustati teha Lahemaa kaitsekorralduskavasse ettepanek lammutada Kotka pais, mis rikub Valgejõe äärset maastikku. Paisule lähemad krundid kannatavad üleujutuste all, kaugemal on probleem jõekallaste mudastumisega.
Kirjas on öeldud: „Valgejõe kaldaid Vanakülast Kotkani peetakse Lahemaa hälliks 1957. aastal kaitse alla võetud Valgejõe org keskjooksul oli üks esimesi maastikulisi keelualasid Eestis. Kohalik kogukond peaks seisma selle maastiku säilitamise eest ja kogukonnakomisjon võiks aidata Kotka elanikel leida viise, kuidas paisutamisest kannatada saanud ümbrus võimalikult hästi korda teha.“

Komisjon: arvestada nii Kotka kui Kolgaküla soove

Keskkonnakomisjon ot­sustas toetada vee-erikasutusloa väljastamist tingimusel, et Kotka paisu taastamise ja hüdroenergia tootmise kavandamisega seoses viiakse eelnevalt läbi keskkonnamõju hindamine (KMH). Selle algatamisel tuleks keskkonnaametil arvesse võtta nii Kotka küla kui ka Kolgaküla elanike seisukohad.
Vallavanem Urmas Kirtsi saatis reedel, 16. detsembril AS Generaator ju­ha­tuse liikmele Jan Niilole kirja, et vallavalitsus nõustub vee-erikasutusloa väljastamisega ASile Generaator hüdroenergia kasutamiseks, Valgejõe paisutamiseks ja kalapääsu ra­jamiseks tingimusel, et eelnevalt viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. Val­lavanem selgitas, et kirja aluseks on väljavõte vallavalitsuse 15. detsembri istungi protokollist.
Kotka pais lõhuti augusti alguses. AS Generaator ei ole saanud seni luba paisu taastada. Hüdroelektri tootmine lõppes Kotkal 2001. aastal, keskkonna­amet pole tootmise taastamiseks uut vee-erikasutusluba siiani andnud.
Jan Niilo ütles Sõnumitoojale, et paisust otseselt mõjutatud kinnistuid on Kolgakülas 4. Need on mõjutatud juhul, kui veetaset hoitakse selliselt, nagu ASi Generaator taotluses on soovitud. Kümmekond mõjutatud kinnistut võis olla sellisel juhul, kui paisul ei toimunud veetaseme täpset reguleerimist. Täpsemad vastused saavad tulla KMH käigus.