Eelmisel nädalal tutvustas vallavalitsus volikogu hariduse, kultuuri- ja spordikomisjonile ideed liita Raasiku põhikool ja lasteaed üheks asutuseks.
„Komisjon võttis selle teadmiseks, kuid enne otsustamist, kas asutused ühendada, tuleb teha põhjalik analüüs,“ ütles vallavalitsuse hariduse, kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Juta Asuja.
Ta märkis, et haridusvõrgu reformimise vajadusest kõneldes peetakse enamasti silmas väiksemate koolide liitmist, kuid lasteaiad on jäetud tähelepanuta, kuigi ka need on haridusvõrgu üks osa. Raasiku koolil ja lasteaial on praegu üks juht – käesoleva aasta algusest määrati Raasiku põhikooli direktor Reelika Turi ka kohaliku lasteaia lapsehoolduspuhkusele jäänud direktori kohusetäitjaks. Juta Asuja sõnul on lühikese aja jooksul lapsevanemad märganud positiivseid muutusi ning kevadel pakkusid hoolekogu liikmed idee kooli ja lasteaia ühendamisest.
„Selle eesmärk ei ole saavutada kokkuhoidu, vaid kasutada ressursse efektiivsemalt. Meil on Raasiku väike, vaid viie rühmaga lasteaed ning keskmise suurusega maakool. Koolil ja lasteaial on juba praegu ühine majandusjuht, jagatakse ka tugispetsialiste, asutakse kõrvuti majades. Seetõttu oleks nende liitmine üheks asutuseks loogiline ja ratsionaalne samm, mis võimaldab parandada ka juhtimiskvaliteeti. Üha sagedamini räägitakse, et tugevaid juhte on keeruline leida, eriti maapiirkonnas. Kui mitme väikese asemel on üks suurem asutus, on selle juhtimine direktorile suurem väljakutse ning meie saaksime maksta väärilisemat palka.“
Ta lisas, et ideed toetab praegune kogemus – kui kooli ja lasteaia praegune ühine juhtimine oleks muutnud asutuste toimimise keerulisemaks, siis kooli-lasteaia liitmine poleks päevakorda kerkinud ning seda ei hakataks üldse kaaluma: „Aga meil on võimekas juht ning lasteaia hoolekogu eelmine koosseis tõi välja, et tänavu on lasteaias toimunud märgatavad arengud.“
Vallavalitsuse esindaja käis hiljuti kohtumas Raasiku lasteaia õpetajatega, et küsida nende arvamust. Juta Asuja kinnitusel õpetajad liitmise vastu otseselt ei ole, nad leidsid, et see on pigem administratiivne muutus, nende igapäevatöös see suuri muudatusi kaasa ei too: „Küll aga on õpetajate soov, et juhtkonnast oleks keegi majas ka hommikupoolikul. Lasteaias on poole kohaga õppealajuhataja, kes on tööl pärastlõunal, nagu ka direktor. See probleem on lahendatav.“
Juta Asuja rääkis veel, et lasteaias küsiti temalt, kas liitmise eesmärk on kaotada lasteaias oma köök. Ta kinnitas, et need on täiesti erinevad protsessid. Köögi kaotamine või jäämine ei sõltu asutuste juhtimise ühendamisest ning võib päevakorda tekkida ka siis, kui asutused on eraldi, kuid ei pruugi.
Raasiku põhikooli direktor ja lasteaia direktori kohusetäitja Reelika Turi ütles, et tema meelest on kooli ja lasteaia ühise asutusena juhtimine võimalik, kuid otsustamisele peab järgnema põhjalik analüüs. Kooli personali ning kummagi asutuse uue hoolekoguga ei ole ühendamise teemat veel arutanud.
„Tahaks nende ette minnes tuua välja plussid ja miinused, mitte lihtsalt kõhutunde järgi öelda, et nii on mõistlik teha,“ sõnas ta.
Juta Asuja kinnitas, et järgmisena ongi vallavalitsusel kavas hakata analüüsima ja arvutama, mida kooli ja lasteaia ühendamine kaasa toob, tuua välja selle head ja vead. Kui analüüsist selgub, et ühendamine on mõistlik ning see on kõigi osapooltega läbi arutatud, kavatseb vallavalitsus teha volikogule ettepaneku liita Raasiku kool ja lasteaed alates uuest õppeaastast, septembrist 2020.