
ANNE ORUAAS sai Anija valla aukodaniku tunnistuse 23. veebruaril Kehras, Raasiku valla aukodanik OLAVI LIIVANDI 24. veebruaril Raasikul.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eelõhtul, reedel, 23. veebruaril Kehra gümnaasiumi aulas toimunud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud kontsert-vastuvõtul kuulutati välja Anija valla 9. aukodanik ning 14. ja 15. teenetemärgi saaja. Raasiku valla 25. aukodanikku õnnitleti riigi sünnipäeval, 24. veebruaril Raasikul toimunud kontsert-aktusel.
Anija vald
Vabariigi juubeli puhul toimusid Kehra gümnaasiumi saalis 23. veebruaril kontsert koos vallavolikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtuga. Vallavolikogu esimees Jaan Oruaas meenutas Anija valla ajalugu, vallavanem Arvi Karotam kõneles viimastel aastatel tehtust ja järgmistest plaanidest.
Anija vallavolikogu aseesimees Peep Kask andis valla aukodaniku tunnistuse nr 9 MTÜ Kehra Raudteejaam tegevjuhile Anne Oruaasale. Aukodaniku tiitel omistati talle kohaliku elu edendamise eest. Ettepaneku nimetada Anne Oruaas Anija valla aukodanikuks tegi vallavalitsus. Märgiti, et tema eestvedamisel loodud traditsioonid on olnud hindamatud ning Anne Oruaasa järjekindel vabatahtlik panustamine on viinud Kehra raudteejaamahoone taastamiseni. Volikogu kinnitas otsuse aukodaniku tiitli omistamiseks 22. veebruaril.

Anne Oruaas õpetas üle 30 aasta Kehra koolis eesti keelt ja kirjandust, viimased 10 aastat on ta olnud MTÜ Kehra Raudteejaam eestvedaja. MTÜ moodustati 2008. aasta sügisel selleks, et püüda leida raha vana jaamahoone korda tegemiseks ja rajada sinna Vabadussõja murdelahingute muuseum. Renoveeritud jaamahoone ning Vabadussõja murdelahingute muuseum avati tänavu 12. veebruaril.
Kehra Raudteejaama ja Anne Oruaasa eestvõttel on korraldatud ka piirkonna ajalookonverentse ja paberipäevi.
„See on kõige olulisem tunnustus, mida üks inimene võib saada, kui oma valla rahvas nimetab ta aukodanikuks,“ sõnas Anne Oruaas.
Ta lisas, et tunnustuse taga on MTÜ Kehra Raudteejaam kümneaastane tegevus selle nimel, et räämas jaamahoonest saaks korras maja: „Loomulikult ei ole ma seda teinud üksi, meie mittetulundusühingul on 19 liiget. Nad igaüks on omal kombel panustanud, et muuseum valmis saaks. See, kui palju rahvast oli avamisele kokku tulnud, oli tõestus, et ajasime õiget asja.“
Aukodaniku tiitliga kaasnevad valla aukodaniku märk, tunnistus ning ühekordne 550 euro suurune toetus.
Vallavolikogu esimees Jaan Oruaas andis üle Anija valla kaks teenetemärki koos 175 euro suuruse toetusega. Ühe teenetemärgi pälvis 30 aasta jooksul tehtud töö eest Alavere põhikoolis direktor Renna Reisi.
„Tänan neid, kes tegid ettepaneku anda mulle see tunnustus. Arvan, et hariduselus eriti kiiresti muutuval ajal pälvisin tähelepanu mitte selle eest, mida ma olen teinud, vaid selle eest, mida olen jätnud tegemata,“ lausus ta.
Anija valla teenetemärgi koos preemiaga sai ka pikaajalise Anija valla ja Aegviidu valla juhtimise eest Tõnis Väli. Ta oli aastatel 1993-2002 Anija vallavanem, seejärel 2005. aastani volikogu esimees, volikogu liige 2017. aastani. Aastatel 2006-2013 oli Tõnis Väli Aegviidu vallavanem.
„On ütlemata austav tunne saada selline väärikas autasu meie riigi 100. sünnipäeval,“ ütles Tõnis Väli.
Ta tänas kõiki endiseid kolleege, sõpru ja tuttavaid ja lisas, et see tunnustus on ka kõigile neile.
Kontsert-aktusel kuulutati välja Anija valla 2017. aasta tegijad. Esinesid Kehra muusikud, segakoor Hannijöggi, Anija valla segarahvatantsurühm, Harju-Jaani noorte meeskoor, meeskoor Sakala, naisrühmad Päikeseratas ja Alavere Annid, tantsuks mängis ansambel Kukerpillid.
Aegviidu rahvamajas tervitas samal ajal rahvast abivallavanem Riivo Noor, Eesti riigi 100. sünnipäevale pühendatud kontserdil esinesid Inga ja Toomas Lunge.
Raasiku vald
Vabariigi aastapäeva aktus oli reede, 23. veebruari õhtul Aruküla rahvamajas. Pidupäeva kõne pidasid vallavanem Andre Sepp ja vallavolikogu esimees Tiina Rühka. Esines ansambel The Ilves Sisters ehk klassikalist muusikat õppinud 5 õde. Pärast 1,5tunnist kontserti kutsus Aruküla kultuurijuht Garina Toomingas külalised parketisaali, kus pakkus juubelitorti ja vahuveini. Osalejaid oli üle 100.
Laupäeval, 24. veebruaril oli kontsert-aktus Raasiku rahvamajas. Merelauludega esinesid Marko Matvere ja Peep Raun. Pärast kontserti kutsus rahvamaja juhataja Helle Vaga kõiki ühispildistamisele, et osaleda aktsioonis „Eesti minut”. Raasiku fotole jäi aktuse publik, fotograafid seisid laval.
Igal aastal vabariigi aastapäeval annab Raasiku vallavalitsus üle aukodaniku tänukirja. Tunnustamine on Aruküla või Raasiku aktusel vastavalt sellele, mis kohaga on uus aukodanik rohkem seotud. Tänavu sai aukodanikuks Raasiku elanik Olavi Liivandi, tema kandidatuuri seadis üles vallavanem Andre Sepp, otsuse kinnitas vallavolikogu ülemöödunud nädalal.
Volikogu esimees Tiina Rühka ütles aktusel, et Olavi Liivandi süda ja hing kuuluvad Raasikule, ta on põliselanik, kuigi elutee on ta vahepeal kodualevikust ära viinud.
„Ta on olnud volikogu ja vallavalitsuse liige, muretsenud Raasiku ning koduvalla arengu ja kasvu pärast. Olavi on kaasa aidanud Raasiku aleviku arendamisele, ehitiste rajamisele. Tänu talle sai lahenduse Aruküla liigveeprobleem, ta on tulnud appi otsima lahendusi ja panustanud oma inseneriharidusega. Ta on alati öelnud, et valla rikkuse allikas on meie inimesed,“ lausus Tiina Rühka.
Vallavanem Andre Sepp meenutas, kuidas Olavi Liivandi on sageli talle ja vallavalitsusele andnud nõu, jaganud mõtteid, pakkunud ideid.
Olavi Liivandi sai tänukirja, lilled, hõbedase rinnamärgi ja vallalt preemia 2000 eurot.
Vastne aukodanik ütles, et Raasiku valla elanikud võiksid rohkem märgata, millises hämmastavalt heas vallas nad elavad: „Meie vallas pakutav haridus on väga hea, tegeleme hoolega oma lastega. Valda hoiavad üleval haridus, kultuur ja rahva hääl. Meil on tugevad kogukonnad Raasikul, Arukülas, Pikaveres, lisaks külad. Saame hästi hakkama. Oleme teinud tohutult investeeringuid, küll saame ükskord kõik vajalikud hooned valmis ja märkame, kui hea on meil siin elada. Koduvalla näo määravad inimesed, kes on siia midagi panustanud või jätnud.”
Ta võrdles – 158 ruutkilomeetri suurune Raasiku vald on peaaegu sama suur, kui Liechtensteini riik, mis on vaid kaks ruutkilomeetrit suurem. Mõlemad on Olavi Liivandi hinnangul väikesed, kuid tublid ning hästi toimetulevad üksused.
Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga, kes kutsus rahva pärast aktust sööma kiluvõileibu ja torti, pühendas kiluvõileivad Olavi Liivandile kui kirglikule kalamehele.