Uusa­ren­du­se maao­ma­ni­kud and­sid me­re­ni vii­va jalg­tee pä­rast Kuu­sa­lu val­la koh­tus­se

2695
Mäe­pea kü­la Kuu­si­ku ta­lu üks pä­ri­ja, Ran­na­hei­na tee 2 oma­nik HEI­KI ESK­LA on en­da­le kuu­lu­va­le maa­le Kurb­lu ni­nas sead­nud sil­di maa ka­su­ta­mis­reeg­li­te­ga.

Hal­dus­ko­hus tü­his­tas vo­li­ko­gu ot­su­se, mil­le­ga Mäe­pea kü­la Ran­na­hei­na tee 2 kin­nis­tut lä­bi­va­le jalg­tee­le ei mää­ra­tud ava­lik­ku ka­su­tust. Ran­na­hei­na oma­nik ei ta­ha ava­lik­ku teed ja esi­tas apel­lat­sioon­kae­bu­se.

Kuu­sa­lu val­la ran­naa­la­de­le on An­di­nee­mest ku­ni Valk­la­ni ra­ja­tud ela­mua­ren­du­si, ku­hu ma­jad ker­ki­vad va­hel­du­va edu­ga – krun­te on aren­dus­tes küm­me­kon­nast ku­ni sa­ja­ni. Väär­tus­lik me­reäär on võe­tud ka­su­tu­se­le ka ma­da­la­ma­tes koh­ta­des, kus laiub roos­tik. Nii on Kuu­si­ku 5, Kuu­si­ku 6 ja Kuu­si­ku 7 ühi­sa­ren­du­se­ga, mis moo­dus­ta­ti Mäe­pea kü­la Kuu­si­ku ta­lu ta­gas­ta­tud maa­le, si­su­li­selt en­di­se­le me­re­põh­ja­le, na­gu ise­loo­mus­tab se­da pai­ka Kuu­sa­lu val­la pea­maa­kor­ral­da­ja Pee­ter Raud­sepp.
Sel­li­se­le pin­na­le, mi­da esi­me­se Ees­ti ajal ka­su­ta­ti ran­na­kar­ja­maa­na, on Kuu­si­ku kol­me aren­da­ja ühi­se de­tailp­la­nee­rin­gu jär­gi ka­van­da­tud kok­ku 47 ehi­tusk­run­ti. Val­dav osa krun­ti­dest on leid­nud uued oma­ni­kud, ma­ju prae­gu to­si­na­ja­gu – ük­si­kud aas­ta­ring­sed ela­ni­kud, mõ­ned su­vi­lad ja ne­li suurt ka­he­kor­ru­se­list müü­ma­ta era­mut.
Põ­hi­li­ne väär­tus on me­ri, ent rand on roos­ti­ku­li­ne. Pea­le ko­ha­li­ku pär­li, Kurb­lu ni­naks kut­su­tud kõr­ge­ma ki­vi­se ja lii­ku­va­te lui­de­te­ga maa­nu­ki. Pea­maa­kor­ral­da­ja sõ­nul oli Kurb­lu ni­na ku­na­gi saar, nüüd on kas­va­nud kin­ni. Sin­na pää­ses kui­val ajal pi­ki Kurb­lu oja äärt. Pii­ri­val­ve te­gi nõu­ko­gu­de ajal oja äär­de va­na­dest au­to­kum­mi­dest ra­ja. Nüüd­sed li­gi­pää­sud Kurb­lu en­di­se­le saa­re­le on tek­ki­nud tä­nu aren­da­ja­te ra­ja­tud tee­de­le.
Veel mõ­ni aas­ta ta­ga­si tä­his­ta­ti Kurb­lu ni­nas ühi­selt mui­nas­tu­le­de ööd. Nüüd­seks on must kass osa­de uu­se­la­ni­ke-kin­nis­tuo­ma­ni­ke ja en­di­se ta­lu­maa ühe jä­rel­tu­li­ja va­helt lä­bi jooks­nud, käib koh­tu­vaid­lus juur­de­pää­su­tee pä­rast ran­na-ala­le.

Ad­vo­kaa­di­bü­roo So­rai­nen taot­lus
Kuu­sa­lu val­las ta­gas­ta­ti ta­lu­maad ku­ni me­re­ni. Ka Kurb­lu ni­na on era­maa, sin­na ula­tu­vad kaks kin­nis­tut. Üks on Ran­na­hei­na tee 2 kin­nis­tu, mis kuu­lub MTÜs­se Kuu­si­ku 7. Ran­na­hei­na tee 2 oma­nik on Hei­ki Esk­la, Kuu­si­ku ta­lu­maa ühe õi­gus­ta­tud sub­jek­ti ja aren­da­ja pä­ri­ja. Kurb­lu kal­las­ra­ja­le pää­seb de­tailp­la­nee­rin­gu alalt te­ma kin­nis­tut lä­bi­vat jalg­teed möö­da. Me­re ää­res on õi­gus ol­la kõi­gil, vas­ta­valt sea­du­se­le tu­leb kal­las­ra­da hoi­da vä­he­malt 10 meet­ri laiu­ses ava­tud.
Ko­gu vaid­lus seis­neb kü­si­mu­ses, kas jalg­tee Kurb­lu ni­na­ni peab ole­ma ava­lik tee või pii­saks kok­ku­le­pe­test ko­ha­li­ke maao­ma­ni­ke­ga. Koh­tus­se kae­bu­se esi­ta­nud kin­nis­tuo­ma­ni­kud MTÜst Kuu­si­ku­ran­na ehk aren­dus­test Kuu­si­ku 5 ja Kuu­si­ku 6 taot­le­sid, et Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus mää­raks kal­las­ra­ja­le juur­de­pää­su ava­li­kuks teeks või seaks sel­le­le sund­val­du­se.
Taot­lus esi­ta­ti Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­le mais 2015, sel­le koos­tas ja va­hen­das Ad­vo­kaa­di­bü­roo So­rai­nen. Ad­vo­kaa­di­bü­roo tea­tas 18 kin­nis­tuo­ma­ni­ku ni­mel, et Ran­naää­re tee 2 oma­nik on õi­gus­vas­ta­selt sul­ge­nud aja­loo­li­selt väl­ja­ku­ju­ne­nud tee kal­las­ra­ja­le ning ha­ka­nud nõud­ma kal­las­ra­ja­le pää­se­mi­se eest ta­su. Vas­ta­valt de­tailp­la­nee­rin­gu­le on see tee koor­ma­tud 8 meet­ri laiu­selt ser­vi­tuu­di va­ja­du­se­ga. MTÜ Kuu­si­ku­ran­na liik­med oman­da­sid kin­nis­tud tead­mi­se­ga, et pla­nee­rin­gu jär­gi ta­ga­tak­se juur­de­pääs me­re­le ser­vi­tuu­di­ga ava­li­kuks ka­su­tu­seks, on taot­lu­ses kir­jas.
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu ot­sus­tas mul­lu juu­ni­kuu is­tun­gil, et jalg­ra­da ei mää­ra­ta ava­li­kuks teeks. Ot­su­se se­le­tus­kir­jas on vii­da­tud Ad­vo­kaa­di­bü­roo So­rai­nen taot­lu­se­le, Hei­ki Esk­la esin­da­ja OÜ Laes­son ja Part­ne­rid sei­su­ko­ha­le ning 2002. aas­tal keh­tes­ta­tud de­tailp­la­nee­rin­gu­le. Ot­sus lan­ge­ta­ti, võt­tes ar­ves­se kir­ja­va­he­tust, de­tailp­la­nee­rin­gu põ­hi­mõt­teid ja val­la­va­lit­su­se et­te­pa­ne­kut. Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si sel­gi­tas is­tun­gil, et jalg­ra­da ei vas­ta tee tun­nus­te­le, sa­malt pla­nee­rin­gua­lalt viib me­re­ni ka tei­ne tee, kor­ras­ta­ma peaks mõ­le­maid.

Igaü­he õi­gus on ka pääs kal­las­ra­ja­le
Val­la­pool­ses põh­jen­du­ses hal­dus­koh­tu­le on val­la­vo­li­ko­gu ot­su­se koh­ta öel­dud, et Ran­na­hei­na tee 2 kin­nis­tut ei saa koor­ma­ta ava­li­ku tee­ga, sest juur­de­pääs Kuu­sa­lu-Valk­la maan­teelt ei ole ava­lik – pla­nee­rin­gua­la­le suun­du­val teel on ees tõk­ke­puu. Tei­ne põh­jen­dus oli, et de­tailp­la­nee­rin­gus po­le nõuet ava­li­ku tee ra­ja­mi­se koh­ta.
Hal­dus­ko­hus on sei­su­ko­hal, et vo­li­ko­gu ot­sus ei vas­ta hal­du­sak­ti nõue­te­le – puu­du­vad põh­jen­du­sed ning po­le väl­ja too­dud kaa­lut­lu­si, miks nii ot­sus­ta­ti. See­tõt­tu po­le koh­tul või­ma­lik kont­rol­li­da, kas vo­li­ko­gu ar­ves­tas ot­su­se te­ge­mi­sel kõi­gi olu­lis­te as­jao­lu­de­ga. „Kont­rol­li­mist mit­te­või­mal­dav hal­du­sakt on õi­gus­vas­ta­ne ja kuu­lub tü­his­ta­mi­se­le,“ on kir­jas koh­tuot­su­ses.
Hal­dus­ko­hus vii­tab rii­gi­koh­tu tä­na­vu märt­si al­gu­ses lan­ge­ta­tud ot­su­se­le, et igaü­he õi­gus kal­las­ra­da ka­su­ta­da hõl­mab ka õi­gust sel­le­le pää­se­da.
Hal­dus­ko­hus li­sab, et olu­kor­ras, kus maao­ma­nik ei ole või­mal­da­nud üle oma kin­nis­tu ava­lik­ku juur­de­pää­su kal­las­ra­ja­le, tu­leb val­lal kaa­lu­da de­tailp­la­nee­rin­gu el­lu­vii­mi­seks eri­ne­vaid või­ma­lu­si – le­ping maao­ma­ni­ku­ga, sund­val­dus, ava­li­kuks teeks mää­ra­mi­ne.

Jalg­tee on ka­su­ta­tav
Hei­ki Esk­la kin­ni­tab, et ei kee­la ko­ha­li­ke­le ini­mes­te­le ja nen­de kü­la­lis­te­le lä­bi­pää­su, kuid ko­gu maail­ma­le ole­ma­s­ole­vat jalg­teed ava­tuks te­ha ei soo­vi ja po­le ka ko­hus­tust. Ta üt­leb, et on sõl­mi­nud MTÜ Kuu­si­ku 7 maao­ma­ni­ke­ga le­pin­gud, prob­lee­mi po­le te­ma sõ­nul ka naab­ru­ses­se jää­va Väl­ja-Jü­ri aren­du­se ela­ni­ke­ga, kes ka­su­ta­vad sa­ma jalg­teed. Esmalt oli plaan pan­na vä­rav jalg­tee ees luk­ku, ja­ga­da võt­med, võt­ta ra­ja hool­da­mi­se eest ta­su, lep­pi­da kok­ku tee ka­su­tus­tin­gi­mu­sed. Vä­rav on jäe­tud lu­kus­ta­ma­ta, kõik pää­se­vad lä­bi.
Ta mär­gib, et Kuu­si­ku 5 alalt, mis on Sal­mis­tu pool, viib Põh­ja tee 18 kin­nis­tult ot­sem tee me­re­ni. Sel­le ase­mel, et nõu­da Ran­na­hei­na tee 2 kin­nis­tu­lt ava­lik­ku juur­de­pää­su, võik­sid maao­ma­ni­kud sõl­mi­da Kuu­si­ku 5 aren­da­ja­ga ser­vi­tuu­di­le­pin­gu. Ka Põh­ja tee 18 kau­du peab pla­nee­rin­gu jär­gi pää­se­ma kal­las­ra­ja­le. Kurb­lu ni­na­ni saab ka möö­da me­re äärt.
Pla­nee­rin­gua­la li­gi­pää­su­teed on aas­taid ta­ga­si te­ma ra­ja­tud, sel­gi­tab Hei­ki Esk­la. Ma­da­lal ja roos­ti­ku­ga kae­tud pin­nal nõu­dis see pal­ju tööd ning täi­te­ma­ter­ja­li. Te­ma kin­ni­tu­sel ei ol­nud Ad­vo­kaa­di­bü­roo So­rai­nen väi­de aja­loo­li­se tee koh­ta täp­ne, ka Ran­na­hei­na tee 2 jalg­ra­da on te­ma teh­tud.
Hei­ki Esk­la on se­da meelt, et kae­ba­jad võik­sid nii­ta roos­tik­ku, te­ha me­re äär­de ot­se­tee Kurb­lu ni­na­ni: „Mi­nu soov on, et oleks na­gu ring­tee – pla­nee­rin­gu­ga et­te­näh­tud mõ­le­malt li­gi­pää­su­teelt saaks lii­ku­da ran­da ja eda­si möö­da me­reäär­set ra­da. Prae­gu­gi tu­le­vad osad ini­me­sed Kurb­lu ni­na­ni ran­naäärt möö­da, lä­bi pää­seb, aga pi­de­valt hool­da­des saaks se­da pal­ju pa­re­maks.“
Ta too­ni­tab, et soo­vib ring­kon­na­koh­tus ava­lik­ku is­tun­git – siis saaks põh­ja­li­kult ning koos tõen­dus­ma­ter­ja­li­de­ga sel­gi­ta­da, kui­das omal ajal teed ra­jas, kraa­ve kae­va­ta la­si, mil­li­sed olid kok­ku­lep­ped teis­te aren­da­ja­te ehk Kuu­si­ku ta­lu kaas­pä­ri­ja­te­ga ja kui­das on are­ne­nud suh­ted kae­bu­se esi­ta­nud maao­ma­ni­ke­ga.
„Mil­leks on va­ja üle mi­nu maa me­re­ni ava­lik­ku teed, kas se­da ta­he­tak­se äri­lis­tel kaa­lut­lus­tel?“ kü­sib ta.

Sil­did ja sel­gi­ta­vad kir­jad
Hei­ki Esk­la on pan­nud oma maa kal­las­ra­ja­le sil­di ka­su­tus­reeg­li­te­ga. Sil­te-teks­te reeg­li­te­ga on ka MTÜ Kuu­si­ku­ran­na tea­de­te­tahv­lil aren­du­sa­la juur­de­pää­su­tee et­te sea­tud ja mo­bii­li­ga ka­su­ta­ta­va tõk­ke­puu kõr­val. Kir­jas on aren­du­sa­la tee­de ka­su­ta­mi­se kord, tut­vus­ta­tak­se MTÜ Kuu­si­ku­ran­na te­ge­vust. Eelmisel nä­da­la­va­he­tu­sel oli ka tõk­ke­puu ava­tud.
Kohtukaebuse esitanud maaomanike esindaja on Kaido Loor, kes on Advokaadibüroo Vilgerts Loor advokaat. Tema renditav maja kuulub MTÜ Kuusikuranna haldusse. Kaido Loor teavitas Sõnumitoojat halduskohtu otsusest ja kommenteeris, et vald peaks kaitsma vallaelanike huve: „Kui detailplaneeringut koostati, siis kaaluti, kust oleks mõistlik mereni pääseda, nähti ette kaks teed. Rannaheina tee 2 kinnistul on jalgrada, Põhja tee 18 mööda vahel hädapärast saame mere äärde, vahel ka mitte. Emotsionaalselt on vaidlus jalgtee omanikuga ehk arusaadav, aga meie õigus on pääseda kallasrajale.“

Eelmine artikkelKuu­sa­lu Ra­da ja Ani­ja JK võit­sid, Raa­si­ku jalg­pal­li­mees­kon­nad kao­ta­sid
Järgmine artikkelSPORDIUUDISED