
Halduskohus tühistas volikogu otsuse, millega Mäepea küla Rannaheina tee 2 kinnistut läbivale jalgteele ei määratud avalikku kasutust. Rannaheina omanik ei taha avalikku teed ja esitas apellatsioonkaebuse.
Kuusalu valla rannaaladele on Andineemest kuni Valklani rajatud elamuarendusi, kuhu majad kerkivad vahelduva eduga – krunte on arendustes kümmekonnast kuni sajani. Väärtuslik mereäär on võetud kasutusele ka madalamates kohtades, kus laiub roostik. Nii on Kuusiku 5, Kuusiku 6 ja Kuusiku 7 ühisarendusega, mis moodustati Mäepea küla Kuusiku talu tagastatud maale, sisuliselt endisele merepõhjale, nagu iseloomustab seda paika Kuusalu valla peamaakorraldaja Peeter Raudsepp.
Sellisele pinnale, mida esimese Eesti ajal kasutati rannakarjamaana, on Kuusiku kolme arendaja ühise detailplaneeringu järgi kavandatud kokku 47 ehituskrunti. Valdav osa kruntidest on leidnud uued omanikud, maju praegu tosinajagu – üksikud aastaringsed elanikud, mõned suvilad ja neli suurt kahekorruselist müümata eramut.
Põhiline väärtus on meri, ent rand on roostikuline. Peale kohaliku pärli, Kurblu ninaks kutsutud kõrgema kivise ja liikuvate luidetega maanuki. Peamaakorraldaja sõnul oli Kurblu nina kunagi saar, nüüd on kasvanud kinni. Sinna pääses kuival ajal piki Kurblu oja äärt. Piirivalve tegi nõukogude ajal oja äärde vanadest autokummidest raja. Nüüdsed ligipääsud Kurblu endisele saarele on tekkinud tänu arendajate rajatud teedele.
Veel mõni aasta tagasi tähistati Kurblu ninas ühiselt muinastulede ööd. Nüüdseks on must kass osade uuselanike-kinnistuomanike ja endise talumaa ühe järeltulija vahelt läbi jooksnud, käib kohtuvaidlus juurdepääsutee pärast ranna-alale.
Advokaadibüroo Sorainen taotlus
Kuusalu vallas tagastati talumaad kuni mereni. Ka Kurblu nina on eramaa, sinna ulatuvad kaks kinnistut. Üks on Rannaheina tee 2 kinnistu, mis kuulub MTÜsse Kuusiku 7. Rannaheina tee 2 omanik on Heiki Eskla, Kuusiku talumaa ühe õigustatud subjekti ja arendaja pärija. Kurblu kallasrajale pääseb detailplaneeringu alalt tema kinnistut läbivat jalgteed mööda. Mere ääres on õigus olla kõigil, vastavalt seadusele tuleb kallasrada hoida vähemalt 10 meetri laiuses avatud.
Kogu vaidlus seisneb küsimuses, kas jalgtee Kurblu ninani peab olema avalik tee või piisaks kokkulepetest kohalike maaomanikega. Kohtusse kaebuse esitanud kinnistuomanikud MTÜst Kuusikuranna ehk arendustest Kuusiku 5 ja Kuusiku 6 taotlesid, et Kuusalu vallavalitsus määraks kallasrajale juurdepääsu avalikuks teeks või seaks sellele sundvalduse.
Taotlus esitati Kuusalu vallavalitsusele mais 2015, selle koostas ja vahendas Advokaadibüroo Sorainen. Advokaadibüroo teatas 18 kinnistuomaniku nimel, et Rannaääre tee 2 omanik on õigusvastaselt sulgenud ajalooliselt väljakujunenud tee kallasrajale ning hakanud nõudma kallasrajale pääsemise eest tasu. Vastavalt detailplaneeringule on see tee koormatud 8 meetri laiuselt servituudi vajadusega. MTÜ Kuusikuranna liikmed omandasid kinnistud teadmisega, et planeeringu järgi tagatakse juurdepääs merele servituudiga avalikuks kasutuseks, on taotluses kirjas.
Kuusalu vallavolikogu otsustas mullu juunikuu istungil, et jalgrada ei määrata avalikuks teeks. Otsuse seletuskirjas on viidatud Advokaadibüroo Sorainen taotlusele, Heiki Eskla esindaja OÜ Laesson ja Partnerid seisukohale ning 2002. aastal kehtestatud detailplaneeringule. Otsus langetati, võttes arvesse kirjavahetust, detailplaneeringu põhimõtteid ja vallavalitsuse ettepanekut. Vallavanem Urmas Kirtsi selgitas istungil, et jalgrada ei vasta tee tunnustele, samalt planeeringualalt viib mereni ka teine tee, korrastama peaks mõlemaid.
Igaühe õigus on ka pääs kallasrajale
Vallapoolses põhjenduses halduskohtule on vallavolikogu otsuse kohta öeldud, et Rannaheina tee 2 kinnistut ei saa koormata avaliku teega, sest juurdepääs Kuusalu-Valkla maanteelt ei ole avalik – planeeringualale suunduval teel on ees tõkkepuu. Teine põhjendus oli, et detailplaneeringus pole nõuet avaliku tee rajamise kohta.
Halduskohus on seisukohal, et volikogu otsus ei vasta haldusakti nõuetele – puuduvad põhjendused ning pole välja toodud kaalutlusi, miks nii otsustati. Seetõttu pole kohtul võimalik kontrollida, kas volikogu arvestas otsuse tegemisel kõigi oluliste asjaoludega. „Kontrollimist mittevõimaldav haldusakt on õigusvastane ja kuulub tühistamisele,“ on kirjas kohtuotsuses.
Halduskohus viitab riigikohtu tänavu märtsi alguses langetatud otsusele, et igaühe õigus kallasrada kasutada hõlmab ka õigust sellele pääseda.
Halduskohus lisab, et olukorras, kus maaomanik ei ole võimaldanud üle oma kinnistu avalikku juurdepääsu kallasrajale, tuleb vallal kaaluda detailplaneeringu elluviimiseks erinevaid võimalusi – leping maaomanikuga, sundvaldus, avalikuks teeks määramine.
Jalgtee on kasutatav
Heiki Eskla kinnitab, et ei keela kohalikele inimestele ja nende külalistele läbipääsu, kuid kogu maailmale olemasolevat jalgteed avatuks teha ei soovi ja pole ka kohustust. Ta ütleb, et on sõlminud MTÜ Kuusiku 7 maaomanikega lepingud, probleemi pole tema sõnul ka naabrusesse jääva Välja-Jüri arenduse elanikega, kes kasutavad sama jalgteed. Esmalt oli plaan panna värav jalgtee ees lukku, jagada võtmed, võtta raja hooldamise eest tasu, leppida kokku tee kasutustingimused. Värav on jäetud lukustamata, kõik pääsevad läbi.
Ta märgib, et Kuusiku 5 alalt, mis on Salmistu pool, viib Põhja tee 18 kinnistult otsem tee mereni. Selle asemel, et nõuda Rannaheina tee 2 kinnistult avalikku juurdepääsu, võiksid maaomanikud sõlmida Kuusiku 5 arendajaga servituudilepingu. Ka Põhja tee 18 kaudu peab planeeringu järgi pääsema kallasrajale. Kurblu ninani saab ka mööda mere äärt.
Planeeringuala ligipääsuteed on aastaid tagasi tema rajatud, selgitab Heiki Eskla. Madalal ja roostikuga kaetud pinnal nõudis see palju tööd ning täitematerjali. Tema kinnitusel ei olnud Advokaadibüroo Sorainen väide ajaloolise tee kohta täpne, ka Rannaheina tee 2 jalgrada on tema tehtud.
Heiki Eskla on seda meelt, et kaebajad võiksid niita roostikku, teha mere äärde otsetee Kurblu ninani: „Minu soov on, et oleks nagu ringtee – planeeringuga ettenähtud mõlemalt ligipääsuteelt saaks liikuda randa ja edasi mööda mereäärset rada. Praegugi tulevad osad inimesed Kurblu ninani rannaäärt mööda, läbi pääseb, aga pidevalt hooldades saaks seda palju paremaks.“
Ta toonitab, et soovib ringkonnakohtus avalikku istungit – siis saaks põhjalikult ning koos tõendusmaterjalidega selgitada, kuidas omal ajal teed rajas, kraave kaevata lasi, millised olid kokkulepped teiste arendajate ehk Kuusiku talu kaaspärijatega ja kuidas on arenenud suhted kaebuse esitanud maaomanikega.
„Milleks on vaja üle minu maa mereni avalikku teed, kas seda tahetakse ärilistel kaalutlustel?“ küsib ta.
Sildid ja selgitavad kirjad
Heiki Eskla on pannud oma maa kallasrajale sildi kasutusreeglitega. Silte-tekste reeglitega on ka MTÜ Kuusikuranna teadetetahvlil arendusala juurdepääsutee ette seatud ja mobiiliga kasutatava tõkkepuu kõrval. Kirjas on arendusala teede kasutamise kord, tutvustatakse MTÜ Kuusikuranna tegevust. Eelmisel nädalavahetusel oli ka tõkkepuu avatud.
Kohtukaebuse esitanud maaomanike esindaja on Kaido Loor, kes on Advokaadibüroo Vilgerts Loor advokaat. Tema renditav maja kuulub MTÜ Kuusikuranna haldusse. Kaido Loor teavitas Sõnumitoojat halduskohtu otsusest ja kommenteeris, et vald peaks kaitsma vallaelanike huve: „Kui detailplaneeringut koostati, siis kaaluti, kust oleks mõistlik mereni pääseda, nähti ette kaks teed. Rannaheina tee 2 kinnistul on jalgrada, Põhja tee 18 mööda vahel hädapärast saame mere äärde, vahel ka mitte. Emotsionaalselt on vaidlus jalgtee omanikuga ehk arusaadav, aga meie õigus on pääseda kallasrajale.“