Möödunud aasta detsembrikuu tõi Kuusalu valla juhtimises suunamuutuse minevikku ning võimupiruka haaras endale kogenud kohalike poliitkalade kvartett koosseisus Urmas Kirtsi ja Enn Kirsman ning Margus Soom ja Värner Lootsmann. Aastaid vaenujalal olnud poliitikute vahel oli toimunud suur leppimine ning ülejäänu oligi vaid vormistuse küsimus.
Nagu aeg-ajalt kahel toolil istuv vallavanem Urmas Kirtsi avalikult ka välja ütles, siis tema aasta varem Margus Soomi suhtes esitatud kuriteoteade valimistel häälte ostmise kohta polnud enam probleem, kuna prokuröriga sõlmitud kokkuleppes Soom ka tegu tunnistas ja riigi tuludesse 750 eurot kohustus maksma, mille eest vastutasuks oportuniteediga kriminaalasi lõpetati. Kokkuleppega lõppenud kriminaalasi muutis härra Soomi jälle parketikõlbulikuks ning malelaual kohtade jagamine andis tulemuseks Soomi valimise valimisliidu Ühine Kodu volinike toel valla seadusandliku võimu juhiks ja Lootsmanni tema asetäitjaks. Lootsmannile valimistel Kuusalu vallast saadud 33 toetushääle eest volikogu aseesimehe kõrgepalgalisele kohale lisaks kaks Kuusalu vallavalitsuse palgalist kohta ning Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu mõjukas koht oli Urmas Kirtsi vallavanemaks tagasi valimise hind valimisliidule Ühine Kodu.
Uue koalitsiooni juhi ja volikogu esimehe Soomi orkestreerimisel on tänaseks peetud neli volikoguistungit. Tõsi, viimane neist oli puhas eelmise istungi vigade parandus, sest Soom ei olnud endale selgeks suutnud teha, milliseid otsuseid volikogu seadusest tulenevalt vastuvõtmiseks hääletama peab. Seadusi eiravaid volikoguotsuseid on Soomi juhtimisel tehtud juba nii palju, et me opositsiooni saadikutena pole saanud paljude punktide hääletamisel osaledagi. Ilmselt selgitab volikogu sellist juhtimist Soomi esimehe ristsetel välja öeldud tsitaat: „Volikogu on seaduslik, isegi kui tulevikus võib ta olla ebaseaduslik“. Kui Margus Soomil puudub võimekus seadusi tunda ja protseduurireeglitest aru saada, siis kahjuks pole ebapädevust ja käpardlikkust volikogu juhtimisel suutnud ära hoida ka aseesimees Lootsmann, kes küll vana-aasta lõpu istungil kärmelt oma aseesimehe töötasu eelnevalt 260 protsenti tõstis, aga suuri vigu volikogu juhtimises pole suutnud või tahtnud ka tema takistada.
Kuusalu volikogu juhtimine on muutnud seadusi eiravaks anarhiaks. Üks tõsisemaid rikkumisi selles jadas oli vana-aasta õhtu istungi ajal nii volikogu liikme kui ka vallavanema toolil istunud Urmas Kirtsi hääletamine iseendale vallavanema palga määramise poolt. Istungil juhtisime omalt poolt vähemalt kolmel korral tähelepanu, et iseenda palga otsustamine on keelatud nii korruptsioonivastase seaduse kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt, aga seda meeldetuletust Kirtsi lihtsalt eiras. Kui jaanuari istungil mindi vallavanema palka vigade parandamiseks uuesti otsustama, siis näitas see, et Kirtsi seaduserikkumine oli tahtlik. Kuuldavasti on politsei sellise tahtliku rikkumise kohta algatanud süüteomenetluse, mis näitab rikkumise tõsidust.
Uudne praktika, mida uus koalitsioon on opositsioonisaadikute suukorvistamiseks kasutama hakanud, on arupärimistele vastamise eiramine volikogu istungitel. Seadus näeb ette volinikele võimaluse esitada valla juhtimise teemadel arupärimisi, millele vastamiseks võib arupärija paluda nii kirjalikku kui suulist vastamist. Nüüdseks on volikogu esimees Soom mitmel korral eiranud opositsioonisaadikute soovi saada arupärimistele vastus volikogu istungil suuliselt. Viimasel istungil ei osanud Soom isegi vastata, miks ta päevakorda arupärimistele vastamist ei lisa. Protestiks sellise käitumise vastu ei olnud meil muud võimalust, kui püsti tõusta ja istungilt lahkuda. Kui sellise suukorvistamise alus on volikogu esimehe paaniline kartus volinike küsimuste vastamise ees, siis oleks viimane aeg Margus Soomil joon alla tõmmata oma suurimale ambitsioonile Kuusalu volikogu esimehena ajaloo ürikutesse nimi kirja saada.
Detsembris uue koalitsiooni tekkel hakkas valda juhtima mõjuvõimas koalitsioonileping, kuhu kümme volinikku kiirelt oma isiklikud ideed ja ambitsioonid kirja panid ja nimetavad seda nüüd vallajuhtimise piibliks. Kui valda valitseb vaid kümne voliniku heakskiidul koalitsioonileppesse kirjutatu, mitte valla elanikelt pikalt läbimõeldud ja arengukavade koostamise portsessis esitatud soovid ja ideed, siis on ka arusaadav, miks kõigi eelmisel aastal volikogu algatatud olulise valla arengukava uuendamised nüüd sahtlisse on suunatud.
Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele sätestatakse omavalitsuse arengukavades eesmärgid ja tegevused, mille alusel koostatakse omavalitsuse eelarvestrateegia ja eelarved eeltoodud eesmärkide ning tegevuste finantseerimiseks ja saavutamiseks. Olukorras, kus haridusvaldkonna arengukava ning valla üldarengukava muutmise ettepanekud tulid konkreetselt augustis toimunud Kuusalu valla arengukavade seminarilt, kus osales rohkem kui 100 inimest erinevatest eluvaldkondadest ning kus seminaril koostatud töötulemustes rõhutati väga selgelt vajadust arengukavasid viivitamatult ajakohastama hakata, on eriti küündimatu uuel kaolitsioonil seda kõike eirata.
Vallavanem Urmas Kirtsi teatas 5. veebruaril Kuusalu keskkoolis toimunud koosolekul, et Kuusalu vald suudab ja kavatseb investeerida Kuusalu keskkooli ruumide renoveerimisse ja ehitamisse 2,5 miljonit eurot. Puudub vaidlus, et Kuusalu valla haridusvõrgu areng on seisnud paigal juba liiga palju aastaid. Aga valla kehtivat eelarvestrateegiat 2019-2022 ja volikogus 30. jaanuaril esimesel lugemisel olnud 2019. aasta eelarve eelnõud lugedes jääb meile arusaamatuks, millele tuginedes vallavanem selliseid, oma volitusi ületavaid, lubadusi jagab. Seda enam, kui haridusvaldkonna arengukava uuendamine ning valla haridusvõrgu tuleviku mudel on kokku leppimata. Ja igaüks, kes vähegi kinnisvara arendusega kokku on puutunud, saab aru, et 2,5 miljoni eest ei ole võimalik ehitada juurde kooli unistuseks olevat kaasaegset 2000 ruutmeetri suurust õpikeskkonda, olemasolevate ruumide remondist ja kõige sisustamisest sinna juurde rääkimata.
Kehtiv eelarvestrateegia näeb ette järgneval neljal aastal hariduse investeeringuteks ligi 5,2 miljonit eurot, Kuusalu keskkooli osa sellest eraldi kulunumbrina pole otsustatud ega kinnitatud. Tänaseid ehitushindasid teades on selge, et valla haridusasutuste jooksvate kulude senise mudeliga pole võimalik Kuusalu keskkooli olulist õpikeskkonna kvaliteedi tõusu tervikuna saavutada. Kust Kirtsi väljahõigatud numbri 2,5 miljonit võttis, võime vaid aimata. Miks ta seda kiirustades teeb, on arusaadav, 2021 sügisel on juba järgmised valimised ja enne valimispäeva on vaja lint läbi lõigata, maksku mis maksab. Vallavalitsuse 6. veebruaril 2019 avalikust teadaandest võisime lugeda, et valla maksumaksja raha eest on otsustatud ka Salmistu sadama üle kahe miljonilise investeeringu ellu viimine ilma valla eelarvestrateegias seda ette nägemata, et siis see kingitusena mõnele eraettevõtjale opereerida anda. Meie valla tänast investeerimisvõimekust hinnates, lisaks Kuusalu sotsiaalkortermajale, Salmistu sadamale ja kõnealusele Kuusalu keskkooli investeeringule Kuusalu valla haridusvaldkonda rohkem investeeringuid lähikümnendil pole põhjust oodata, teistest valdkondadest ja vajadustest rääkimata. Analüüsita ja vallarahvast kaasamata miljoniliste investeeringute otsustamine kitsas seltskonnas on Urmas Kirtsi tavapärane juhtimisstiil, mille tulemusel kaotab hariduse ja teede arengukava uuendamise edasine menetlemine oma sisulise mõtte, kuna midagi ümber korraldada ei ole rahapuudusel võimalik.
Valimisliidu Üks Kuusalu Vald nimel
Marti Hääl,
Kristo Palu,
Mait Kröönström