„See on olnud põnev aeg,“ märgib kaks kuud Aegviidu rahvamaja juhatajana töötanud BIRGIT PIHLAMÄE.
Novembrist Aegviidu rahvamaja juhatajana töötav 30aastane Birgit Pihlamäe on pärit Rakverest. Lõpetas 2008. aastal Rakveres gümnaasiumi, seejärel Räpina aianduskoolis keskkonnakaitse ning 2014. aastal Tallinna Polütehnikumis trükitehnoloogia eriala. Ta on töötanud kaubanduses ja klienditeenindajana.
Kui oli mitu aastat olnud väikese lapsega kodune, hakkas möödunud aastal otsima tööd.
„Suvel nägin küll kuulutust, et Aegviidu rahvamajale otsiti juhatajat, kuid siis polnud mõtteski, et võiksin sellele kohale kandideerida. Olin end töötuna arvele võtnud ja käisin ettevõtluskoolitusel. Mõtlesin oma ärile, üks idee oli õppida juuksuriks,“ räägib ta.
Selleks uuris Birgit Pihlamäe, kas Aegviidus võiks oleks turgu juuksuri- või iluteenusele turgu: „Lilja Piibeleht-Tarassov ütles, et juuksur on Aegviidus olemas, kuid rahvamaja juhatajat ei ole, see koht on vaba.“
Kaks konkurssi rahvamajale uut juhatajat ei toonud ning vallavalitsus oli otsustanud niiöelda aja maha võtta: „Ma ei ole oma elus kunagi midagi nii palju kaalunud, kui sellele kohale kandideerimist. Käisin isegi karjäärinõustaja juures ja kirjutasin motivatsioonikirja.“
Birgit Pihlamäe märgib, et talle meeldib väga ürituste organiseerimine, kuid seni oli seda teinud vaid suguvõsa ettevõtmistel, näiteks, aitas oma õel pulmapidu korraldada. Karjäärinõustaja juures käimine aitas jõuda endas selgusele ning pärast seda saatis ta oma CV vallavalitsusele. Kuigi ta oli sel ajal rahvamaja juhataja kohale ainus kandidaat, käis samuti konkursikomisjoniga vestlemas, nagu ka eelnevalt sellele kohale kandideerinud.
Aegviidu rahvamaja juhatajana töötab Birgit Pihlamäe 5. novembrist. Ta tunnistab, et enne tööle asumist ei olnud sellest tööst tegelikult rohkem aimu, kui teadis, et tuleb piirkonna rahvale üritusi korraldada.
„Kahe esimese töönädala järel oli tunne, et olen siin juba päris kaua olnud. Ilmselt seetõttu, et lühikese ajaga sain korraga väga palju infot, õppisin. Üllatas, kui palju tuleb rahvamaja juhatajal tegeleda paberimajandusega – arvete, lepingute, tööajatabelitega,“ sõnab ta.
Aegviidu rahva soove veel ei tea
Igapäevaselt töötab Aegviidu rahvamajas koos juhatajaga veel majahoidja Sille Talvik, lisaks on lepingud 7 ringijuhiga. Rahvamajas tegutsevad kunsti-, keraamika- ja viltimisringid, sõutants, saalijooga, kooli näitering, klaveritunnid, rahvamaja alla kuuluv rahvatantsurühm harjutab nüüd spordihoones, kus on selleks rohkem ruumi.
Kuna Birgit Pihlamäe hakkas rahvamaja juhatajana tööle sügisel, kui kogu aastaks kavandatud tegevused olid enam-vähem paigas, on ta päris algusest lõpuni ise korraldada jõudnud vaid ühe ürituse – aastavahetusepeo: „Seda ei olnud planeeritud, aga kuna rahvas tahtis, tuli ruttu organiseerida.“
Esimeste töökuude kogemusele tuginedes ütleb ta, et Aegviidu elanike rahvamajja saamiseks tuleb vaeva näha. Mis on võluvits, mis toob sealse rahva kodust välja kultuuriüritustele, ta veel ei tea. Tunnistab, et pole nii lühikese ajaga jõudnud aru saada, mis neile meeldib: „Seda olen kuulnud ja nüüd ka kogenud, et tantsupidusid siin tahetakse – aastavahetusepeol oli 70 inimest. Aga kui meil oli külas Improteater väga hea etendusega, oli saalis kümme inimest, Indrek Taalmaa monoetendusel vaid paar vaatajat rohkem.“
Juhataja oletab, et üks mõjutaja on pealinna lähedus – kuna suur osa Aegviidu elanikest käib Tallinnas tööl, lähevad pärast tööpäeva seal kultuuri ja meelelahutust nautima. Või kui naasevad pärast tööpäeva lõppu kodualevisse, siis ei jõua enam rahvamajja.
„Tööle kandideerimise vestlusel, ütlesin, et tuleb leida kuldne kesktee – et üritusi poleks liiga vähe ega ka liiga palju. Praegu on veel vara öelda, kus see kesktee on. Kui inimestel on soove või ettepanekuid, mida rahvamaja võiks pakkuda, andke julgelt mulle teada,“ lausub Birgit Pihlamäe.