Uus ju­ha­ta­ja BIR­GIT PIH­LA­MÄE kut­sub Aeg­vii­du rah­va­maj­ja

220
BIR­GIT PIH­LA­MÄE loo­dab, et ka pea­lin­nas tööl käi­vad Aeg­vii­du ini­me­sed tu­le­vad ko­dua­le­vi rah­va­ma­ja et­te­võt­mis­test osa saa­ma.

„See on ol­nud põ­nev aeg,“ mär­gib kaks kuud Aeg­vii­du rah­va­ma­ja­na töö­ta­nud
BIR­GIT PIH­LA­MÄE.

No­vemb­rist Aeg­vii­du rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja­na töö­tav 30aas­ta­ne Bir­git Pih­la­mäe on pä­rit Rak­ve­rest. Lõ­pe­tas 2008. aas­tal Rak­ve­res güm­naa­siu­mi, see­jä­rel Rä­pi­na aian­dus­koo­lis kesk­kon­na­kait­se ning 2014. aas­tal Tal­lin­na Po­lü­teh­ni­ku­mis trü­ki­teh­no­loo­gia eria­la. Ta on töö­ta­nud kau­ban­du­ses ja klien­di­tee­nin­da­ja­na.

Kui oli mi­tu aas­tat ol­nud väi­ke­se lap­se­ga ko­du­ne, hak­kas möö­du­nud aas­tal ot­si­ma tööd.
„Su­vel nä­gin küll kuu­lu­tust, et Aeg­vii­du rah­va­ma­ja­le ot­si­ti ju­ha­ta­jat, kuid siis pol­nud mõt­tes­ki, et võik­sin sel­le­le ko­ha­le kan­di­dee­ri­da. Olin end töö­tu­na ar­ve­le võt­nud ja käi­sin et­te­võt­lus­koo­li­tu­sel. Mõt­le­sin oma äri­le, üks idee oli õp­pi­da juuk­su­riks,“ rää­gib ta.

Sel­leks uu­ris Bir­git Pih­la­mäe, kas Aeg­vii­dus võiks oleks tur­gu juuk­su­ri- või ilu­tee­nu­se­le tur­gu: „Lil­ja Pii­be­leht-Ta­ras­sov üt­les, et juuk­sur on Aeg­vii­dus ole­mas, kuid rah­va­ma­ja ju­ha­ta­jat ei ole, see koht on va­ba.“

Kaks kon­kurs­si rah­va­ma­ja­le uut ju­ha­ta­jat ei too­nud ning val­la­va­lit­sus oli ot­sus­ta­nud niiöel­da aja ma­ha võt­ta: „Ma ei ole oma elus ku­na­gi mi­da­gi nii pal­ju kaa­lu­nud, kui sel­le­le ko­ha­le kan­di­dee­ri­mist. Käi­sin ise­gi kar­jää­ri­nõus­ta­ja juu­res ja kir­ju­ta­sin mo­ti­vat­sioo­ni­kir­ja.“

Bir­git Pih­la­mäe mär­gib, et tal­le meel­dib vä­ga üri­tus­te or­ga­ni­see­ri­mi­ne, kuid se­ni oli se­da tei­nud vaid su­gu­võ­sa et­te­võt­mis­tel, näi­teks, ai­tas oma õel pul­ma­pi­du kor­ral­da­da. Kar­jää­ri­nõus­ta­ja juu­res käi­mi­ne aitas jõu­da en­das sel­gu­se­le ning pä­rast se­da saa­tis ta oma CV val­la­va­lit­su­se­le. Kui­gi ta oli sel ajal rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja ko­ha­le ai­nus kan­di­daat, käis sa­mu­ti kon­kur­si­ko­mis­jo­ni­ga vest­le­mas, na­gu ka eel­ne­valt sel­le­le ko­ha­le kan­di­dee­ri­nud.

Aeg­vii­du rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja­na töö­tab Bir­git Pih­la­mäe 5. no­vemb­rist. Ta tun­nis­tab, et en­ne töö­le asu­mist ei ol­nud sel­lest tööst te­ge­li­kult roh­kem ai­mu, kui tea­dis, et tu­leb piir­kon­na rah­va­le üri­tu­si kor­ral­da­da.

„Ka­he esi­me­se töö­nä­da­la jä­rel oli tun­ne, et olen siin ju­ba pä­ris kaua ol­nud. Ilm­selt see­tõt­tu, et lü­hi­ke­se aja­ga sain kor­ra­ga vä­ga pal­ju in­fot, õp­pi­sin. Ül­la­tas, kui pal­ju tu­leb rah­va­ma­ja ju­ha­ta­jal te­ge­le­da pa­be­ri­ma­jan­du­se­ga – ar­ve­te, le­pin­gu­te, tööa­ja­ta­be­li­te­ga,“ sõ­nab ta.

Aeg­vii­du rah­va soo­ve veel ei tea
Iga­päe­va­selt töö­tab Aeg­vii­du rah­va­ma­jas koos ju­ha­ta­ja­ga veel ma­ja­hoid­ja Sil­le Tal­vik, li­saks on le­pin­gud 7 rin­gi­ju­hi­ga. Rah­va­ma­jas te­gut­se­vad kuns­ti-, ke­raa­mi­ka- ja vil­ti­mis­rin­gid, sõu­tants, saa­li­joo­ga, koo­li näi­te­ring, kla­ve­ri­tun­nid, rah­va­ma­ja al­la kuu­luv rah­va­tant­su­rühm har­ju­tab nüüd spor­di­hoo­nes, kus on sel­leks roh­kem ruu­mi.

Ku­na Bir­git Pih­la­mäe hak­kas rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja­na töö­le sü­gi­sel, kui ko­gu aas­taks ka­van­da­tud te­ge­vu­sed olid enam-vä­hem pai­gas, on ta pä­ris al­gu­sest lõ­pu­ni ise kor­ral­da­da jõud­nud vaid ühe üri­tu­se – aas­ta­va­he­tu­se­peo: „Se­da ei ol­nud pla­nee­ri­tud, aga ku­na rah­vas tah­tis, tu­li rut­tu or­ga­ni­see­ri­da.“

Esi­mes­te töö­kuu­de ko­ge­mu­se­le tu­gi­ne­des üt­leb ta, et Aeg­vii­du ela­ni­ke rah­va­maj­ja saa­mi­seks tu­leb vae­va nä­ha. Mis on võ­lu­vits, mis toob seal­se rah­va ko­dust väl­ja kul­tuu­riü­ri­tus­te­le, ta veel ei tea. Tun­nis­tab, et po­le nii lü­hi­ke­se aja­ga jõud­nud aru saa­da, mis nei­le meel­dib: „Se­da olen kuul­nud ja nüüd ka ko­ge­nud, et tant­su­pi­du­sid siin ta­he­tak­se – aas­ta­va­he­tu­se­peol oli 70 ini­mest. Aga kui meil oli kü­las Imp­ro­tea­ter vä­ga hea eten­du­se­ga, oli saa­lis küm­me ini­mest, Ind­rek Taal­maa mo­noe­ten­du­sel vaid paar vaa­ta­jat roh­kem.“

Ju­ha­ta­ja ole­tab, et üks mõ­ju­ta­ja on pea­lin­na lä­he­dus – ku­na suur osa Aeg­vii­du ela­ni­kest käib Tal­lin­nas tööl, lähevad pä­rast töö­päe­va seal kul­tuu­ri ja mee­le­la­hu­tust nau­ti­ma. Või kui naa­se­vad pä­rast töö­päe­va lõp­pu ko­dua­le­vis­se, siis ei jõua enam rah­va­maj­ja.

„Töö­le kan­di­dee­ri­mi­se vest­lu­sel, üt­le­sin, et tu­leb lei­da kuld­ne kesk­tee – et üri­tu­si po­leks lii­ga vä­he ega ka lii­ga pal­ju. Prae­gu on veel va­ra öel­da, kus see kesk­tee on. Kui ini­mes­tel on soo­ve või et­te­pa­ne­kuid, mi­da rah­va­ma­ja võiks pak­ku­da, and­ke jul­gelt mul­le tea­da,“ lau­sub Bir­git Pih­la­mäe.