Keskkonnaministeeriumi eestvõttel on uue jahiseaduse eelnõu ettevalmistamine käinud juba üle kolme aasta. Selle ajaga oleme pidanud pikki arutelusid kõigi asjast huvitatud osapooltega, ennekõike aga jahimeeste ja maaomanike esindajatega. Oleme oma partneritega läbi arutanud kõik kavandatava eelnõu muudatused, kuid tundub, et mõned küsimused-vastused vajavad veelkord lahti rääkimist.
Uue seaduse üks põhieesmärke on jahimeeste ja metsa/ maaomanike senisest paremale koostööle alusepanek. Selle eelduseks on maaomanike ja jahimeeste usaldus ning oskus probleeme omavahel lahendada. Vajalike kokkulepete ja kompromisside saavutamiseks seab eelnõu jahimehed ning maaomanikud võrdsesse seisu. Näiteks näeb eelnõu ette, et omanikud saavad jahipiirkonnas probleemide tekkimisel õiguse jahirentniku välja vahetamiseks. Seda muidugi vaid juhul, kui teisiti kokkuleppele ei jõuta. Seni ei ole maaomanikud jahipiirkonna kasutamisel praktiliselt saanud kaasa rääkida.
Ka jahipiirkonna renditasu hakkavad jahimehed ja maaomanikud omavahel kokku leppima.
Eelnõu annab maaomanikule võimaluse korraldada oma maal või metsas väikeulukijahti. See õigus ei laiene näiteks metskitse, metssea, põdra ja hirve küttimisele, küll aga aitab muuhulgas leevendada probleeme kobrastega, kes tekitavad maaomanikele suuri kahjustusi. Praegu jahimeeste jõud neist kõikjal üle ei käi.
Kuigi eelnõu lubab maaomanikul jahti pidada, ei saa ta seda teha, olemata jahimees. Igal jahimehel peab olema jahipidamisõigust tõendavad dokumendid – jahitunnistus ja jahiluba. Lisaks peab relva jahipidamisvahendina kasutav isik relvaloa saamiseks tegema eksami. Nii on tagatud kontroll vajalike teoreetiliste ja praktiliste oskuste ning jahi turvalisuse üle.
Eelnõu tagab kontrolli ulukivaru säästva kasutamise üle. Põhiseaduse kohaselt on riigi ülesanne loodusrikkuste, sh loomastiku jätkusuutlikku kasutamist tagava seadusandluse väljatöötamine. Riigi kontroll jahiulukite kasutamise üle paraneb. Näiteks kohustab eelnõu riiki tegema jahiulukite seiret, mis annab ülevaate ulukipopulatsioonide säilimise ja seisundi kohta. Seaduse eelnõu annab riigile võimaluse seada küttimispiiranguid või jahipidamine hoopis keelata, kui seireandmed näitavad liigi seisundi halvenemist. Nii on tagatud liikide ja nende elupaikade püsimine ning looduskeskkond on tasakaalus.
Eelnõu ettevalmistamises on osalenud väga paljude huvigruppide esindajad. Ministeeriumi ülesanne on arvestada võrdselt kõikide osapoolte huvidega.
Eelmiste seaduste väljatöötamisel on metsa/ maaomanikel olnud kõige väiksem kaasarääkimisvõimalus. Ometi puudutab jaht neid kõige otsesemalt. See eelnõu võtab esmakordselt võrdsetel alustel arvesse kõikide huvigruppide õigusi, asetades ka maaomanikud ja jahimehed võrdsesse seisu. Edasine sõltub juba nende oskusest probleeme koostöös lahendada. Riigi ülesandeks jääb kindlustada ulukiasurkondade jätkusuutlik säilimine. Uus jahiseaduse eelnõu loob selleks tugeva aluse.
