Uuest aas­tast tõu­se­vad Ani­ja val­las vee ja ka­na­li­sat­sioo­ni hin­nad

Igal pe­rel tu­leb järg­mi­sel aas­tal vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­tee­nu­se eest ühes kuus ha­ka­ta maks­ma kesk­mi­selt 3 eu­rot se­ni­sest roh­kem.

Kon­ku­rent­sia­met keh­tes­tas Ani­ja val­la kom­mu­naal­et­te­võt­te Vel­ko AV vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­tee­nu­se uued hin­nad 22. juu­nil.

„Ku­na oli et­te nä­ha, et pal­jud muud hin­nad sel aas­tal kõ­vas­ti tõu­se­vad, ei ha­ka­nud me vee­hin­da aas­ta kes­kel tõst­ma. Kui­gi see po­le suur, ot­sus­ta­si­me koos nõu­ko­gu­ga oma tar­bi­jai­le vas­tu tul­la ning lük­ka­si­me hin­na­tõu­su 1. jaa­nua­riks,“ lau­sus Vel­ko AV ju­ha­ta­ja Erik Jü­riöö.

Vel­ko AV müüb vett ja ka­na­li­sat­sioo­ni Keh­ras, Leht­met­sa ja Üle­jõe kü­las ning Aeg­vii­dus ja Ala­ve­res, vett ka Voo­se, Lil­li ja Ani­ja kü­la­des. Hin­na­tõus on 10,9 prot­sen­ti. 1 kuup­meet­ri vee eest tu­leb se­ni­se 1,0552 eu­ro ase­mel ha­ka­ta maks­ma 1,188 eu­rot, reo­vee ära­juh­ti­mi­se ja pu­has­ta­mi­se ta­su tõu­seb 2,2979 eu­rolt 2,52672 eu­ro­le kuup­mee­ter ning vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­tee­nus kok­ku hak­ka­vad maks­ma se­ni­se 3,3531 eu­ro ase­mel 3,72552 eu­rot kuup­mee­ter. Vel­ko AV klien­ti­de kesk­mi­ne tar­bi­mi­ne ühe ma­ja­pi­da­mi­se koh­ta on 8 kuup­meet­rit kuus, järg­mi­sel aas­tal tu­leb ha­ka­ta vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­tee­nu­se eest maks­ma ühes kuus kesk­mi­selt li­gi 3 eu­rot se­ni­sest roh­kem.

„Meie vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­tee­nus­te hind on Ees­ti kesk­mi­sel ta­se­mel. Esial­gu ar­ves­ta­si­me hin­na­tõu­suks 15 prot­sen­ti, kuid kon­ku­rent­sia­me­ti et­te­pa­ne­ku­te põh­jal sai koos­kõ­las­ta­tud väik­sem hin­na­tõus,“ sõ­nas Erik Jü­riöö.

Ta rää­kis, et vee ja ka­na­li­sat­sioo­ni se­ni­sed hin­nad koos­kõ­las­ta­ti kon­ku­rent­sia­me­ti­ga 2012. aas­tal ning pä­rast se­da on val­la vee-et­te­võt­te­le li­san­du­nud ku­lud, mi­da too­kord pol­nud. Need on pea­mi­selt seo­tud jäät­me­sea­du­se muu­da­tus­te­ga: „Reo­vee­mu­da kä­sit­le­tak­se nüüd jäät­me­na, pea­me sel­le Aeg­vii­du ja Ala­ve­re pu­has­ti­test trans­por­ti­ma Keh­ras­se li­sa­pu­has­tus­se. Kui va­rem la­des­ta­si­me Keh­ras reo­vee­mu­da kom­pos­ti­na oma plat­si­le, siis nüüd se­da enam ei või, pea­me kas uues­ti tööt­le­ma või ku­sa­gi­le ära ve­da­ma. Ole­me kat­se­ta­nud mi­tut va­rian­ti, pa­ri­mat la­hen­dust veel ei ole.“

Va­ja­dust tee­nus­te hin­da tõs­ta on Vel­ko AV ju­hi sõ­nul põh­jus­ta­nud ka tun­du­valt kal­li­ne­nud hin­nad: „Ku­lud pu­has­tus­ke­mi­kaa­li­de­le on kol­me-nel­ja aas­ta­ga tõus­nud 58 prot­sen­ti, re­mon­di- ja hool­dus­ku­lu 153 prot­sen­ti. Suu­re­ne­nud on pal­ga­ku­lud, sest mei­le on li­san­du­nud uu­si töö­koh­ti ning ka põ­hi­va­ra ku­lum, ku­na val­da­de ühi­ne­mi­se jä­rel sai Vel­ko en­da­le ka Aeg­vii­du to­rus­ti­kud-sead­meid. Meie vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­tee­nu­se osa­kon­na ku­lu­de kasv on ai­nuük­si vii­ma­se kol­me-nel­ja aas­ta­ga ol­nud 38 prot­sen­ti, kuid ku­lud tõu­sid ka en­ne se­da.“

Vel­ko AV lu­ba­tud tu­lu­kus ja see­ga ka in­ves­tee­ri­mis­või­me on aas­ta-aas­talt lan­ge­nud. Vii­mas­tel aas­ta­tel on Erik Jü­riöö sõ­nul se­nis­te hin­da­de­ga väl­ja tul­nud suu­res­ti tä­nu sel­le­le, et Aeg­vii­du näol li­san­dus uus tee­nin­dus­piir­kond ning kas­vas klien­ti­de arv.

KI­Ki toe­tust enam ei saa
Kui kauaks tu­le­vast aas­tast keh­ti­ma hak­ka­vad vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­tee­nu­se hin­nad sa­maks jää­vad, ei osa­nud Vel­ko AV ju­ha­ta­ja öel­da. Rii­gi­ko­gu me­net­lu­ses on kon­ku­rent­si­sea­du­se muut­mi­se eel­nõu, mil­le­ga ta­he­tak­se sä­tes­ta­da, et kon­ku­rent­sia­me­ti ra­has­ta­mi­seks keh­tes­ta­tak­se mo­no­pool­se­te­le et­te­võ­te­te­le, seal­hul­gas vee-et­te­võ­te­te­le, jä­re­le­val­ve­ta­sud. Sea­du­seel­nõu ko­ha­selt li­sa­tak­se jä­re­le­val­ve­ta­su lõpp­tar­bi­ja­te­le pa­ku­ta­va­le tee­nu­se hin­na­le.
„Vee-et­te­võt­ted kui kon­ku­rent­sia­me­ti kont­rol­li­ta­vad tee­nu­seo­su­ta­jad on see­tõt­tu kõik vei­di käed sel­ja ta­ga ole­kus. Püüa­me Ees­ti Vee-et­te­võ­te­te Lii­du kau­du rii­gi­ko­gu mõ­ju­ta­da, et sel­li­se ta­su keh­tes­ta­mi­ne po­le mõist­lik, kuid pä­ris kõik meie et­te­pa­ne­kud va­lit­sus­se ja rii­gi­kok­ku ei jõua,“ tõ­des Erik Jü­riöö.

Ta li­sas, et päe­va­kor­ral on ka väi­kes­te vee-et­te­võ­te­te kon­so­li­dee­ri­mi­se ehk liit­mi­se tee­ma. Kesk­kon­na­mi­nist­ri tä­na­vu keh­ti­ma ha­ka­nud kesk­kon­nap­rog­ram­mist toe­tu­se and­mi­se kor­ra jär­gi saa­vad ala­tes 2022. aas­tast vee­ma­jan­du­se prog­ram­mist ÜVK ra­ja­mi­seks või re­konst­ruee­ri­mi­seks toe­tust taot­le­da oma­va­lit­sus­te­le kuu­lu­vad piir­kond­li­kud vee-et­te­võt­jad, kes osu­ta­vad tee­nust vä­he­malt 5000 ela­ni­ku­le ning vä­he­malt kuuel reo­vee­ko­gu­mi­sa­lal, mil­lest vä­he­malt ühe reos­tus­koor­mus peab ole­ma üle 2000 ini­mek­vi­va­len­di: „See tä­hen­dab, et väi­ke­sed vee-et­te­võt­ted enam KI­Ki kesk­kon­nap­rog­ram­mist toe­tust ei saa ning ma ei tea, mil­le eest saa­me edas­pi­di oma in­ves­tee­rin­guid te­ha. Taot­le­si­me tänavu ra­ha Aeg­vii­du ÜVK vii­ma­se eta­pi jaoks, kah­juks mei­le ei jät­ku­nud. Järg­mi­sel aas­tal me sel­le­le toe­tu­se­le enam ei kva­li­fit­see­ru.“

Ida-Har­ju ühi­ne vee-et­te­võ­te?
Erik Jü­riöö sõ­nul on vee-et­te­võt­lu­se jät­ku­suut­lik­ku­se ta­ga­mi­seks koos­ta­mi­sel nen­de riik­lik kon­so­li­dee­ri­mis­ka­va.

„Mõ­ne­ti on see loo­gi­li­ne. Se­ni on vee-et­te­võt­ted saa­nud mil­jo­ni­te eest toe­tus­ra­ha, et aren­da­da ja ehi­ta­da. See on to­re, et ini­me­sed said puh­ta vee ja kor­ra­li­kud ÜVK süs­tee­mid, kuid vee-et­te­võ­te peab suut­ma neid süs­tee­me ka hal­la­ta. Kõi­ki ku­lu­tu­si lõ­pu­tult tee­nu­se hin­na sis­se ar­ves­ta­da ei saa, see po­le jät­ku­suut­lik,“ mär­kis ta.

Vee-et­te­võ­te­te jät­ku­suut­lik­ku­se ta­ga­mi­se riik­lik ka­va val­mib tõe­näo­li­selt mit­me aas­ta pä­rast ning sel­le el­lu vii­mi­se­le ku­lub pä­rast se­da ilm­selt veel mi­tu aas­tat. Kuid üha suu­rem on Erik Jü­riöö hin­nan­gul sur­ve sel­le­le, et pilt­li­kult öel­des tu­leb te­ha hal­dus­re­form ühe piir­kon­na vee-et­te­võ­te­te ühen­da­mi­seks: „Kuid see ei ole kõi­ge liht­sam üle­san­ne. Vee-et­te­võt­ted on ju kõik eri­ne­vad alus­ta­des osa­ka­pi­ta­li suu­ru­sest, va­ra­de ja klien­ti­de hul­gast, teh­tud in­ves­tee­rin­gu­te ja in­ves­tee­rin­gu­va­ja­dus­te poo­lest. See po­le pä­ris nii, et is­tu­me laua ta­ha ja ot­sus­ta­me te­ha ühe fir­ma.“

Mis on Vel­ko AV ju­hi mee­lest pa­rim la­hen­dus?

„Kõik ole­neb rii­gi nä­ge­mu­sest, mis on re­gio­naal­ne vee-et­te­võ­te. Või­bol­la oleks mõist­lik ja an­naks re­gio­naal­se vee-et­te­võt­te mõõ­du väl­ja, kui Ida-Har­ju­maa­le te­ha ühi­ne suur vee-et­te­võ­te, kus olek­si­me koos meie, Kuu­sa­lu, Raa­si­ku ja Ko­se et­te­võt­ted,“ ar­vas Erik Jü­riöö.

Ta sel­gi­tas, et sel­li­seid liit­mi­si on teh­tud, näi­teks Lõu­na-Ees­tis te­gut­seb Ema­jõe Vee­värk, ku­hu ühen­da­ti piir­kon­na kõi­gi väi­kes­te oma­va­lit­sus­te pi­si­ke­sed vee-alad: „Suu­ri ala­sid, na­gu meil on näi­teks Keh­ra, on seal tee­nin­dus­piir­kon­nas vä­he. Meil on igas val­las oma suu­re­mad kes­ku­sed.

Või­bol­la oleks mõist­lik tel­li­da sõl­tu­ma­tust et­te­võt­test hin­nang, kas ja kui­das võiks siin liit­mi­ne toi­mu­da.“

Vel­ko AV juht on sel tee­mal mõt­teid va­he­ta­nud nii Raa­si­ku val­la vee-et­te­võt­te Ra­ven ju­hi Ser­gei Ki­vi, Kuu­sa­lu Soo­ju­se ju­hi Kal­le Kün­ga­se kui Ko­se Vee ju­ha­ta­ja Mar­gus Proo­si­ga: „Ole­me üks­nes oma­va­hel aru­ta­nud, kui­das min­na eda­si ja kas saak­si­me te­ha koos­tööd. Kuid meie ole­me vaid ju­ha­ta­jad, vee-et­te­võ­te­te oma­ni­kud on ko­ha­li­kud oma­va­lit­su­sed ning liit­mi­ne eel­dab nen­de po­lii­ti­list ot­sust.“