Uued rent­ni­kud soo­vi­vad Kiiu tor­nist te­ha Kuu­sa­lu val­la tu­ris­mi­vä­ra­va

„Kiiu tor­ni ren­ti­mi­ne po­le ai­nult ärip­laan, vaid ka mis­sioo­nip­ro­jekt, hin­ge­le olu­li­ne,“ üt­leb OÜ Hal­ja­son ju­ha­tu­se lii­ge KRIST­JAN NIK­KER.

Kiiu mõi­sa juu­res sei­sab 500 aas­ta va­nu­ne torn, mi­da vii­ma­sed 50 aas­tat on ka­su­ta­tud koh­vi­ku­na, ka väik­se­ma­te pi­du­de, vas­tu­võt­tu­de ja nõu­pi­da­mis­te ko­ha­na. Kes­kaeg­ne torn kuu­lub Kuu­sa­lu val­la­le. Ala­tes 1992. aas­tast on tor­nis toi­me­ta­nud, võt­nud ko­ha­lik­ke kü­la­li­si ja tu­ris­te vas­tu Ma­re Mu­ru­vä­li ja Leh­ta Par­ve osa-ü­hin­gust Kiiu Torn­lin­nus. Esi­mes­tel aas­ta­tel olid uk­sed ava­tud kõi­gi­le, hil­jem võõ­rus­ta­ti tu­li­jaid et­te­tel­li­mi­sel. Mul­lu sü­gi­sel ot­sus­ta­sid pe­nsio­nä­ri­dest pe­re­nai­sed, et äri­te­ge­vu­se­ga roh­kem ei jät­ka ja lõ­pe­ta­sid val­la­ga sõl­mi­tud ren­di­le­pin­gu.

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus kor­ral­das sel ke­va­del uue rent­ni­ku leid­mi­seks kon­kur­si, pak­ku­mi­se esi­ta­sid kolm fir­mat. Kon­kur­si või­tis OÜ Hal­ja­son, mil­le eest­ve­da­jad on ko­ha­li­kud me­hed Krist­jan Nik­ker ja Ran­do Kap­ra­lov. Et­te­võ­te pak­kus ren­di­sum­maks 230 eu­rot kuus. Ko­hus­tus on hoi­da torn ava­tu­na ke­va­dest sü­gi­se­ni vä­he­malt viiel päe­val nä­da­las.

Uued rent­ni­kud plaa­ni­vad ava­da tor­ni kü­la­lis­te­le va­he­tult en­ne jaa­ni­päe­va, lau­päe­val, 20. juu­nil.

Tu­le­va­ne in­fo­punkt-ela­mus­kes­kus
Sel nä­da­lal alus­ta­sid uued rent­ni­kud tor­nis kor­ras­tus­töö­de­ga. Krist­jan Nik­ke­ri sõ­nul pu­has­ta­tak­se ja vär­vi­tak­se si­se­ruu­mi­des ning te­hak­se kor­da kemp­sud. Ve­te­ri­naar- ja toi­dua­me­tilt taot­le­tak­se lu­ba toi­duai­ne­te käit­le­mi­seks.

„Tä­na­päe­vas­te nõue­te­ga ei ole tor­nis või­ma­lik oma köö­ki ra­ja­da, see­ga ko­ha­peal me toi­tu val­mis­ta­da ei saa. Hak­ka­me pak­ku­ma pi­ru­kaid, koo­ke, koh­vi. Plaan on te­ha koos­tööd ko­ha­li­ke pa­ga­ri­te ja kon­diit­ri­te­ga ning tu­rus­ta­da ko­du­köö­ki­des val­mis­ta­tud hoi­di­seid. Tee­me üles­kut­se, kel on ve­te­ri­naar- ja toi­dua­me­ti lu­ba oma ko­dus val­mis­ta­tud too­teid müüa pa­ken­da­tult ja ka koh­vi­kus, võik­sid võt­ta meie­ga ühen­dust,“ sõ­nab Krist­jan Nik­ker ja kin­ni­tab, et kind­las­ti pa­ku­tak­se tor­nis edas­pi­di­gi seal­sa­mas kõr­val asu­vas Re­me­dias too­de­tud Kiiu Tor­ni li­köö­re, mis on aas­taid ol­nud tra­dit­sioo­ni­li­ne ma­ja­naps.

Kau­gem suund on aren­da­da Kiiu tor­nist ela­mus­kes­kus-tu­ris­mi­vä­rav, ku­hu on või­ma­lik Kuu­sa­lu val­da või ko­gu La­he­maa piir­kon­da tu­li­ja­tel sis­se as­tu­da, os­ta ko­ha­li­ke toot­ja­te too­dan­gut, mee­neid, võt­ta vol­di­kuid ja muid in­fo­ma­ter­ja­le ümb­rus­kon­na koh­ta.

„Kiiu torn on ol­nud ko­ha­li­ke noor­te koht­ko­gu­ne­mis­koht, ka meie ole­me seal kõl­ku­nud. Kui sai­me tea­da, et torn on jää­nud rent­ni­ke­ta, ot­sus­ta­si­me kan­di­dee­ri­da. Eel­mi­sel su­vel hal­da­si­me Sal­mis­tu sa­da­mat, ko­ris­ta­si­me prü­gi ja pu­has­ta­si­me WC­sid, et proo­vi­me, vast saa­me hak­ka­ma ka tor­nis te­gut­se­mi­se­ga. Noo­re­na is­tu­si­me väl­jas, mis sees oli, se­da ei näi­nud, nüüd lä­he­me sin­na sis­se. See po­le meie jaoks ai­nult ärip­ro­jekt, lap­se­põl­vest saa­dik on sel­le kõr­val üles kas­va­tud,“ lau­sub Krist­jan Nik­ker.

Ran­do Kap­ra­lov li­sab, et tor­ni po­tent­siaal on pal­ju suu­rem, kui ol­la ai­nult vaa­ta­mis­väär­sus: „Soo­vi­me pak­ku­da ko­ha­li­ke­le ini­mes­te­le või­ma­lust taas sin­na tul­la. Alus­ta­me väik­se­malt, soo­vi­me eda­si aren­da­da, ideid on ja vaa­ta­me, ku­hu väl­ja jõua­me.“

Ka on plaa­nis kor­ral­da­da tor­nis mit­me­su­gu­seid töö­tu­ba­sid, te­ma elu­kaas­la­ne Mii­na An­tons te­ge­leb sa­vi ja ke­raa­mi­ka­ga ning on val­mis hu­vi­li­si ju­hen­da­ma.

Torn ta­he­tak­se ava­tu­na hoi­da ku­ni sü­gi­se­ni igal päe­val, töö­päe­va­del lü­he­malt, nä­da­la­va­he­tus­tel pi­ke­malt. Et soo­ja­de il­ma­de­ga saak­sid kü­la­li­sed soo­vi kor­ral õues ae­ga vee­ta, ka­vat­se­tak­se tor­ni juur­de te­ha täien­da­vaid is­tu­mis­koh­ti ja ehi­ta­da väi­ke ter­rass.

En­dis­test kol­hoo­si­töö­ta­ja­test said 28 aas­tat ta­ga­si tu­ris­miet­te­võt­jad
Kiiu tor­ni pi­kaaeg­ne pe­re­nai­ne Ma­re Mu­ru­vä­li ju­tus­tab, et on ha­ri­du­selt ag­ro­noom, es­malt töö­tas Kuu­sa­lu kol­hoo­sis seem­ne­kas­va­tu­se ag­ro­noo­mi­na, hil­jem oli kol­hoo­si abiet­te­võt­te, kuul­sa elekt­roo­ni­ka­fir­ma Est­ron ma­jan­dus­ju­ha­ta­ja.

„Kui kol­hoos lik­vi­dee­ri­ti, tu­li lei­da en­da­le uus te­ge­vus. Ku­na ma­jan­dus­ju­ha­ta­ja­na te­ge­le­sin ka Kiiu tor­ni­ga, kus võe­ti vas­tu kol­hoo­si ja Est­ro­ni kü­la­li­si, tek­kis mõ­te ha­ka­ta seal et­te­võt­lu­se­ga te­ge­le­ma. Põl­lu­ma­jan­dus­re­for­mi­ga oli torn läi­nud Kuu­sa­lu kol­hoo­silt üle val­la­le, sai­me tor­ni val­lalt ren­di­le. Leh­ta Par­ve oli kol­hoo­sis kaad­ri­te ins­pek­tor, ka te­mal ka­dus töö, oli­me na­gu pea­ta ka­nad, aga asu­si­me ta­sa­pi­si te­gut­se­ma. Esial­gu pi­da­si­me tor­nis söö­gi­koh­ta, väi­ke­ses kun­kus olid plii­did. Li­had-kot­le­tid te­gin ko­dus val­mis, ko­ha­peal val­mis­ta­si­me frii­kar­tu­leid ja vä­ga po­pid olid me prae­kar­tu­lid, mõ­ni käis­ki me juu­res nen­de pä­rast,“ mee­nu­tab ta.

Pee­ti sün­ni­päe­vi ja las­teü­ri­tu­si, võe­ti vas­tu tu­ris­mig­rup­pe, aga seo­ses ma­su­ga ja pä­rast se­da läks ma­jan­da­mi­ne ras­keks, pi­de­valt ei ta­su­nud tor­ni töös hoi­da.

„Gii­di­de­ga oli hea koos­töö, nad tu­lid ka edas­pi­di vä­lis­tu­ris­ti­de­ga koh­vi joo­ma, pak­ku­si­me Kiiu Tor­ni li­köö­ri, rää­ki­si­me tor­ni aja­loost, kü­si­ti kol­hoo­sia­ja koh­ta. Pal­ju käis saks­la­si, soom­la­si, his­paan­la­si. Tu­le­kuaeg bro­nee­ri­ti, me oli­me sel­leks ajaks ko­hal.“

Taas­ta­ma hak­ka­sid Est­ro­ni noo­red
Kiiu la­gu­ne­nud tor­nis oli nõu­ko­gu­de ajal se­pi­ko­da, hil­jem Kiiu meie­rei töö­ta­ja lam­ba­laut. Tor­ni ha­ka­ti taas­ta­ma 1971. aas­tal Est­ro­ni noor­te al­ga­tu­sel.

Est­ro­nis töö­ta­nud Mai­la Tamm, kes oli kor­ras­tus­töö­de ak­tiiv­ne eest­ve­da­ja, kir­jel­dab: „Ak­naid tor­nil ees ei ol­nud, aga trepp oli kor­ras. Ko­gu­ne­si­me tei­se­le kor­ru­se­le, te­gi­me noor­tek­lu­bi avaõh­tu, põ­le­ta­si­me küün­laid. Sün­dis idee ku­jun­da­da tor­nist noor­tek­lu­bi koht. Hak­ka­si­me ühis­kond­li­kus kor­ras ja va­ba­taht­li­kult tor­ni pu­has­ta­ma, vis­ka­si­me lam­ba­sõn­ni­ku väl­ja, se­pi­ko­jast oli jää­nud pal­ju me­tal­li. Est­ro­ni juht Vla­di­mir Ma­ka­rov avas­tas, et te­gut­se­me seal. Kol­hoos võt­tis töö­de juh­ti­mi­se üle, ap­pi kut­su­ti kuns­tia­ja­loo­la­ne Vil­lem Raam res­tau­ree­ri­mis­va­lit­su­sest ja kee­gi ar­hi­tekt oli veel. Töö­ta­si­me nen­de kont­rol­li all, sa­mal ajal käi­sid ar­heo­loo­gi­li­sed kae­va­mi­sed. Ra­has­ta­sid kol­hoos ja Est­ron. Meie hu­vi ka­dus, kui noor­tek­lu­bi te­ge­vust ta­he­ti lii­ta kom­so­mo­li­ga. Su­ve ja sü­gi­se te­gut­se­si­me seal, siis sai­me aru, et tor­ni meie ka­su­tus­se ei an­ta, te­hak­se kol­hoo­si esin­dus­ko­haks. Pi­du­lik ava­mi­ne oli 1974. aas­tal, pea­lin­na ja ko­ha­li­ke­le te­gi­ja­te­le ja­ga­ti mee­ne­me­da­leid. Täies­ti il­ma jäid ja ka kut­set ei saa­nud kõik need li­gi kolm­küm­mend noort, kes tor­ni kor­ras­ta­mi­sel va­ba­taht­li­kult töö­ta­sid. Oli­me sol­vu­nud.“

Kui mär­ga­ti, et noo­red nu­ri­se­sid, ava­ti tor­nis poo­lel­di mit­tea­met­lik baar-noor­te­koh­vik, mis te­gut­ses pool­teist aas­tat. Baa­ris töö­ta­s Mat­ti Krönst­röm. Ku­na noor­te peod kas­va­sid suu­reks, koh­vi­ku pi­da­mi­ne lõ­pe­ta­ti.

Mai­la Tamm: „Tor­ni pu­has­ta­mi­ne oli vah­va aeg. Oli­me noo­red, en­tu­siast­li­kud. Suu­re­mad eest­ve­da­jad olid veel Pa­vel Boršt­šik, Tiiu Ri­kas, Lya Velt­ri. Kui meie alus­ta­si­me, oli mõis la­gu­ne­nud, par­gi ase­mel pad­rik. Nüüd on mõis ja park kor­ras ning vä­ga vah­va, et ka torn ava­tak­se rah­va­le. Võib öel­da, et need on Est­ro­ni ju­hi Vla­di­mir Ma­ka­ro­vi tu­ge­vad ja­la­jäl­jed, te­ma al­ga­tas 1970nda­tel aas­ta­tel mõi­sa­hoo­ne ja par­gi kor­ras­ta­mi­se ning me noor­te­ga ei oleks ühis­kond­li­kus kor­ras suut­nud tor­ni te­ha sel­li­seks ega hoi­da, na­gu sai teh­tud Ma­ka­ro­vi juh­ti­mi­sel.“

Tor­nis ava­mi­sest ku­ni tä­na­päe­va­ni on al­les ka spet­siaal­selt sin­na ka­van­da­tud ja val­mis­ta­tud möö­bel.