Kuusalu vallavalitsus arutas, kuidas nõuda kinnisvarafirmadelt Leegiranna elamuala teede ja tehnovõrkude väljaehitamist.
Leegiranna elurajooni on ehitatud üksikud eramud, detailplaneeringu järgi on krunte 80.
Kuusalu vallavolikogu kinnitas 2006. aasta mais Ida-Harju suurima kinnisvaraarenduse detailplaneeringu – ligi 50 hektarile ulatuva Leegiranna elamurajooni, kuhu on kavandatud 80 eramukrunti. Vastavalt koostöölepingule kohustusid arendajad OÜ RGR Metall, AP Kinnisvara AS ja kolm eraisikut välja ehitama sealsed teed, üldkasutatava haljastuse ja tehnovõrgud ning rekonstrueerima olemasolevad avalikud teed. Kordatehtud üldkasutatavad teed lubati üle anda Kuusalu vallale. Arendajad pidid endale võetud kohustused täitma maiks 2009. Vald võttis endapoolseks kohustuseks ehitada kommunikatsioonid ise välja, kui arendajad jätavad tegemata, aga nõuda neilt selle eest ehitusraha ja ka trahvi.
Kuid tuli masu. Leegiranna elamurajooni on sinna-tänna kerkinud kokku kümmekond hoonet. Ligi pooled kruntidest on müüdud või broneeritud, ehituslube on väljastatud 12. Teid on välja ehitatud osaliselt, ka tehnovõrke pole.
Kuusalu vallaarhitekti Kadi Raudla sõnul on vallavalitsus arendajatele korduvalt meelde tuletanud kohustuste täitmist. AP Kinnisvara ja RGR Metall on avaldanud valmisolekut enda osa puudutavad kohustused täita, kuid eraisikud on nende hinnangul ühistegevust pidurdanud. Ühe eraisiku krundid omandas panktorivarana BigBank, need on uutele omanikele edasi müüdud. Ka kruntide uutele omanikele on teatatud kohustusest teed ja trassid ise välja ehitada.
Vastavalt AP Kinnisvara avaldusele pikendas Kuusalu vallavalitsus lepingu täitmise tähtaega 30. oktoobrini 2011. Kuna ka selleks ajaks jäid tööd tegemata, oli vallavalitsuses arutusel, kas rakendada sanktsioone – ühe variandina näiteks mitte väljastada lepinguliste kohustuste täitmiseni Leegiranna kruntidele ehituslubasid.
Leegiranna uusasumisse on planeeritud kauplused ja lasteaed.
Vallavalitsus selleni siiski ei läinud. Otsustati pikendada tähtaega 6 kuu võrra. Kutsuda kokku lepingupooled ja BigBankilt ostetud kruntide omanikud.
Lubada AP Kinnisvaral ja RGR Metallil ehitada kommunikatsioonid välja lepingus toodud mahus.
Leegirannat kutsutakse rahvasuus tänini Leegisooks. See oli soine ala, et saaks kolhoosi ajal põllumaana kasutada, oli maasse pandud drenaaživõrgustik. Kunagi paiknesid seal Sõitme küla talude Otsa-Vaga, Otsa, Madikse, Suure-Vaga, Väike-Pugi, Suure-Pugi, Raimiku, Lepiku , Leigisoo ja Olova karjamaad.
Ka mitmel pool mujal trööstitu vaatepilt
Kadi Raudla nendib, et ka valda kavandatud teistes suuremates kinnisvaraarendustes on vaatepilt enamvähem samasugune, vaid Salmistu küla Klaukse elamuala, Mäepea küla Väljajüri elamurajoon ja Pudisool Koobaste rajoon on enamvähem valmis ehitatud. Üksikud elamud ja mullakünkad on Salmistu küla Kuusiku elamualal, Kaberla küla Kiviaia tee elamurajoonis on enamik majadest ehitamata ning probleeme teega. Ka vahetult Loksa külje all Kuusalu valla maadel, Grossi poe läheduses asuva Kõrtsi 2 elamurajooni elanikud on hädas ja käinud vallamajast abi palumas, et tee ja valgustus korda saaks.
Kuusalu vallaarhitekt ütleb, et inimesed peaksid juba siis, kui ostavad kinnisvaraarendajalt krundi, lepinguga paika panema, kes ehitab välja kommunikatsioonid, kas on kohustus astuda MTÜsse, kes hooldab haljasalasid: „Aga kipub olema nii, et suhteliselt soodsa hinnaga omandatakse elamukrunt, ei mõelda, kuidas tagatakse elutähtsad kommunikatsioonid.“
Üks erand on ka – Kolgas on Männivälja tee elamurajoonis kõik teed ja torustikud tehtud, tänavavalgustus paigas, kuid masu tõttu on müüdud üksikud krundid. Ehitusluba on antud ühele krundile.
Kokku on Kuusalu vallas aastatel 1999-2011 kehtestatud 241 planeeringut, krunte sinna planeeritud 922, ehituslube väljastatud 166.
Anija vallas 2 suuremat arendust
Suurimad kinnisvaraarendused on plaanitud Vikipallu ja Kuusemäe külla. Aavoja lähedale Mikuska maaüksusele tuleb 39 krunti. Elekter on veetud, teedevõrk rajatud, 90 protsenti kruntidest leidnud omaniku, kuid ehitustegevus toimub vaid kolmel krundil.
Kuusemäe külla 53,6hektarise Kaunismaa maaüksuse arendajad tahavad teha suurte kruntidega hajaküla inimestele, kes eelistavad looduslähedast eluviisi ning soovivad pidada loomi. Krunte on 20, ehitustegevus pidi algama 2006. Viis aastat hiljem on Kaunismaal ilusad veesilmad ja teedevõrk, kuid mitte ühtegi maja.
Ka Raasiku vallas aktiivset ehitust ei toimu
Kulli piirkonnas on neli suuremat arendajat kokku kavandanud 50 krunti, tegevus käib kümmekonnal.
2009. aastal kehtestatud Kivisilla planeeringu järgi peaks Tõhelgi külla tulema 45 elamukrunti, tegevust alustatud pole.
Raasiku alevikus on kolm arendust. Rohtla kinnistule planeeritakse 12 krunti, sinna ehitatakse tehnovõrke ja torustikke. Uueveski ja Harju-Jaani koguduse planeeringutega peaks kiriku ümbrusesse tulema kodud 52le perele. Ehitustegevust pole alustatud.
