USA suursaatkond ja RMK korraldasid Maa Päeva puhul puuistutamise aktsiooni Kuusalu valla servas Peterburi maantee äärsel raiesmikul.
USA suursaadik James Desmond Melville saabus Kuusallu reedel, 22. aprilli hommikul, kaasas USA saatkonna töötajad ja nende pereliikmed, Tapal õppustel olevad USA sõdurid ning Riigimetsa Majandamise Keskuse rahvas. Kahepeale anti osalejatele ämbrid paarikümne männiistikuga, et panna need mulda RMK raiesmikul. Koos Kuusalu vallavanema Urmas Kirtsiga puid istutanud suursaadik sõnas, et kohalik loodus tundus talle niivõrd huvitav ning lubas, et tuleb sügisel Kuusallu tagasi – vallavanemaga seeni korjama ning neid tundma õppima, et mürgiste seente otsa ei satuks.
Raiesmik, kuhu noored männid istutati, asub poolteist kilomeetrit Kuusalu bensiinijaamast Narva poole, liivakarjääri ja Balti Spooni lähedal. Tallinnast tulles jääb istutamisplats paremale poole teed ning on maanteelt nähtav.
RMK-l on raiesmikke, mis istikutega täidetakse, üle Eesti. Kokku on plaanis istutada käesoleval kevadel 20 miljonit istikut, Kuusalu raiesmikule neist 5000. Kuna saatkond soovis 46. Maa Päeva puhul puid istutada, kutsus RMK nad Kuusallu, mis asub Tallinnale lähedal.
Puid istutati eelnevalt tehtud vagudesse, istikud tuli panna meetriste vahedega. Istutamiseks kasutati spetsiaalset toru, mis meenutab süstalt. RMK esindajad märkisid, et võtab 40-50 aastat, et puud kasvaksid sama suureks, nagu kõrvalasuvad raiumata männid.
Suursaadik rääkis pärast istutamist, et on istutanud elu jooksul palju puid, kuid Eestis tegi seda esimest korda: „Istutamine polnud üldse keeruline, kuigi sellist istutamistoru pole ma varem kasutanud. Igatahes on see hea täiendus istutamistehnoloogias.”
Ta sõnas, et pole Kuusalu vallas varem käinud, kuid on mööda sõitnud – jaanuaris käis ta kaitseväe polügoonil, et vaadata, kuidas tehakse lahinglaskmisi tankitõrjesüsteemist Javelin.
Suursaadik kiitis, et kuigi raiesmik asub tiheda liiklusega maantee ääres, on õhk väga puhas ning mets kaunis: „Möödunud aastal olin ma Maa Päeval Berliinis, kus koristasime koos saatkonnatöötajatega kiirtee äärest prügi. Peab mainima, et puude istutamine on palju toredam.”
Ta meenutas oma esimest Maa Päeva, mis on ameeriklaste hulgas väga populaarne: „Mäletan esimest Maa Päeva, olin siis 12aastane. Otsustasime sõpradega, et ei lähe selle päeva puhul kooli bussiga, vaid jalgsi. Vanemad ei tahtnud seda eriti lubada, sest teekond oli viis-kuus kilomeetrit ning möödus kiirteedest. Siis astusin esimest korda teadlikult üle vanemate keelust ning viisin oma tahtmise ellu.”
Ta lisas, et keskkonnateema on praegu eriti oluline, kuna samal päeval, 22. aprillil allkirjastati New Yorgis Pariisi globaalne kliimakokkulepe, osales ka Eesti keskkonnaminister: „Meil on hea meel, et eestlased on keskkonnateadlikud ning võtavad Maa Päeva sama tõsiselt kui meie. Hea meel on anda oma väike panus, et täita Eesti raiesmikud uute puudega.”
USA saatkond teatas, et 2016. aasta Maa Päeva pealkiri on „Puud Maa heaks”: „Maa Päeva võrgustik on seadnud auahne eesmärgi istutada 7,8 miljonit puud enne Maa Päeva 50. sünnipäeva. Eesti pingutused oma metsavarude säästmisel on olnud kiiduväärt.”
Esimene Maa Päev oli 1970. aastal ning seal osales 20 miljonit ameeriklast ning seda päeva peetakse kaasaegse keskkonnaliikumise algatajaks. Praeguseks on Maa Päev muutunud ülemaailmseks, igal aastal osaleb Maa Päeva ettevõtmistes üle miljardi inimese.
