URMO SITSI: „Anija vald saanuks tõusuaastatest rohkem võtta.“

3385

Suurem osa URMO SITSI vabast ajast möödub palliväljakul — ta on käsipallikohtunik ning käib ka ise sageli palli mängimas.
„Nüüd on käes aeg, kus kivist tuleb viimane vesi välja pigistada,“ arvab Anija vallavolikogu liige URMO SITSI.
Volikogus on Urmo Sitsi teist koosseisu. Esimesel korral sai sinna asendusliikmena. Mõlemad korrad kandideeris Res Publica nimekirjas, ta on ka IRLi liige ning kuulub sellest ainsana Anija volikokku.

„Valimisliitudesse mul usku ei ole, seetõttu kandideerisin kõige esimesel korral üksikkandidaadina,“ ütleb ta.

Res Publicasse kutsus Urmo Sitsit tollane koolijuht Olav Eensalu. Ta otsustas kaasa lüüa, kuna parasjagu oli päevakorras Kehra spordihoone ehitamine: „Poliitika on tegelikult üsna räpane. Kuigi lihtsam on olla apoliitiline ja nii-öelda hall kardinal, kui võimul kroonida, on paraku nii, et riigi raha on võimalik saada erakondade abil. Nii on ehitatud näiteks mõnedki koolid, tänu sellele saime ka oma spordihoonele riigi tuge. Samas on vallavanemad ja koolijuhid kui kohalikud arvamusliidrid parteidele liht­sad häältekogumisvahendid. “

Tehtud on palju, teha veel rohkem
Urmo Sitsi rõõmustab, et Anija vallavolikogu on üle saamas nn meie- ja teie poliitikast, kus „meie“ oli Anija vald ja „teie“ Kehra linn või vastupidi.

„Pidev valla ja linna vaheline kemplemine häiris kõvasti piirkonna arengut. Kuigi linna esindab praeguses volikogus suuresti Keskerakond ja valda teised nimekirjad, pole see õnneks enam tuntav,“ märgib ta.

Urmo Sitsi arvab, et tehtud võiks olla palju rohkem ning oletab, et vahepealseid tõusuaastaid ei kasutatud piisavalt ära, ilmselt jäi puudu riskijulgusest. Positiivsena nimetab ta spordihoone ehitamise kõrval veel Kehra Kermoti ja Velko AV ühendamist, gümnaasiumi arengut, sotsiaal- ja noorsootöö edenemist, edukalt käima läinud külaliikumist.

Praegu on suur murelaps Kehra tehas, kuid ta usub, et alati on olemas väljapääs. Kui käivitub ka kõige mustem stsenaarium ning tehas suletakse, tuleks tema meelest senisest suuremat tähelepanu pöörata transpordisüsteemide toimimisele. Kuna rõngas-Tallinnaga Anija vald veel ei suuda konkureerida ning kohapeale uusi tööstusettevõtteid loota ei ole, tuleks käima panna ühistransport sinna, kus on töökohti.

Urmo Sitsi ei arva, et 6500 elanikuga vald peaks pakkuma oma elanikele kõike. Näiteks ei pea ta mõistlikuks ehitada praegu Kehrasse paljuräägitud ujulat.

„Uurimise järgi piisab 25 kilomeetri raadiuses ühest uju­last, aga kui palju on neid Kehra ümber! Ujula on tore, kuid selle ülalpidamine on luksus. Suvel on need tühjad, pooltühjad ka talvel, kui lumi maas, sest inimesed suusatavad. Mina arvan, et pal­ju otstarbekam oleks panna käima nn ujula-ekspress, mis viib inimesed mujale ujulatesse,“ arvab ta.

Küll aga on ta seda meelt, et korralikult tuleks arendada puhkemajandust Kehra staadioni ümbruses. Sest talvel on õhtuti varakult pime ja töölt tulnud inimesed ei sõida sageli Aegviitu suusatama, küll aga teeksid seda kodu lähedal. Seetõttu peab ta vajalikuks teha Kehrasse valgustatud suusarada, kus suvel oleks võimalik sõita ratta- või rulluiskudega. Puhke- ja sportimisvõimalustele mõeldes peaks Urmo Sitsi arvates hakkama rajama ka kergliiklusteid, kõigepealt Kehrast Kaunissaarde, edaspidi ka küladesse.

Neile, kes virisevad, et volikogus ja vallavalitsuses midagi et tehta, ütleb volikogu liige: „Kui nii võtta, siis kõige rohkem spetsialiste leiab Eestis internetifoorumist ja õlletubadest. Võtkem ise kätte ja tehkem paremini! Kindlasti võiks palju asju olla paremini, kuid paraku kipub meil kogu riigis valitsema veel nii-öelda üksteisele ära tegemise mentaliteet. Iga uus seltskond alustab kõike nullist, tahab ise olla leiutaja ning endale poliitilist profiiti koguda. Kuid nii väikeses vallas nagu Anija, ei ole mõtet teha Toompea poliitikat ja kasutada teerulli taktikat. Säilima peaks järjepidevus, tuleks arvestada eelmiste tehtud head ja õppida vigadest.“

Ta ei pea õigeks, et volikokku kandideerinud nimekirjade esimesed numbrid lähevad tööle vallavalitsusse. Urmo Sitsi hinnangul annavad nad ka edaspidi otsustamises tooni ning nii tekib olukord, kus täidesaatev võim ehk vallavalitsus annab otsustajatele ehk volikogule suuniseid.

„Siis öeldaksegi volikogule – mida te seal koos käite, kui midagi ei otsusta. Volikogu liikmed aga peavad arvestama siiski oma liidrite arvamusega ja nii tekib niinimetatud kummitempli efekt,“ tõdeb ta ning märgib, et see on paljude väikevaldade probleem.

Anija valla puhul on tema jaoks ohu märk ka see, et vallavalitsuse koosseisu keskmine vanus on üle 50. Kui vanemad töötajad järjest ära lähevad, võib Urmo Sitsi meelest järjepidevus kaduda – tuleb küll nooruslik uljus, kuid kogemusi napib. Seetõttu loodab ta, et järgmistel valimistel kan­dideerib rohkem nooremaid inimesi ning vallavalitsuses töötamine muutub prestiižseks.

Tartust pärit spordimees
Urmo Sitsi on pärit Tartust. Lõpetas Tartu 10. keskkooli. Pärast seda läks Võnnu sovhoosi spordimetoodikuks.

„Olin juba kooli ajal suur spordipoiss. Ei jõua kokku lugedagi, mille kõigega tegelesin. Põhiala oli käsipall, käisin ka korvpalli mängimas, aerutasin, suusatasin, sõitsin jalgrattaga, tegin kergejõustikku, džuudot ja mida kõike veel,“ jutustab ta.

Kuna isa mängis käsipalli, ei olnud harvad juhused, kui EPA võimlas toimunud mäng tuli peatada, kuna rõdul jalgpalli tagunud poisid olid palli käsipalliplatsile saatnud.

Ka spordivõistlusi hakkas Urmo Sitsi organiseerima juba kooli ajal, lisaks oma kooli võistlustele katsetati ülelinnaliste võistluste korraldamist.

Töö kõrvalt hakkas Urmo Sitsi õppima Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas, kuid see jäi enne lõpetamist pooleli.  Võnnus töötas ta aasta aega, siis majandid lagunesid. Kolm Tartumaa valda – Võnnu, Mäksa ja Haaslava – otsustasid luua ühise rahva­spordiklubi ning Urmo Sitsi hakkas seda juhtima. Ta ütleb, et päriselt sellele elu sisse puhuda ei õnnestunud: „Ajad olid keerulised. Varem maa­sporti üleval hoidnud majandid lammutati, kõik, mis võimalik, erastati-ärastati.“

Kehrasse treeneriks
Kehrasse sattus Urmo Sitsi esimest korda 1992. aasta suvel, ta oli üks Kehra Cup´i kohtunikest.

„Siis tuli Evi Laueri, Jüri Lepa ja Tarmo Tiidemaaga juttu sellest, et Kehrasse on vaja  noortetreenerit. Ja järgmisel kevadel olingi siin tööl. Alustasin kooli ringijuhina,“ räägib ta.

Paari aasta pärast läks Urmo Sitsi Tallinnasse politseipataljoni spordiinstruktoriks, kuid nägi kiiresti, et töölesõitmine on suur ajaraiskamine ning tuli aasta pärast Kehra kooli tagasi. Oli nii kehalise kasvatuse õpetaja kui treener. 2002. aastal sai temast Kehra kooli direktori asetäitja majandusalal.

2005. aastal läks Urmo Sitsi tööle AS-i Kalev. Kalevil oli turundustegevuse toetamiseks omaette üritusturundus­osakond, mis tegeles tootetutvustustega ja kampaaniate läbiviimisega ning oma töötajatele mõeldud ürituste korraldamisega, Urmo Sitsist sai seal üritusturundusjuht. Kuna tegevus järjest laienes, loodi 2006. aastal Kalevi tütarfirma OÜ Sugarstar. See hakkas organiseerima  kõikvõimalikke üritusi ka teistele soovijatele – firmade suve- ja talvepäevi, kliendipäevi, esitlusi, juubeleid jne. Pakutakse täisteenust ideest täieliku teostuseni. Urmo Sitsi on siiani Sugarstari juht. Praeguses majandusolukorras, kus kõigil on raske, koondatakse ning suuri üritusi peetakse oluliselt vähem, alles mõeldakse, kas ja kuidas minna edasi. 

Euroopa kategooria kohtunik
Juba kooliajal hakkas Urmo Sitsi spordivõistluste korraldamise kõrval tegema kohtunikutööd. Ta oli vilemees paljudel pallivõistlustel.

Eesti meistriliigas alustas käsipallikohtunikuna 1992. aastal. Ta mäletab hästi Eesti meistrivõistluste esimest finaalseeriat HC Kehra ja Põlva Serviti vahel, mille võitis Kehra.

„Põlvakad lubasid mulle  tappa anda, kehrakad tselluloosikatlasse viia,“ muigab ta.

Nüüdseks on Urmo Sitsist saanud Euroopa tasemel kohtunik, lisaks Eesti noorte- ja täiskasvanute meistrivõistlustele on ta vilemees olnud ka Euroopa suurvõistlustel. Kolm eelmist aastat on ta kohtunikuna töötanud Euroopa noortemeistrivõistlustel – 2006. ja 2008. aastal noormeeste turniiril Tallinnas ja Brnos, 2007. aastal tütarlasteturniiril Bratislavas. Käsipallikohtunikud töötavad paaridena, Urmo Sitsi paariline on viimastel aastatel olnud Toomas Heinla.

„Eelmisel hooajal oli meil euromängudele kaheksa määramist. Rahule võib jääda, kui on vähemalt kolm-neli,“ selgitab ta.

Ta on kohtunik ka Balti Liigas ja Eesti meeste meistrivõistlustel. Balti Liigas tuleb vilistada umbes 15 mängu aastas, kohalikke mänge 3-4 korda kuus.

Urmo Sitsi selgitab, et kohtunikutöö võib pealtnäha tundu­da lihtne, kuid tipptasemel kohtunikuks saamine tähendab tõsist tööd. Vaja on end füüsiliselt vormis hoida, tegelda põhjalikult eneseanalüüsiga, õppida. Euroopa kategooria kohtunikud peavad pidevalt läbima karmid teooria- ja videotestid ning füüsilised katsed, valdama väga heal tasemel käsipalli ametlikku ehk inglise keelt.

Tema ise käib enda vormis hoidmiseks 4-5 korda nädalas hommikuti jooksmas, õhtuti püüab vähemalt sama palju treenida – kas kohtunikutööga, spordisaalis erinevaid pallimänge mängides, jalgrattaga sõites, ujudes või suusatades. Enne suuri võistlusi peab kehakaalu normi viimiseks  dieeti.

„Ma ei taha küll Eesti käsipalli kritiseerida, kuid siin on suhteliselt lihtne füüsiliselt hakkama saada. Euroopa kahenädalasel finaalturniiril vastupidamiseks tuleb pool aas­tat valmistuda, nii füüsiliselt kui vaimselt,“ kinnitab ta.

Kohtunikuameti kõrval on Urmo Sitsi ka Eesti Käsipalliliidu tehniline sekretär ja Balti Käsipalli Liiga direktor. Kõigi nende tegemiste kõrvalt püüab ta aega leida ka pere – abikaasa ja kahe tütre jaoks.