„Kuusalu vallas on noore inimese arenguks kõik olemas,“ ütleb volikogu aseesimees URMO RISTISAAR.
Kui uue koosseisu esimesel istungil hakati valima Kuusalu vallavolikogu aseesimeest ning ainsa kandidaadina esitati Urmo Ristisaar Reformierakonna nimekirjast, vaatasid osad rahvasaadikud ringi, et keda uutest tulijatest pakuti, sest teda ei tuntud. Salajastel valimistel sai ta aseesimehe kandidaadina 16 volikoguliikme poolthääled ning on valitud ka volikogu keskkonnakomisjoni ja revisjonikomisjoni aseesimeheks. Reformierakond ja valimised võitnud Ühine Kodu moodustasid Kuusalu vallas koalitsiooni.
Oktoobris toimunud kohalikel valimistel kogus Urmo Ristisaar vallarahvalt 45 häält, mis tagas ühe kolmest Reformierakonnale saadud volikogukohast. Ta on Kuusalu volikogus üks nooremaid – 26aastane. Töötab ASis Ühinenud Depood insener-projekteerijana. On saanud Tallinna Tehnikakõrgkoolist masinaehituse eriala diplomi ning alates sellest sügisest õpib Tallinna Ülikoolis äri- ja halduskorraldust.
„Hannes Võrno on kusagil saates öelnud, et enne õpi kingsepaks ja siis ärimeheks. Olen mõelnud, et lisaks inseneri erialale on vaja tunda äri ja rahaga toimetamise poolt. Kuna ka poliitika huvitab, siis omandangi nüüd kaks ühes – masinaehituse kõrvale ärilisi teadmisi ja volikogutöö juurde haldusjuhtimist,“ räägib Urmo Ristisaar.
Kuni 5. klassini elas ta koos ema Varje Ristisaare ja neli aastat vanema venna Risto Ristisaarega Kiius kortermajas, siis kolis pere vanaema juurde Allika külasse Ojaääre talusse, kus ema elab tänini. Mõlemad pojad on tööpäevadel pealinnas, kuid sõidavad koju nädalavahetustel ja ka sagedamalt.
Urmo Ristisaar jutustab, et Kuusalu kooli ajast on palju häid mälestusi: „Lõpetasin Kuusalu keskkooli 2006. aastal 30. lennus. Klassijuhataja oli kooli huvijuht Saima Kallionsivu, tore ja hästi aktiivne õpetaja. Rakendas me klassi ürituste korraldamisse ja etendustesse. Näidendites oli tore kaasa teha. Margus Keerma trennides käisin jooksmas ning võrk- ja korvpalli mängimas. Matti Krönström tegi poistele jalgpallitrenni.“
Tehnikahuvi
Tehnika hakkas teda huvitama varakult. Koos külapoistega pandi kokku jalgrattaid, remonditi mootorrattaid ja autosid, ehitati onne – vanem vend ees ja noorem tema eeskujul. Kui vend läks pärast keskkooli lõpetamist tehnikakõrgkooli õppima ehitust, oli Urmo Ristisaar valiku ees, kas sama eriala või masinaehitus. Otsustas tehnika kasuks ning ütleb, et tegi õigesti: „Pärast esimest kursust olin isegi üllatunud, et see on nii huvitav ja sobib väga hästi. Mulle pakuvad huvi tööpingid, näiteks vanad trei- ja puupingid, mis on põnevad. Kui töötasin õppimise kõrvalt pool aastat Suur-Sõjamäel E-Profiilis, endise Dvigateli ruumides, olid seal Eesti kõige võimsamad tööpingid, mujal pole selliseid näinud – osad ulatusid läbi mitme ruumi maa alla.“
Ka keskkooli kõrvalt käis Urmo Ristisaar linnas tööl, oli remondimees vannitubade ja köökidega tegelevas OÜs Ferlau. Pärast kõrgkooli esimest kursust sai lihttöölise kogemuse OÜs Sumari, mis toodab masinaehitusele kõvasulameid.
„OÜsse Vasar läksin lukksepaks. Mind õpetas välja 84aastane töömees, kes oli ettevõttes ametis olnud 56 aastat. Tasapisi hakati mulle paremaid kohti ja keerulisemaid ülesandeid andma, viimane amet oli tehnoloogia insener-rakiste lukksepp. Sel suvel leidsin, et koht on mu jaoks ammendunud, panin CV internetti ning järgmisel päeval võeti ühendust Ühinenud Depoodest.“
Uues töökohas on Urmo Ristisaar alates 28. oktoobrist. Ametinimetus on insener-projekteerija. Nagu ka kahes varasemas töökohas, tuleb valdavalt rääkida vene keeles. Aina rohkem hakkab uues kohas meeldima, kinnitab ta. Praegu tegeleb diiselrongide akutsehhi ühe vana tõsteseadme ümberprojekteerimisega ning rongi pöördvankrite hüdraulika täiendamisega.
Reformierakond ja poliitika
„Olen valimistel alati eelistanud Reformierakonna inimesi. Suudan end selle erakonna poliitikaga kõige rohkem samastada. Reformierakonna liikmeks astusin tänavu suvel. Soov kandideerida kohalikel valimistel sündis aasta tagasi, kui mu tüdruk Jaanika Jelistratov, Reformierakonna Harju- ja Raplamaa arendusjuht, kutsus kaasa erakonna koolitusele, kus sellest võimalusest räägiti. Nüüd suve lõpus võtsime ühendust me erakonna Kuusalu piirkonna juhi Andres Paomehega, ta suhtus positiivselt ja toetavalt. Tegin eeltööd, koostasin nimekirja neist, kes võiksid mu poolt hääletada, kohtusin inimestega, rääkisime vallaelust,“ kõneleb volikogu vastne aseesimees ja lisab, kandideeris selleks, et olla info juures ja saada teada, mis vallas toimub.
„Ideid on väga palju, mida vallas võiks teisiti teha või ette võtta. Juba kooli ajal sai sõpradega arutatud. Üks suur mure oli tookord koolibuss, mis ei sõitnud Allika külla. Nüüd on see lahendatud, kuid leian, et edaspidi võiks rajada Rihumäe-Salmistu kergliiklustee. Oma ema näitel näen, kui vajalik see oleks. Tema ja veel mitu inimest Allika külast kõnnivad seda teed mööda jala tööle ja tagasi – Rihumäele on kolm-neli kilomeetrit. Talvel on kitsas ja hanged, sügisel pime. Kergliiklustee Salmistuni annaks Kuusalu rahvale võimaluse ohutult sõita rattaga mere äärde või joosta trenni tehes sinna ja tagasi.“
Urmo Ristisaar lubab, et ehkki on praegu suurema osa ajast Tallinnas, tuleb tulevikus koduvalda tagasi: „Rand on lähedal, ilus loodus, pealinna jõuab kiiresti, kool ja lasteaiad olemas, spordikeskus ja ujula, töökohad – uskumatu kombinatsioon, mitte kõik piirkonnad ei saa end nii iseloomustada. On olemas kõik võimalused ennast teostada, sporti teha, töötada, õppida.“
