Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI, volikogu kinnitas tänavu vallaeelarve oodatust varem. Ütlesite külavanemate koosolekul, et üks vallavolinik tegi ootamatult ettepaneku, volikogu liikmed tõstsid kätt ja oligi eelarve vastu võetud.
„Tõepoolest, veebruari lõpus toimunud volikoguistungile esitas vallavalitsus eelarve projekti mõttega, et toimub selle kolmas lugemine, eelarve võetakse vastu märtsis. Volikogu arvas aga, et eelarve oli vastuvõtmiseks küps, ja pandi hääletusele.“
Kas seoses sellega jäi midagi eelarvest välja?
„Elu teeb pidevalt oma korrektiive. Midagi olulist välja ei jäänud. Kui on vaja lisada, siis selleks saab teha lisaeelarveid.“
Kuidas Kuusalu valla 2013. aasta eelarvet iseloomustate?
„Oleme sisenemas stabiilsesse majandamisjärku. Aastatel 2010 ja 2011 oli raske prognoosida eelarve tulusid. Nüüd on olukord stabiliseerunud, oskame üsna hästi tulusid kavandada. Tänavu on üksikisiku tulumaksu laekumist suurendatud 4 protsendi võrra, sellest 3 protsenti tulenevalt palkade kasvust ja ligi 1 protsent kodualuse maamaksu kompensatsioonist. Eelmisel aastal suurendasime tulusid 2,6 protsenti, tegelik laekumine oli 5,7 protsenti.
Maamaksu laekumise prognoosi vähendasime kodualuse maamaksu kadumise tõttu 40 000 eurot.
Kolmas suurem tululiik on tasu maavarade kaevandamisest, seda on prognoositud eelmise aasta tasemel, 180 000 eurot. Kokku on tänavuse eelarve maht 6 020 190 eurot.
Selle aasta kohta võib öelda, et tuleb stabiilne aasta, plaan on lõpetada need tegevused, mis said eelnevalt algatatud.“
Millised need tegevused on?
„Kuusalu, Kiiu ja Kolga alevike ühisveevärgi ja kanalisatsiooniprojekt jätkub. Kuusalus läheb see ilmselt isegi 2014. aastasse. Kiius on ÜVK tööd tehtud, Kolgas lõpetatakse käesoleval aastal.
Kolga-Aablas alustati veetrasside rajamisega, see tuleb viia lõpule.
Täie hooga läheb käima Kiiu lasteaia ehitus. Volikogu andis vallavalitsusele volitused võtta Kiiu lasteaia ehituse sildfinantseerimiseks laenu 100 000 kuni 500 000 eurot. Millisel ajal ja mis mahus laenu võtame, selgub ehitaja graafikust. Kindlasti teeme laenusaamiseks riigihanke ja valime sobivama panga ning tingimused. Sildfinantseerimine tähendab seda, et võtame raha ehitajatele töö eest tasumiseks ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) maksab pärast kulude tegemist ja nende kontrollimist raha tagasi.
Kiiu lasteaia omaosaluseks oleme eelarvesse planeerinud 223 000 eurot, see on nõutavast omaosalusest 60 protsenti, puuduoleva 40 protsenti peaks kavandama järgmise aasta eelarvesse.“
Kuusalu vald rohkem laenu ei plaani võtta?
„Võib juhtuda, et 2014. aastal tuleb vallal võtta laenu Kiiu lasteaia käivitamiseks – tarvis on ju mööblit ja muud sisustust.“
Millised on selle aasta vallaeelarves suuremad investeeringud peale ÜVK ja Kiiu lasteaia?
„Vallateed vajavad remonti, see on väga vajalik investeering. Ütlesin ka külavanematele, et summad, kui palju saame teede remondiks suunata, selguvad kevadel, siis on teada, millises mahus kulutasime lumelükkamisele. Sel talvel on lund sadanud päris palju, sahad käisid jaanuaris väljas 10-18 korda, olenevalt kohast. Samas oleme seisukohal, et parem tehku sahad mõni ring rohkem, peaasi, et inimesed pääseksid liikuma. Kuusalu valla eripära on see, et valla kulul hoitakse teed lahti kuni koduväravateni. Igas vallas pole nii, ka mitte Harjumaal.
Kokku on käesolevaks aastaks eelarves teede korrashoiuraha 322 914 eurot. Sellest riigilt 242 914 eurot ja valla enda vahenditest 80 000 eurot.
Vallavalitsus tutvus möödunud nädalal esialgse nimekirjaga teedest, mida peaks remontima. Mitmel pool külades on teed väga lagunenud. On aktiivseid külasid, kes survestavad, tahetakse kapitaalremonte, aga ka musti katteid. Vaatame põhjalikult teed üle, hädavajalikud tööd teeme kindlasti. Liiapeksi, Loksa küla, Juminda, Saunja teed on kehvas seisus, need tuleb remontida, ehkki kasutajaid on suhteliselt vähe. Märtsis või hiljemalt aprillis kinnitab volikogu remonditavate teede nimekirja, mahud ja summad.
Suhteliselt väike summa, 10 000 eurot, on eelarves Kolga keskkooli hoone remondiks. Kool tahaks saali korda teha. Loodan, et volikogu nõustub Kolga koolile investeeringuraha lisama, kui tuleb erakorraline laekumine – EASilt on saada 70 000 eurot Kiiu-Kuusalu jalgtee raha, sest riigil on Kuusalu külas sellest teest üks jupp tegemata.“
Kuidas on majandus- ja muude kuludega?
„Majanduskulud on vallamajas ja ka allasutustes kasvanud umbes 20 protsenti, nii elektri ja kütte osas kui ka muude kaupade hinnatõusu tõttu.
Personalikulud kasvasid seoses sellega, et riik tõstis miinimumpalga määra.
Õpetajate riiklik palgatõus mõjutab samuti vallaeelarvet. Riik annab küll pedagoogide palgaraha otse, aga peale selle on veel hulk õpetajaid ja tugipersonali, kelle palk tuleb vallalt. Kuusalu vallas on kõigi õpetajate töötasumäärad viidud riiklikega samale tasemele, ka lasteaiaõpetajate ja ringijuhtide tasud. Selleks kulub täiendavalt 12 100 eurot.
Pluss vallatöötajate palgatõus, olenevalt senisest töötasust 3-7 protsenti, väiksemapalgalised rohkem ja vastupidi. Töötasu tuli tõsta, inflatsioon on tõstnud hindu, inimesed peavad saama oma töö eest tasu, mis võimaldab teatud tasemel hakkama saada.“
Kas on suurendatud ka kultuuri- ja spordivaldkonna rahastust?
„Spordiklubide toetuseks on eelarves varasemast rohkem, lisakulu on kokku 15 800 eurot. Juurde tulid kolm uut klubi: jalgpalliklubi Kalev Kuusalu naiskond, Keila Swimklubi Kuusalu osakond ja Kuusalu Pereühing oma beebide ujumisringiga.
Toetatavatele rahvamajadele lisandus Kolga Rahva Maja.
Kultuuri- ja spordiürituste rahad on veel jaotamata, sellega tegeleb volikogu vabaajakomisjon. Spordiüritustele on eelarves kavandatud 5 000 eurot, kultuuriüritustele 12 000 eurot.“
Kui suured olid allasutuste taotlused tegelikult, tuli vallavalitsusel palju ära öelda?
„Kõik küsisid rohkem, igalt poolt tehti kärpeid. Näiteks soovis Kuusalu keskkool ühekordseteks ostudeks kokku 48 000 eurot, saime võimaldada 12 000 eurot.
Küll oleks tore, kui kõik saaksid nii palju raha, nagu oli küsitud, aga rohkem ei ole võimalik käesoleval aastal anda. Loodan, et tekib võimalus lisaeelarveks ja sellega avanevateks täiendavateks võimalusteks.”
Kuidas on Kiiu-Kuusalu kergliiklustee valgustusega, kas see tehakse?
„Kuusalu valla 2013. aasta eelarves selleks raha pole. Saime jalgtee valmimisega inimesed sõiduteelt ära turvalisele kõnniteele. Sõiduteel kõndisid nad pimedas. Kui avaneb võimalus mõne projekti kaudu lahendada valgustuse probleem, siis oleme kindlasti usinalt raha taotlemas.”