ULVE MÄRT­SON: „Soo­vi­me Kuu­sa­lu val­la juh­ti­mis­se kaa­sa­ta eri osa­poo­li.“

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees UL­VE MÄRT­SON, kan­di­dee­ri­si­te ko­ha­li­kel va­li­mis­tel esi­mest kor­da ja ko­he sai­te vo­li­ko­gu esi­me­heks. Te abi­kaa­sa KAL­MER MÄRT­SON on ol­nud aas­taid va­li­mis­lii­du Ühi­ne Ko­du üks esi­numb­reid, üle küm­ne aas­ta pi­da­nud Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu esi­me­he ame­tit, paar aas­tat ol­nud ka val­la­va­nem. Kas ja kui pal­ju ole­te Teie val­la po­lii­ti­kae­lu­ga kur­sis?
„Jah, vo­li­ko­gus­se kan­di­dee­ri­sin esi­mest kor­da. Siia­ni olen toe­ta­nud abi­kaa­sa kan­di­dee­ri­mist. Oleks eks­lik ar­va­ta, et kui üks pe­re­lii­ge on po­lii­ti­kas, siis üle­jää­nud pe­re po­lii­ti­kas ei osa­le. Ta­hes-taht­ma­ta jõuab kõik lõ­puks ka ko­ju – rõõ­mud, mu­red, õn­nes­tu­mi­sed ja eba­õn­nes­tu­mi­sed.“

Miks KAL­MER MÄRT­SON ei kan­di­dee­ri­nud ja ole­te Ühi­se Ko­du ni­me­kir­jas te­ma ase­mel?
„Abi­kaa­sa see­kord ei soo­vi­nud osa­le­da. Ma olen kõr­valt jäl­gi­nud ja toe­ta­nud, kuid me po­le ku­na­gi ise­gi mõel­nud, et mõ­le­mad kor­ra­ga võik­si­me ko­ha­li­kus po­lii­ti­kas ol­la. Nüüd leid­sin, et võik­sin proo­vi­da – uus ja hu­vi­tav ko­ge­mus. Mind kut­su­ti Ühi­se Ko­du ni­me­kir­ja ja soos­tu­sin, et toe­ta­da prae­gu­se val­la­va­ne­ma jät­ka­mist. Sa­mas olen aas­taid osa­le­nud vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ni­de töös, kok­ku 12 aas­tat. Es­malt olin ne­li aas­tat sot­siaal­ko­mis­jo­nis, vo­li­ko­gu vii­ma­se ka­he koos­sei­su ajal ühis­te­ge­vu­se ko­mis­jo­nis. See­ga olen saa­nud val­lae­lu puu­du­ta­va­tel tee­ma­del kaa­sa rää­ki­da. Mul­le on hin­ge­lä­he­da­ne rah­va­kul­tuu­ri­rin­gi­de te­ge­vu­se jät­ka­mi­ne ja va­baü­hen­dus­te te­ge­vu­se toe­ta­mi­ne.

Taid­le­ja­te mu­red on mul­le tut­ta­vad. Suu­re osa oma elust olen te­ge­le­nud rah­va­tant­su­ga, alus­ta­des Kuu­sa­lu kesk­koo­li tant­su­rüh­mast õpe­ta­ja Tõ­nu Lind­ve­ti ju­hen­da­mi­sel, eda­si Ees­ti Põl­lu­ma­jan­du­se Aka­dee­mia tant­suan­samb­lis ja Kuu­sal­lu ta­ga­si tul­les sai ko­du­rüh­maks Ka­bu­ja­la­ke­sed. Olen kaa­sa löö­nud ka La­he­maa Rah­va­muu­si­ku­te koos­sei­sus“

Kuu­sa­lu val­la juh­ti­mi­sel on nüüd tek­ki­nud hu­vi­tav olu­kord – nii Teie kui ka val­la­va­nem TER­JE KRAAN­VEL­TI neiu­põl­ve­ni­mi oli Ro­hi. Ole­te su­gu­la­sed.
„Meie isad on ven­nad. Ter­je Kraan­vel­ti lap­se­põl­ve­ko­du on Liia­pek­si kü­las Kuu­sa­lu val­las. Mi­nu lap­se­põl­ve­ko­du on seal lä­he­dal Kem­ba kü­las, mis en­ne Kuu­sa­lu ja Lok­sa val­la ühi­ne­mist oli Lok­sa val­las. Ole­me onu­tü­tar Ter­je­ga Kuu­sa­lu kesk­koo­li 8. len­nu vi­list­la­sed ja pin­gi­naab­rid.

Kem­ba kü­las Kü­na­kõr­ve ja Aru­väl­ja ta­lu maa­del on mu isa­pool­sed esi­va­ne­mad toi­me­ta­nud ja maad ha­ri­nud us­ku­ma­tu jär­je­kind­lu­se­ga ala­tes aas­tast 1680, kok­ku 9 põlv­kon­da. Mi­nu isa ema­pool­ses su­gu­võ­sas on juu­ri ala­tes Ka­sis­peast ku­ni Lee­si­ni.

Kaks esi­mest klas­si õp­pi­sin Kõn­nu koo­lis, siis see su­le­ti. Kol­man­das ja nel­jan­das klas­sis käi­sin Lok­sa kesk­koo­lis. Mõ­le­mas koo­lis käi­mi­seks tu­li ela­da in­ter­naa­dis.

Kui esi­mes­se klas­si läk­sin, hak­kas isa ehi­ta­ma Kuu­sal­lu ma­ja. Viien­das­se klas­si tu­lin ju­ba Kuu­sa­lu koo­li. Ema ja isa Kuu­sa­lu ko­ju ela­ma ei tul­nud­ki. Vii­ma­sed kolm­küm­mend aas­tat on ma­ja ol­nud ko­du mi­nu pe­re­le.“

Koa­lit­sioo­ni le­pin­gu jär­gi kuu­lub Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­me­he koht EK­RE-le, le­pin­gu all­kir­jas­ta­mi­se koh­ta saa­de­tud pres­si­tea­tes on kir­jas aga, et vo­li­ko­gu esi­me­he ko­ha täi­dab Ühi­ne Ko­du. Mi­da see tä­hen­dab?
„Vo­li­ko­gu esi­me­he koht kuu­lub EK­RE-le, võrd­väär­se­te part­ne­ri­te­na on see iga­ti õig­la­ne. Ühi­se aru­te­lu käi­gus sel­gus üs­na vii­ma­sel het­kel, et EK­RE ni­me­kir­jast enim hää­li ko­gu­nud Ran­no Pool ee­lis­tab siis­ki jät­ka­ta val­la­va­lit­su­se liik­me­na, EK­RE soov oli täi­ta vo­li­ko­gu asee­si­me­he koht. Jõud­si­me kok­ku­lep­pe­le, et koa­lit­sioo­ni­le­pet muut­ma ei hak­ka ja vo­li­ko­gu esi­me­he ko­ha täi­dab esial­gu va­li­mis­liit Ühi­ne Ko­du.“

En­ne va­li­mi­si ni­me­tas Ühi­ne Ko­du oma kan­di­daa­diks vo­li­ko­gu esi­me­he ko­ha­le eel­mi­se val­la­va­ne­ma UR­MAS KIRT­SI. Te­ma esi­tas is­tun­gil hoo­pis Teie kan­di­da­tuu­ri.
„Ur­mas Kirt­si loo­bus seo­ses suu­re töö­koor­mu­se­ga põl­lu­ma­jan­dus- ja toi­dua­me­ti ju­hi­na. Et mi­na kan­di­dee­rin sel­le­le ko­ha­le, oli meie va­li­mis­lii­du ühi­ne ot­sus.“

Hu­vi­tav on ka see, et vas­ta­valt koa­lit­sioo­ni­le­pin­gu­le pa­ku­te opo­sit­sioo­ni­le val­la­va­lit­su­ses üh­te koh­ta ja ka vo­li­ko­gu kol­me ko­mis­jo­ni esi­me­he koh­ta. Miks?
„Esi­ta­si­me va­li­mis­lii­du­le Üks Kuu­sa­lu Vald et­te­pa­ne­ku võt­ta vas­tu üks val­la­va­lit­su­se liik­me koht ning vo­li­ko­gu ka­he ko­mis­jo­ni esi­me­he ko­had – kesk­kon­na ja pla­nee­ri­mis­ko­mis­jo­ni ning sot­siaal­ko­mis­jo­ni. Üks Kuu­sa­lu Vald nõus­tus täit­ma ühe ko­ha val­la­va­lit­su­ses. Meie et­te­pa­ne­ku mõ­te on kaa­sa­ta val­la juh­ti­mis­se eri osa­poo­li. Alus­ta­me sel­lest, aga võib-ol­la edas­pi­di jõua­me veel pal­ju tõ­si­se­ma koos­töö­ni.“

Ole­te koos abi­kaa­sa­ga Hin­nu Sea­farm OÜ ühed oma­ni­kest. Mis ajast sea­kas­va­tu­se­ga te­ge­le­te ja kui­das et­te­võt­tel prae­gu lä­heb?
„Mi­na õp­pi­sin EPAs ve­te­ri­naa­riat, Kal­mer õp­pis põl­lu­ma­jan­du­se meh­ha­ni­see­ri­mist. Pä­rast õpin­gu­te lõp­pu 1989. aas­tal tu­li­me mõ­le­mad töö­le Kuu­sa­lu kol­hoo­si – mi­na sea­far­mi ve­te­ri­naa­rars­tiks ja abi­kaa­sa ma­jan­dus­ju­ha­ta­jaks. Me po­le­gi mu­jal töö­ta­nud. Oma­ni­keks sai­me pä­rast põl­lu­ma­jan­dus­re­for­mi.

Meie sek­to­ril lä­heb prae­gu vä­ga ras­kelt. Kõik ku­lud kas­va­vad, sest hin­nad tõu­se­vad lau­sa iga­päe­va­selt, kuid sea­li­ha müü­gi­hind po­le ku­na­gi ol­nud nii ma­dal. Se­da­võrd ras­ket ae­ga ei ole va­rem ol­nud. Ole­me hoid­nud si­ga­de ar­vu 12 000 pii­ril, aga tä­na­vu su­vest hak­ka­si­me põ­hi­kar­ja vä­hen­da­ma. Kui rii­gilt tu­ge ei tu­le, kui riik ei üt­le, et pea­me oma rah­va ise suut­ma ära toi­ta, tõm­bab ko­gu sek­tor end vä­ga va­lu­salt koo­ma­le, mi­da­gi ei ole pa­ra­ta.

Püüa­me se­da sõ­nu­mit sel­gi­ta­da maae­lu­mi­nis­tee­riu­mis. Naa­ber­rii­gid toe­ta­vad oma sea­kas­va­ta­jaid pal­ju roh­kem.“

Kuu­lu­te MTÜ Vel­jo Tor­mi­se Kul­tuu­ri­selts ju­ha­tus­se. Kui­das selt­sil ko­roo­naa­jal on läi­nud?
„Olen Tor­mi­se-selt­si ju­ha­tu­ses ol­nud vii­ma­sed ühek­sa aas­tat, selt­si lii­ge olen ju­ba va­ra­se­mast ajast. Selt­sil lä­heb häs­ti, sest ole­me ala­ti täht­saks pi­da­nud oma põ­hi­kir­ja­li­si ees­mär­ke, mis on he­li­loo­ja Vel­jo Tor­mi­se loo­min­gu­ga seon­duv ja rah­va­kul­tuu­ri eden­da­mi­ne. Oma­tu­lu tee­ni­me mi­ni­maal­selt, aga ole­me ko­ha­ne­nud uue olu­kor­ra­ga ja kes­ken­du­me roh­kem põ­hi­te­ge­vu­se­le – prae­gu põ­hi­li­selt Vel­jo Tor­mi­se Vir­tuaal­kes­ku­se aren­da­mi­se­le. Suht­le­me pro­jek­ti ra­has­ta­mi­se osas ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi­ga, kir­ju­ta­me ra­ha­taot­lu­si Kul­tuur­ka­pi­ta­li. Just ree­del sai­me hea uu­di­se, kul­tuu­ri­mi­nis­tee­rium saa­tis kin­ni­tu­se, et vir­tuaal­kes­ku­se toe­ta­mi­ne jät­kub 2022. aas­tal sa­mas ma­hus. See tä­hen­dab, et 25 000 eu­ro saa­mi­ne on kin­del ja töö saab jät­ku­da.

Hal­da­me Kuu­sa­lu rah­va­ma­ja, ole­me iga­päe­va­selt ka­tu­sor­ga­ni­sat­sioon meie rah­va­kul­tuu­ri­rin­gi­de­le. Kor­ral­da­me näi­tu­si, prae­gu on rah­va­ma­jas maa­li­kunst­nik Mar­ju Bor­meist­ri töö­de näi­tus, kõik on oo­da­tud vaa­ta­ma. Kind­las­ti tu­le­vad ka jõu­lu­kont­ser­did. Li­saks on Kuu­sa­lu vald ha­ka­nud jär­jest enam ka­su­ta­ma eri­ne­va­teks koo­li­tus­teks rah­va­ma­ja ruu­me. Tööd on jät­ku­valt vä­ga pal­ju.”