Kuusalu vallavolikogu esimees ULVE MÄRTSON, kandideerisite kohalikel valimistel esimest korda ja kohe saite volikogu esimeheks. Te abikaasa KALMER MÄRTSON on olnud aastaid valimisliidu Ühine Kodu üks esinumbreid, üle kümne aasta pidanud Kuusalu volikogu esimehe ametit, paar aastat olnud ka vallavanem. Kas ja kui palju olete Teie valla poliitikaeluga kursis?
„Jah, volikogusse kandideerisin esimest korda. Siiani olen toetanud abikaasa kandideerimist. Oleks ekslik arvata, et kui üks pereliige on poliitikas, siis ülejäänud pere poliitikas ei osale. Tahes-tahtmata jõuab kõik lõpuks ka koju – rõõmud, mured, õnnestumised ja ebaõnnestumised.“
Miks KALMER MÄRTSON ei kandideerinud ja olete Ühise Kodu nimekirjas tema asemel?
„Abikaasa seekord ei soovinud osaleda. Ma olen kõrvalt jälginud ja toetanud, kuid me pole kunagi isegi mõelnud, et mõlemad korraga võiksime kohalikus poliitikas olla. Nüüd leidsin, et võiksin proovida – uus ja huvitav kogemus. Mind kutsuti Ühise Kodu nimekirja ja soostusin, et toetada praeguse vallavanema jätkamist. Samas olen aastaid osalenud volikogu komisjonide töös, kokku 12 aastat. Esmalt olin neli aastat sotsiaalkomisjonis, volikogu viimase kahe koosseisu ajal ühistegevuse komisjonis. Seega olen saanud vallaelu puudutavatel teemadel kaasa rääkida. Mulle on hingelähedane rahvakultuuriringide tegevuse jätkamine ja vabaühenduste tegevuse toetamine.
Taidlejate mured on mulle tuttavad. Suure osa oma elust olen tegelenud rahvatantsuga, alustades Kuusalu keskkooli tantsurühmast õpetaja Tõnu Lindveti juhendamisel, edasi Eesti Põllumajanduse Akadeemia tantsuansamblis ja Kuusallu tagasi tulles sai kodurühmaks Kabujalakesed. Olen kaasa löönud ka Lahemaa Rahvamuusikute koosseisus“
Kuusalu valla juhtimisel on nüüd tekkinud huvitav olukord – nii Teie kui ka vallavanem TERJE KRAANVELTI neiupõlvenimi oli Rohi. Olete sugulased.
„Meie isad on vennad. Terje Kraanvelti lapsepõlvekodu on Liiapeksi külas Kuusalu vallas. Minu lapsepõlvekodu on seal lähedal Kemba külas, mis enne Kuusalu ja Loksa valla ühinemist oli Loksa vallas. Oleme onutütar Terjega Kuusalu keskkooli 8. lennu vilistlased ja pinginaabrid.
Kemba külas Künakõrve ja Aruvälja talu maadel on mu isapoolsed esivanemad toimetanud ja maad harinud uskumatu järjekindlusega alates aastast 1680, kokku 9 põlvkonda. Minu isa emapoolses suguvõsas on juuri alates Kasispeast kuni Leesini.
Kaks esimest klassi õppisin Kõnnu koolis, siis see suleti. Kolmandas ja neljandas klassis käisin Loksa keskkoolis. Mõlemas koolis käimiseks tuli elada internaadis.
Kui esimesse klassi läksin, hakkas isa ehitama Kuusallu maja. Viiendasse klassi tulin juba Kuusalu kooli. Ema ja isa Kuusalu koju elama ei tulnudki. Viimased kolmkümmend aastat on maja olnud kodu minu perele.“
Koalitsiooni lepingu järgi kuulub Kuusalu vallavolikogu esimehe koht EKRE-le, lepingu allkirjastamise kohta saadetud pressiteates on kirjas aga, et volikogu esimehe koha täidab Ühine Kodu. Mida see tähendab?
„Volikogu esimehe koht kuulub EKRE-le, võrdväärsete partneritena on see igati õiglane. Ühise arutelu käigus selgus üsna viimasel hetkel, et EKRE nimekirjast enim hääli kogunud Ranno Pool eelistab siiski jätkata vallavalitsuse liikmena, EKRE soov oli täita volikogu aseesimehe koht. Jõudsime kokkuleppele, et koalitsioonilepet muutma ei hakka ja volikogu esimehe koha täidab esialgu valimisliit Ühine Kodu.“
Enne valimisi nimetas Ühine Kodu oma kandidaadiks volikogu esimehe kohale eelmise vallavanema URMAS KIRTSI. Tema esitas istungil hoopis Teie kandidatuuri.
„Urmas Kirtsi loobus seoses suure töökoormusega põllumajandus- ja toiduameti juhina. Et mina kandideerin sellele kohale, oli meie valimisliidu ühine otsus.“
Huvitav on ka see, et vastavalt koalitsioonilepingule pakute opositsioonile vallavalitsuses ühte kohta ja ka volikogu kolme komisjoni esimehe kohta. Miks?
„Esitasime valimisliidule Üks Kuusalu Vald ettepaneku võtta vastu üks vallavalitsuse liikme koht ning volikogu kahe komisjoni esimehe kohad – keskkonna ja planeerimiskomisjoni ning sotsiaalkomisjoni. Üks Kuusalu Vald nõustus täitma ühe koha vallavalitsuses. Meie ettepaneku mõte on kaasata valla juhtimisse eri osapooli. Alustame sellest, aga võib-olla edaspidi jõuame veel palju tõsisema koostööni.“
Olete koos abikaasaga Hinnu Seafarm OÜ ühed omanikest. Mis ajast seakasvatusega tegelete ja kuidas ettevõttel praegu läheb?
„Mina õppisin EPAs veterinaariat, Kalmer õppis põllumajanduse mehhaniseerimist. Pärast õpingute lõppu 1989. aastal tulime mõlemad tööle Kuusalu kolhoosi – mina seafarmi veterinaararstiks ja abikaasa majandusjuhatajaks. Me polegi mujal töötanud. Omanikeks saime pärast põllumajandusreformi.
Meie sektoril läheb praegu väga raskelt. Kõik kulud kasvavad, sest hinnad tõusevad lausa igapäevaselt, kuid sealiha müügihind pole kunagi olnud nii madal. Sedavõrd rasket aega ei ole varem olnud. Oleme hoidnud sigade arvu 12 000 piiril, aga tänavu suvest hakkasime põhikarja vähendama. Kui riigilt tuge ei tule, kui riik ei ütle, et peame oma rahva ise suutma ära toita, tõmbab kogu sektor end väga valusalt koomale, midagi ei ole parata.
Püüame seda sõnumit selgitada maaeluministeeriumis. Naaberriigid toetavad oma seakasvatajaid palju rohkem.“
Kuulute MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts juhatusse. Kuidas seltsil koroonaajal on läinud?
„Olen Tormise-seltsi juhatuses olnud viimased üheksa aastat, seltsi liige olen juba varasemast ajast. Seltsil läheb hästi, sest oleme alati tähtsaks pidanud oma põhikirjalisi eesmärke, mis on helilooja Veljo Tormise loominguga seonduv ja rahvakultuuri edendamine. Omatulu teenime minimaalselt, aga oleme kohanenud uue olukorraga ja keskendume rohkem põhitegevusele – praegu põhiliselt Veljo Tormise Virtuaalkeskuse arendamisele. Suhtleme projekti rahastamise osas rahandusministeeriumiga, kirjutame rahataotlusi Kultuurkapitali. Just reedel saime hea uudise, kultuuriministeerium saatis kinnituse, et virtuaalkeskuse toetamine jätkub 2022. aastal samas mahus. See tähendab, et 25 000 euro saamine on kindel ja töö saab jätkuda.
Haldame Kuusalu rahvamaja, oleme igapäevaselt katusorganisatsioon meie rahvakultuuriringidele. Korraldame näitusi, praegu on rahvamajas maalikunstnik Marju Bormeistri tööde näitus, kõik on oodatud vaatama. Kindlasti tulevad ka jõulukontserdid. Lisaks on Kuusalu vald hakanud järjest enam kasutama erinevateks koolitusteks rahvamaja ruume. Tööd on jätkuvalt väga palju.”