Ukrai­na lap­sed Ees­ti koo­lis

35
ENN KIRSMAN.

ENN KIRS­MAN

Mõt­len Uk­rai­na sõ­ja­põ­ge­ni­kest las­te pea­le, kes pea­vad sü­gi­sest alus­ta­ma koo­li­teed ees­ti­keel­ses koo­lis. Mis klas­sis nad peak­sid õpin­guid jät­ka­ma? Loo­gi­li­ne oleks, et sealt, kus ko­du­maal kool poo­le­li jäi. Aga kas see ik­ka­gi on nii?

Uk­rai­nas lä­he­vad lap­sed koo­li aas­ta va­rem, kuueaas­ta­ne on koo­li­ko­hus­la­ne. Koo­lis käi­vad nad aas­ta vä­hem kui Ees­ti lap­sed ehk kok­ku 11 aas­tat. See­ga, kui kool peab pai­gu­ta­ma min­gis­se klas­si 13aas­ta­se õpi­la­se, kes on oma ko­du­maal lõ­pe­ta­nud seits­men­da klas­si, siis kui­das se­da õi­ges­ti ja õig­la­selt te­ha. Kui õpi­la­ne lõ­pe­tas käe­so­le­val õp­peaas­tal Uk­rai­na koo­lis näi­teks seits­men­da klas­si, kas ta peaks sü­gi­sel asu­ma õp­pi­ma Ees­ti koo­li ka­hek­san­das?

Uk­rai­na ja Ees­ti koo­li klas­si­numb­ri­te va­he­le ei ole või­ma­lik tõm­ma­ta võr­dus­mär­ki. Tu­leb süü­vi­da õp­pe­ka­va­des­se ja nen­de eri­ne­vus­tes­se. Mil­li­seid õp­peai­neid ja mil­li­seid tee­ma­sid min­gi­tes klas­si­des õpi­tak­se Uk­rai­nas ja mil­li­seid Ees­tis? Iga klas­si koh­ta tu­leb koos­ta­da lä­bi­ta­va­te tee­ma­de võrd­le­vad ta­be­lid ning nen­de põh­jal siis ot­sus­ta­da, mil­li­ses­se klas­si min­gi Uk­rai­na koo­lis õp­pi­nu Ees­ti riik­li­ku õp­pe­ka­va mõis­tes jõud­nud on.

Kes sel­le töö te­ge­ma peaks? Kas on rat­sio­naal­ne, et kõi­ki­des Ees­ti koo­li­des see töö et­te võe­tak­se? Võib-ol­la tu­leks va­he­peal pea­mi­selt Co­vi­di kiir­tes­ti­de han­ki­mi­se ja laia­li ja­ga­mi­se­ga te­ge­le­mi­se ase­mel te­ha see töö ära ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi amet­ni­kel ning saa­dud tu­le­mu­si koo­li­de­ga ja­ga­da?

Õp­pe­ka­va­sid võr­rel­des või­dak­se jõu­da aru­saa­mi­se­le, et Uk­rai­na seits­men­da klas­si õpi­la­ne on näi­teks maa­tea­du­ses jõud­nud Ees­ti õp­pu­ri­ga sa­ma­le ta­se­me­le, loo­du­sõ­pe­tu­ses on Ees­ti koo­li viien­da klas­si, ma­te­maa­ti­kas ka­hek­san­da klas­si ta­se­mel. Ees­ti kee­les, mi­da Ees­ti koo­lis ni­me­ta­tak­se ema­kee­leks, on ta aga val­gu­saas­ta­te kau­gu­sel maas, sa­mas kui uk­rai­na kee­les, mis nen­de las­te jaoks on ema­keel, mõ­nel on sel­leks ka ve­ne keel, on nad ki­lo­meet­ri­te kau­gu­sel ees­ti las­test ees.

Kas sel­lis­te tead­mis­te ja os­kus­te­ga õpi­la­ne peaks õp­pi­ma eda­si Ees­ti koo­li ka­hek­san­das klas­sis või seits­men­das või hoo­pis kuuen­das?

Väi­dan, sel­lis­te­le õpi­las­te­le tu­leks koos­ta­da in­di­vi­duaal­sed õp­pe­ka­vad, et nad saak­sid oma ko­du­maal alus­ta­tud ha­ri­dus­teed või­ma­li­kult va­lu­tult eda­si kul­ge­da. Ma ei mõis­ta meie ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nist­ri pin­gu­tu­si su­ru­da kõik Uk­rai­na õpi­la­sed oma koo­li­teed igal ju­hul jät­ka­ma ees­ti kee­les ja Ees­ti õp­pe­ka­va jär­gi. Aga kui jõu­lu­deks (loo­de­ta­vas­ti küll va­rem) sõ­da lä­bi saab ja pe­re ot­sus­tab ta­ga­si ko­ju Uk­rai­nas­se min­na, siis mil­li­ses klas­sis ta seal oma õpin­guid jät­kaks? Se­ga­dus, mis tao­li­sest pea­le su­ru­tud ees­tis­ta­mi­sest sün­niks, oleks to­hu­tu.

Sa­mas po­le ena­mi­kul ees­ti koo­li­del res­surs­si, et kõi­gi­le Uk­rai­na las­te­le in­di­vi­duaal­set õp­pe­ka­va ra­ken­da­da. Ei ra­ha­list, ega ka inim­res­surs­si. Õpe­ta­ja­te, kes po­le veel toi­bu­nud Co­vi­dist tu­le­ne­nud dis­tant­sõp­pe kol­mest aas­tast, õlu­le ase­ta­taks uus koo­rem, mis võib osu­tu­da udu­su­leks, mis lõp­li­kult kaa­me­li selg­roo mur­rab.

See­ga kut­sun üles õpe­ta­jaid, koo­li­juh­te ja koo­li­pi­da­jaid ühes­koos sel­gi­ta­ma ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­ter Lii­na Kers­na­le ning ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi amet­ni­ke­le, et nii liht­salt, kui ne­mad ar­va­vad, koo­lis as­jad ei käi ning et Uk­rai­na las­te Ees­ti koo­li­süs­tee­mi lõi­mi­mi­ne ole­ma­so­le­va­te res­surs­si­de­ga, seal­hul­gas inim­jõud ja ra­ha, po­le liht­salt rea­list­lik.

Las­ke lõ­puks ome­ti õpe­ta­ja­tel ra­hu­li­kult te­ha oma tööd, mit­te ol­la osa­li­sed mi­nist­ri ja mi­nis­tee­riu­mia­met­ni­ke jär­je­kord­ses eks­pe­ri­men­dis.

Eelmine artikkelKeh­ra tu­le­tõr­je 100. aas­ta­päe­va tä­his­ta­ti aja­loo­kon­ve­rent­si ja raa­ma­tu esit­lu­se­ga
Järgmine artikkelKuu­sa­lu koo­li­ma­ja lä­he­da­le ra­ja­ta­va päi­ke­see­lekt­ri­jaa­ma pro­jekt