ILMAR SILD, OÜ Velko AV juhataja
Reovee kanaliseerimine puudutab meid kõiki. See on üks osa meie igapäevastest elutoimingutest, mida inimene isegi ei märka. Küll aga puudutab see valusalt erakinnistute omanikke. See on töö ja toimetamine, mis võtab suure hulga kinnistuvaldajate ajast ja närvikulust. Mida lihtsamaks selle enda jaoks teeme, seda parem on meie elukvaliteet.
Majapidamistel on võimalus mitmel erineval viisil reoveest vabaneda. Esmapilgul kallis lahendus võib ajapikku kujuneda parimaks ja ka odavamaks arvestades, et investeering tehakse aastakümneteks. Kindlasti on parim lahendus ühiskanalisatsiooniga liitumine.
Meie, Eestimaa inimesed, kes oleme tulnud nõukaajast, ei ole veel harjunud väärtustama oma tööd ja aega. Tundub loomulikuna, et puhkepäevadel käib fekaaliautoga kanalisatsioonide tühjendamine ning pärast pühi ei saa mitu nädalat saunas käia, sest reoveemahuti on täis ja tühjendusauto järjekord pole kätte jõudnud.
Oma kogemustest tean olukorda, kus keset üritust keelati saunaskäimine, sest muidu ei oleks enam köögis saanud nõusid pesta ja toitu valmistada. Selliseid näiteid võib tuua lõpmatult ja kindlasti meenub peaaegu igaühele midagi taoliselt kummastavat, millega nad on kokku puutunud.
Väga suur hulk väikeelamuid on ehitatud nõukaajal. Sealt pärineb ka meie inimeste suhtumine reovee kanaliseerimisse. Uuematelt majadelt on nõutud enne kasutusloa andmist korrektset ja seadustele vastavat reovee kanalisatsioonilahendust.
Mida siis vanemate majadega ette võtta? Paljudel vanematel individuaalrajoonidel oli kanaliseerimine võimalik ainult individuaalse lampkastiga. Asulaäärsetes eramurajoonides kasutati ka biotiikide ja imbväljakute süsteeme. Tänaseks on nendest biotiikidest ja imbväljakutest järele jäänud ainult kraavijupid. Enam need ei tööta ja seadus ei luba neid ka kasutada. Julgen väita, et igas asulas on olemas oma kraavikesed, mis tegelikult töötavad reovett ärajuhtivate imbkraavidena. Sellest vaikitakse solidaarselt – niikaua, kui otseselt kedagi ei sega, las lippab!
Tiheasustuse aladel on vee-ettevõtete eestvedamisel rajatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni peatrassid. Kinnistute omanikud on ise andnud kooskõlastuse liitumispunktile, mis paikneb nende kinnistute juures. Millegipärast paljude kinnistute omanike tegevus sellega ka lõpeb. Kahtlemata on igal kinnistuomanikul võimalus ka ise reovett koguda, aga kas see ikka tuleb odavam – ja kui tulebki näiliselt odavam, kas ka otstarbekam ja mugavam? Tänapäeval remondivad inimesed harvem, kui üldse, ise oma autot, telerit või küttesüsteeme. Seega tekib küsimus, miks me niiväga tahame oma reovett ise käidelda.
Mida siis võidab kinnistu omanik liitudes ühiskanalisatsiooniga?
- kanalisatsioon on alati töövalmis
- kanalisatsioon ei saa kunagi täis
- ühekordne kulutus väljaehitamisel
- praktiliselt hooldusvaba
- pole vaja tellida oma hoovile rasket tühjendusautot
- pole hingematvat fekaalihaisu iga tühjenduse ajal
- talvel pole vaja lund lükata, et fekaaliauto saaks tulla
- kui ei kasuta, siis ka ei maksa
- pole vaja karta, et seaduste muutustest tingituna tuleb midagi ringi ehitada.
Seda loetelu võiks jätkata, need kõik tõstavad inimese elukvaliteeti. Seadused, mis puudutavad keskkonnareostust, lähevad üha karmimaks. Juba räägitakse valgusreostusest ja haisureostusest, mille kontrollimiseks ja määramiseks on välja töötatud ka juhendid.
Arvan, et kaugel pole aeg, kus tiheasustusalal peabki olema liitutud ühiskanalisatsiooniga. Seda põhjusel, et hais, mis tekib lokaalsete kogumismahutite tühjendamisest ei häiriks teisi elanikke, ehk siis ei toimuks haisureostust. Kui kinnistute valdajad on välja ehitanud oma reovee kogumissüsteemid ja aastate pärast seadused muutuvad, on see kulutus olnud asjata. Siis tuleb ikka liituda kanalisatsiooni ühistrassiga, mis on aia taga juba aastaid ootamas.
Kõik tahame, et meie vara, täpsemalt kinnisvara väärtus oleks kõrge, et vajadusel saaks seda müüa, vahetada või pärandada. Ühiskanalisatsiooni olemasolu vaid tõstab maja väärtust, sest väga suures osas sõltub kinnisvara hind sellest, kas seal on kvaliteetne vesi ja nõuetekohane liitumine ühiskanalisatsiooniga.
Oleme omal ajal võtnud mõttesse, et ehitame majad endale justkui igaveseks ja ka elame neis igavesti, olles rahul selle elustandardiga, mis on vana 70-80 aastat. Kuid järjest rohkem on inimesed seoses vananemisega ja sooviga ümber asuda hakanud oma elumaju vahetama või müüma. Reeglina ostetakse paremini neid maju, kus on tänapäevatingimustele vastavad mugavused. Kui aastakümned tagasi oli selleks elekter, siis juba aastaid tsentraalne vesi ja kanalisatsioon. Tänapäeval on lisandunud hoone energiatarbimine ja sidekaablite olemasolu.
Hakkame vaatama homsesse. Teeme juba täna otsuseid, mis aitavad meil homme paremini elada.