Ühi­ne­mi­se lä­vel Aeg­vii­du vald elab spor­di­hoo­ne oo­tu­ses

„Aeg­vii­dul on ne­li sü­dant – las­teaed, rah­va­ma­ja, raa­ma­tu­ko­gu ja kool,“ üt­leb val­la­va­nem RII­VO NOOR.

Ok­toob­ris ühi­ne­vad ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te va­li­mis­te jä­rel Ani­ja ja Aeg­vii­du vald üheks Ani­ja val­laks. Sõ­nu­mi­too­ja kut­sus Aeg­vii­du val­la­va­ne­ma Rii­vo Noo­re gii­diks, et tut­vus­ta­da prae­gu­se Ani­ja val­la ela­ni­ke­le uut osa tu­le­va­sest suu­re­mast ko­du­val­last – Aeg­vii­dut.
Koh­tu­me val­la­va­ne­ma­ga lõu­na­tun­nil val­la­ma­jas ning sealt ei lä­he me kau­ge­le – ma­ja si­seõues asub las­teaed, val­la­va­ne­ma sõ­nul Aeg­vii­du val­la üks nel­jast sü­da­mest.

Taa­si­se­seis­vu­nud Ees­ti esi­me­ne uus las­teaia­hoo­ne

20 aas­tat ta­ga­si prae­gu­se val­la­ma­ja kül­ge ehi­ta­tud las­teaed oli esi­me­ne taa­si­se­seis­vu­nud Ees­tis ehi­ta­tud uus las­teaia­hoo­ne. Rii­vo Noor sel­gi­tab, et nii val­la­va­lit­sus kui las­teaed asu­sid too­na ta­gas­ta­tud ma­ja­des. Koo­li in­ter­naa­di ta­ga oli va­ba maa­tükk, sin­na ha­ka­ti ehi­ta­ma las­teae­da. Vei­di hil­jem sai tüh­ja­na seis­nud in­ter­naa­di­hoo­nest val­la­ma­ja.
Las­teaia di­rek­tor ja val­la­vo­li­ko­gu lii­ge Kris­ta Aruo­ja on sel­les ma­jas töö­ta­nud al­gu­sest pea­le, jaa­nua­rist 1997. Pool­teist aas­tat jõu­dis las­teae­da juh­ti­da ka eel­mi­ses ma­jas raud­tee­jaa­ma lä­he­dal. Ta mee­nu­tab – kui hak­kas ta­gas­ta­mi­ne, käis koos tol­la­se val­la­va­ne­ma Alek­san­der Soi­tu­ga ale­vis rin­gi, ot­si­sid las­teaiaks so­bi­vat hoo­net.
„Ühe leid­si­me, na­tu­ke suu­re­ma ka­he­pe­ree­la­mu rah­va­ma­ja kõr­val, käi­si­me ise­gi oma­ni­ke­ga lä­bi­rää­ki­mi­si pi­da­mas, kuid mil­le­gi­pä­rast jäi asi top­pa­ma,“ rää­gib Kris­ta Aru­oja, kui tee­me las­teaias ring­käi­ku.
1990nda­te kes­kel taot­les val­la­va­lit­sus ra­ha riik­li­ke in­ves­tee­rin­gu­te prog­ram­mist: „Las­teaia ehi­ta­mi­seks kü­si­ti 3,6 mil­jo­nit kroo­ni, kuid lõp­lik mak­su­mus oli 6,3 mil­jo­nit kroo­ni.“
Di­rek­tor ju­tus­tab, et pro­jek­tee­ri­jad, pe­re­kond Kor­de­mets Pai­dest, käi­sid šnit­ti võt­mas Soo­me las­teae­da­dest, ku­na Ees­tis neid sel ajal ei ehi­ta­tud: „Kui ena­mus las­teae­du on ki­vi­kar­bid, siis meie oma on pui­dust.“
Alg­selt pla­nee­ri­ti 3 rüh­ma kok­ku 50 lap­se­le. Siia­ni on ol­nud ava­tud vaid kaks rüh­ma, kol­mas on ka­su­tu­sel koo­li­söök­la­na, las­teaia ko­kad tee­vad süüa ka Aeg­vii­du koo­li­pe­re­le. Sel sü­gi­sel on aja­loo­li­ne hetk – las­teaias ava­tak­se kol­mas rühm.
„Ena­mas­ti on val­las sün­di­nud 3-5 last aas­tas, eel­mi­sel aas­tal re­gist­ree­ri­si­me 9 sün­di. Mõ­ned noo­red on tul­nud Aeg­vii­tu ta­ga­si, mõ­ned noo­red pe­red ost­nud siia kin­nis­va­ra. Ka maa-amet on oks­jo­ni­tel pä­ris usi­nalt ale­vi ser­va­des krun­te müü­nud. Nii et las­teae­da on tek­ki­nud jär­je­kord,“ sõ­nab val­la­va­nem.
Prae­gu käib las­teaias 31 last, sü­gi­sel li­san­dub 12 ehk sa­ma pal­ju, kui sõi­me­rüh­mas koh­ti. Lap­si tuuak­se sin­na ka Jä­ne­dalt ja Ani­ja val­last Pil­la­pa­lust. Töö­ta­jaid on 15, mõ­ned osa­li­se koor­mu­se­ga, kolm on ühi­sed Aeg­vii­du koo­li­ga. Sü­gi­sel, kui ava­tak­se uus rühm, alus­tavad 3 uut töö­ta­jat.
Di­rek­tor kin­ni­tab, et nii töö­ta­jad kui lap­se­va­ne­mad on las­teaia­ga vä­ga ra­hul, se­da näi­ta­sid ka äs­ja­se si­se­hin­da­mi­se tu­le­mu­sed: „Oma­va­lit­sus on meid häs­ti toe­ta­nud. Tal­lin­na rõn­gas­val­da­des on pal­gad ehk kõr­ge­mad, kuid ka meie töö­ta­sud on peaae­gu sa­mad, mis rii­giõ­pe­ta­ja­tel.“
Ap­ril­li lõ­pus tä­his­ta­ti Aeg­vii­du las­teaia 60. sün­ni­päe­va, ku­hu kut­su­ti ka kol­lee­ge Ani­ja val­last: „Ani­ja val­la las­teae­da­de­ga on meil ju­ba aas­taid hea koos­töö. Las­teaia elu-olu osas ühi­ne­mi­se­ga suurt muu­tu­da ei saa, las­teaed on sta­biil­ne or­ga­ni­sat­sioon. Pi­gem on ühi­ne­mi­ne mei­le hu­vi­tav väl­ja­kut­se.“

Rah­va­ma­ja ku­na­gi­ses ja­hi­los­sis

Las­teaiast eda­si viib val­la­va­nem aja­kir­ja­ni­ku paar tä­na­vat eda­si Pär­na tä­na­va era­mu­te va­hel asu­vas­se Aeg­vii­du 100aas­tas­se rah­va­maj­ja, mis sai kolm aas­tat ta­ga­si uue kuue, soo­jus­ta­ti, teh­ti li­saak­naid. „Taas­ta­si­me hoo­ne va­na väl­ja­nä­ge­mi­se, ku­na­gi oli siin Leht­se pa­ru­ni ja­hi­loss, kus kas­va­ta­ti koe­ri,“ tea­tab ta.
Rah­va­ma­jas võ­ta­vad meid vas­tu ju­ha­ta­ja Ma­rian Rüt­man ja ma­ja­hoid­ja Sil­le Tal­vik. Ma­ja on soe, bul­ler­jan köeb.
„Meil on juu­be­li­hooaeg, suur sün­ni­päe­va­pi­du tu­leb au­gus­tis. Rah­va­ma­ja alus­tas te­gut­se­mist 1917 siin­sa­mas ma­jas. Leht­se pa­run kin­kis sel­le Aeg­vii­du Ha­ri­dus­selt­si­le, al­gul olid siin ka raa­ma­tu­ko­gu ja lü­hi­kest ae­ga kool. Ju­pi­kau­pa on aas­ta­küm­ne­te jook­sul pal­ju juur­de ehi­ta­tud. Va­rem oli kuiv­käim­la ja õues kaev, küm­me­kond aas­tat ta­ga­si, kui Aeg­vii­tu ha­ka­ti ra­ja­ma ühis­vee­vär­ki, sai­me esi­mes­te seas vee sis­se. Kui ma­ja sai väl­jast kor­da, re­mon­ti­si­me tal­gu­te­ga esi­ku,“ ju­tus­tab Ma­rian Rüt­man.
Ta li­sab, et rah­va­ma­jas on pal­ju hu­via­la­rin­ge, kor­ral­da­tak­se kont­ser­te ja tant­suõh­tuid: „Tant­su on pal­ju – se­ga­rah­va­tants, mem­me­de tants, sõu­tants. On ka kuns­ti­ring, sa­vi­ring, lap­sed saa­vad õp­pi­da kla­ve­rit ja ki­tar­ri. Lau­lu­koo­ri ei ole. Me­hi­se lau­lu­ga Lüü-türr on käi­nud esi­ne­mas ja olen mõel­nud, et oleks äge, kui laie­nek­sid siia.“
Rah­va­ma­ja saa­li ma­hub mak­si­maal­selt 100 ini­mest: „Ta­nel Pa­da­rit ja Lin­na­teat­rit siia kut­su­da ei saa, kuid meil on käi­nud to­re­daid esi­ne­jaid – äs­ja Taa­vi Pe­ter­son, va­ba­rii­gi aas­ta­päe­val Ma­ri Jür­jens, tal­vel Mick Pe­da­ja. Ma­ri Jür­jen­si ajal oli saal täis, eel­mi­sel aas­tal sa­mu­ti, kui käis Jaan Sööt. Kui on tun­tum ini­me­ne, tul­lak­se ka mu­jalt kont­ser­di­le.“
Aeg­vii­du se­ga­rüh­mas tant­siv Rii­vo Noor täp­sus­tab, et mu­jalt on pea­mi­selt Jä­ne­dalt ja Ta­palt, ka Aeg­vii­du ini­me­sed käi­vad aeg-ajalt meelt la­hu­ta­mas Jä­ne­dal Mus­ta Tä­ku tal­lis ja Pul­li tal­li eten­dus­tel.

Raa­ma­tu­ko­gu en­di­ses kõrt­sis

Teel raa­ma­tu­kok­ku üt­leb val­la­va­nem, et tä­na­vu tä­his­ta­vad 100. sün­ni­päe­va nii kool, rah­va­ma­ja kui raa­ma­tu­ko­gu. Kõik need asu­tas 1917. aas­tal Aeg­vii­du Ha­ri­dus­selts.
„Raa­ma­tu­ko­gu sai soo­jus­tu­se ja uue kuue kaks aas­tat ta­ga­si, si­se­mi­ne re­mont lõp­pes mõ­ni aas­ta va­rem. Meil on ol­nud igal aas­tal üks suu­rem in­ves­tee­ring – kolm aas­tat ta­ga­si rah­va­ma­ja, kaks aas­tat ta­ga­si raa­ma­tu­ko­gu, eel­mi­sel aas­tal Aeg­vii­du raud­tee­jaa­ma ümb­ru­se park­lad ja teed.“
KI­Ki toel el­lu­vii­dud raud­tee-pro­jek­ti raa­mes teh­ti kor­da Aeg­vii­du pea­tä­nav Pii­be maan­tee, mil­le ää­res on ka val­la raa­ma­tu­ko­gu. Ju­ha­ta­ja Ai­li Pür­je­ma tea­tab, et prae­gus­tes ruu­mi­des asub ko­gu 1975. aas­tast, en­ne se­da oli sa­ma ma­ja tei­sel kor­ru­sel: „Siin oli va­rem ETKV­Li söök­la, lu­ge­mis­saa­lis puh­vet.“
Rii­vo Noor li­sab, et pä­ris al­gu­ses oli Pii­be maan­tee-äär­ses hoo­nes kõrts, nii on isa tal­le rää­ki­nud.
Ai­li Pür­je­ma ju­ha­tab lu­ge­mis­tup­pa, näi­tab juu­be­li pu­huks sei­na­le pan­dud lü­hi­kok­ku­võ­tet raa­ma­tu­ko­gu 100aas­ta­sest te­ge­vu­sest.
„Kõi­ge kauem on siin töö­ta­nud Hil­da Tam­mer, 1951-1992. Te­ma eest­ve­da­mi­sel sai­me prae­gu­sed ruu­mid. Koos te­ma­ga, siis küm­me aas­tat ük­si ja see­jä­rel koos mi­nu­ga oli Ul­vi Lung. Mi­na olen siin töö­ta­nud 14 aas­tat. Meil on veel poo­le ko­ha­ga raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja Mai Kurg ning küt­ja-ko­ris­ta­ja.“
Vaid las­teaed ja val­la­ma­ja on elekt­ri­küt­tel, teis­tes al­la­su­tus­tes on ah­ju­kü­te. Raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­ruu­mi kü­tab õhk­soo­jus­pump.
Raa­ma­tu­ko­gu kü­las­ta­ta­vu­se üle ju­ha­ta­ja ei kur­da: „2000. aas­tal oli Aeg­vii­dus 1082 ela­nik­ku ja raa­ma­tu­ko­gul 400 lu­ge­jat. Eel­mi­sel aas­tal oli ela­nik­ke 714 ja lu­ge­jaid 350. Ole­me sel­le­ga Har­ju­maal esi­rin­nas – suur osa ela­nik­kon­nast on raa­ma­tu­ko­gu lu­ge­jad. Meie iseä­ra­sus on, et tal­vel ja su­vel on eri­nev lu­ge­jas­kond. Tal­vel käi­vad ko­ha­li­kud, sest mis sa ik­ka pea­le suu­sa­ta­mi­se teed, su­vel need, kel­lel on siin su­ve­ko­dud. Su­vi­ta­jad kii­da­vad, et meil on po­pu­laar­sed raa­ma­tud ker­ge­mi­ni kät­te­saa­da­vad, sest ko­ha­li­kud on need su­veks ju­ba lä­bi lu­ge­nud.“
Ai­li Pür­je­ma tun­nus­tab, et oma­va­lit­sus on raa­ma­tu­te ost­mi­seks and­nud pii­sa­valt ra­ha: „Rää­gin nii tüh­jas kõrt­sis kui täis ki­ri­kus ning vas­tu­pi­di, et tä­nu val­la­le ole­me saa­nud va­li­da oma raa­ma­tu­ko­gu­le sel­li­se si­su, na­gu ole­me soo­vi­nud.“
Raa­ma­tu­te va­lik on tões­ti vä­ga hea, ka mi­na sain siit oma ma­gist­ri­töö kir­ju­ta­mi­seks raa­ma­tud, kin­ni­tab Rii­vo Noor.
Lu­ge­mis­saa­lis on ka koht pan­ga­töö­ta­ja­le, kes tee­nin­dab seal klien­te kesk­mi­selt kord kuus, pea­mi­selt käi­vad te­ma juu­res abi saa­mas pen­sio­nä­rid.
„Pan­gaau­to­maa­ti meil po­le, rah­vast on lii­ga vä­he, kuid A ja O poes saab ra­ha väl­ja võt­ta ning see va­riant töö­tab vä­ga häs­ti,“ sõ­nab val­la­va­nem.
Ai­li Pür­je­ma: „Kui kõr­val­ma­jas oli post­kon­tor, oli seal ka SE­Bi pos­ti­pank. Nüüd on poes pos­ti­punkt, saab kir­ju ja pak­ke saa­ta, kuid see on vä­ga eba­mu­gav – pead seis­ma kaup­lu­se jär­je­kor­ras, po­le eral­di lau­da, kus toi­me­ta­da. Meil võik­sid ol­la pa­kiau­to­maa­did.“
„Om­ni­va ar­ves­tab nen­de pai­gal­da­mi­sel ka­su­tus­ti­he­dust, et ta­suks ära. On ka või­ma­lus, et kui pa­kuau­to­maat ära ei ta­su, mak­sab oma­va­lit­sus va­he kin­ni. See on üks asi, mil­le­ga po­le se­ni jõud­nud te­ge­le­da,“ nen­dib Rii­vo Noor.

Kool ko­li­ti ho­bu­pos­ti­jaa­ma
Aeg­vii­du nel­jas sü­da ehk kool, mil­le asu­tas ha­ri­dus­selts sa­mu­ti 100 aas­tat ta­ga­si, asub en­di­ses ho­bu­pos­ti­jaa­mas – sel­le os­tis Leht­se val­la­va­lit­sus pa­ru­nilt 1919. aas­tal.
„Mi­na olen siin seits­men­dat aas­tat, en­ne oli küm­ne aas­ta jook­sul va­he­tu­nud mi­tu di­rek­to­rit,“ mär­gib koo­li­juht Tii­na Stein­berg, kes sõi­dab töö­le Ko­selt.
Aeg­vii­du koo­li ühek­sas klas­sis on 57 õpi­last: „Hiil­geae­ga­del oli 200 last, ei ku­ju­ta et­te, kui­das nad mah­tu­sid, ma­ja on väi­ke. Aga vii­ma­sel ajal on õpi­las­te arv ol­nud vä­ga sta­biil­ne. Ta­sa­pi­si peaks hak­ka­ma ise­gi suu­re­ne­ma. Sel aas­tal lõ­pe­tab viis, sü­gi­sel oo­tan esi­mes­se klas­si 7 last.“
Õp­pea­la­ju­ha­ta­jat koo­lil po­le, di­rek­tor ja­gab ka­bi­net­ti hu­vi­ju­hi­ga. Õpe­ta­jaid on 15, kuid ame­ti­koh­ti poo­le vä­hem. Täis­koor­mu­se­ga on 4 õpe­ta­jat, üle­jää­nud ai­nes­pet­sia­lis­tid, kes käi­vad ühel-ka­hel päe­val nä­da­las mu­jalt – Tal­lin­nast, kuid ka näi­teks Raa­si­kult ja Keh­rast. Ing­li­se kee­le õpe­ta­ja Rutt Tü­lil täi­tub Aeg­vii­du koo­lis tä­na­vu 50 aas­tat.
„Vald hoiab koo­li ja toe­tab meid ra­ha­li­selt. Kui peak­si­me ai­nult rii­gi ra­ha­ga hak­ka­ma saa­ma, olek­sid kõik tun­nid liitk­las­si­des. Prae­gu sai­me hoi­da eral­di näi­teks 1. klas­si, et al­les koo­li­teed alus­ta­nud lap­sed saak­sid tu­ge­va põh­ja, õpi­vad häs­ti lu­ge­ma, kir­ju­ta­ma ar­vu­ta­ma,“ kõ­ne­leb Tii­na Stein­berg.
Üle­jää­nud on liitk­las­sid, kuid nii pal­ju, kui ra­ha­kott lu­bab, te­hak­se ka neis tun­de eral­di grup­pi­des. Di­rek­tor tun­nis­tab, et sel­le­ga on seo­tud üks nen­de hirm – kas ka pä­rast ühi­ne­mist Ani­ja val­la­ga jääb val­la tu­gi al­les ning ko­gu õp­pe­töö ei peaks toi­mu­ma liitk­las­si­des.
Õp­pee­du­ku­se­ga on di­rek­tor ra­hul: „Esi­mest klas­si numb­ri­te­ga ei hin­da, kuid peaae­gu poo­led Aeg­vii­du koo­li õpi­la­sed on nel­ja-viie­li­sed. Kui siia tu­lin, kaht­le­sin, kui­das saab õp­pee­du­kus ol­la nii kõr­ge, aga see on nii jät­ku­nud ning olen ka meilt teis­tes­se koo­li­des­se läi­nud õpi­las­telt kuul­nud po­si­tiiv­set ta­ga­si­si­det. Klas­si­des on vä­he lap­si ja siin ei ole või­ma­lik mit­te õp­pi­da.“
Kõi­gi­le, kel­le­le ta Aeg­vii­du koo­li tut­vus­tab, üt­leb­ki: „Meil peab pal­ju õp­pi­ma ja siin pea­vad kõi­gil ole­ma suu­sad.“
Koo­li­juht kin­ni­tab, et Aeg­vii­du lap­sed sün­ni­vad­ki niiöel­da suu­sad ja­las. Ko­ha­li­ku spor­dik­lu­bi pal­gal on suu­sat­ree­ner, pea­le sel­le on tu­le­vast sü­gi­sest ka koo­li tun­nip­laa­nis li­saks ke­ha­li­se kas­va­tu­se tun­di­de­le eral­di suu­sa­tun­nid. Spor­di­rin­ge on koo­lis veel­gi – jalg­pall, džuu­do, ilu­võim­le­mi­ne, sõu­tants. Pea­le sel­le saab õp­pi­da plaat­pil­le, rah­va­ma­jas kla­ve­rit ja ki­tar­ri, koo­lis on ro­boo­ti­ka-, kuns­ti-, loo­vus- ja teh­no­loo­gia-, ar­vu­ti- ja loo­dus­rin­gid.
Hu­vi­juht Thea Luik tõ­deb, et las­tel on soo­ve veel­gi – ta­he­tak­se mo­to­rin­gi, korv- ja võrk­pal­li: „Kuid po­le roh­kem päe­vi, ku­hu neid ma­hu­ta­da. Mõ­nel on ju­ba nii, et üks trenn lõ­peb, va­he­peal käib paa­ris hu­vi­rin­gis ja õh­tul lä­heb tei­se tren­ni.“
Di­rek­tor teeb aja­kir­ja­ni­ku­le so­pi­li­ses ma­jas eks­kur­sioo­ni. Koo­li­hoo­ne sis­se­pääs ja osa ruu­me on ühe­kord­ses osas, sealt pää­seb kah­te eral­di tii­ba, mis on ka­he­kord­sed. Ühes neist teh­ti eel­mi­sel su­vel ko­ri­do­ri­de re­mon­ti ja re­no­vee­ri­ti trepp. Tei­ses tii­vas on pea­le klas­si­ruu­mi­de ka ma­ja­hoid­ja kor­ter. Eral­di osa vä­li­suk­se kõr­val moo­dus­tab koo­li saal, kus tal­vel toi­mu­vad võim­le­mis­tun­nid, kuid pal­li seal män­gi­da ei saa.

Viies sü­da – kauaoo­da­tud spor­di­hoo­ne
„See on üs­na ha­be­me­ga lu­gu – spor­di­hoo­ne ehi­ta­mi­sest rää­gi­ti ju­ba siis, kui mi­na Aeg­vii­du koo­lis õp­pi­sin,“ vii­tab Rii­vo Noor koo­li­ma­ja ees hal­ja­s­ala­le, ku­hu ha­ka­tak­se sel su­vel ehi­ta­ma aas­ta­küm­neid oo­da­tud spor­di­saa­li.
„On tel­li­tud pro­jek­te, on ise­gi min­gid ma­ke­tid. Al­gul olid need üs­na suu­red ja uh­ked, koos pi­did ole­ma val­la­ma­ja, rah­va­ma­ja, raa­ma­tu­ko­gu, spor­di­hoo­ne. Nüüd tu­leb spor­di­saal või­ma­li­kult op­ti­maal­ne, um­bes 20x 40 meet­rit, ühen­da­tak­se koo­li saa­li­ga.“
Ehi­tus­han­ge on väl­ja kuu­lu­ta­tud, pak­ku­mi­sed ava­tak­se 31. mail, hoo­ne peab ole­ma val­mis aas­ta lõ­puks. Han­ke kor­ral­das sih­ta­su­tus Ani­ja Val­la Spor­di­maailm, kel­le­ga vald sõl­mis hoo­nes­tu­sõi­gu­se le­pin­gu. Spor­di­maailm hak­kab se­da ka hal­da­ma ja ma­jan­da­ma.
Val­la­va­nem ole­tab, et ehi­tus mak­sab um­bes 700 000 eu­rot. Aeg­vii­du vald võt­tis sel­le jaoks 350 000 eu­rot lae­nu, pea­le sel­le on ra­ha sääs­te­tud, 80 000 eu­rot taot­le­tak­se Lea­der-prog­ram­mist: „Kui ühi­ne­mis­ra­ha sel aas­tal ka­su­ta­da ei saa, võ­ta­me ilm­selt lü­hia­ja­list lae­nu, int­res­sid on prae­gu sood­sad.“
Tii­na Stein­berg loo­dab, et spor­di­saal on val­mis koo­li juu­be­liks det­semb­ris: „Aeg­vii­du ini­me­sed ar­mas­ta­vad spor­ti­da. Pal­lip­lat­sid on rah­vast täis, tal­vel on ui­sup­lats pi­de­vas ka­su­tu­ses. Meil on ka seik­lus­park, ai­nus, mis puu­dub, on si­ses­por­di või­ma­lus.“
Rii­vo Noor: „Ilu­sa­tel õh­tu­tel on meie kerg­liik­lus­teel nii ti­he liik­lus, et nae­ran – sin­na tu­leks pan­na val­gus­foo­rid. Lii­gu­tak­se ru­la­de, rul­luis­ku­de, jalg­ra­tas­te, ja­la ja jook­su­ga. Kerg­tee lä­bib peaae­gu ko­gu val­da, vaid mõ­ni­sa­da meet­rit on puu­du, et see viiks Kõr­ve­maa mat­ka- ja suu­sa­kes­ku­se­ni.“
Aeg­vii­dut tut­vus­ta­des ei saa val­la­va­ne­m jät­ta mai­ni­ma­ta ka ko­ha­lik­ku pääs­te­selt­si – val­la toel te­gut­se­vad MTÜ­na va­ba­taht­li­kud pääst­jad, neil on oma ma­ja ja tu­le­tõr­jeau­tod: „Lä­hi­mad ko­man­dod on Keh­ras ja Ara­ve­tel, kust sõi­dab siia 25 mi­nu­tit, sel­leks ajaks on puit­ma­ja ju­ba lee­ki­des. Ko­ha­li­kud on ala­ti esi­me­se­na ko­hal. Olen ise ol­nud väl­ja­kut­se­tel, mil­le rea­gee­ri­mi­saeg on sta­tis­ti­ka jär­gi ol­nud null – häi­re­kes­ku­sest he­lis­ta­tak­se mei­le siis, kui ole­me te­ge­li­kult ju­ba väl­ja sõit­nud.“
Ko­ha­li­ke ini­mes­te suu­ri­ma­te tööand­ja­te­na ni­me­tab Rii­vo Noor kah­te pui­du­fir­mat, ASi Aeg­vii­du Puit ja osaü­hin­gut Kaes, ning Ne­li­jär­ve puh­ke­kes­kust, mi­da peab AS Ho­tell St­roo­mi.
„Mei­le käiak­se pal­ju töö­le Jär­va- ja Lää­ne-Vi­ru­maalt, kuid ena­mik Aeg­vii­du ela­nik­ke töö­tab ik­ka­gi Tal­lin­nas. Sel­le tõt­tu on meie ini­mes­te kesk­mi­ne palk kõr­gem kui mu­jal ümb­rus­kon­nas,“ kõ­ne­leb ta.
Vallavanem li­sab, et töö­tuid on vä­he, al­la küm­ne, ning toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se saa­jaid mõ­ned ük­si­kud: „Ilm­selt see­tõt­tu, et oma ma­jas ela­des on ku­lud väik­se­mad. Küt­te­puu­de ost­mi­seks ole­me ühe­le-ka­he­le aas­tas maks­nud toe­tust, aga ül­di­selt tul­lak­se häs­ti toi­me.“