
„Aegviidul on neli südant – lasteaed, rahvamaja, raamatukogu ja kool,“ ütleb vallavanem RIIVO NOOR.
Oktoobris ühinevad kohalike omavalitsuste valimiste järel Anija ja Aegviidu vald üheks Anija vallaks. Sõnumitooja kutsus Aegviidu vallavanema Riivo Noore giidiks, et tutvustada praeguse Anija valla elanikele uut osa tulevasest suuremast koduvallast – Aegviidut.
Kohtume vallavanemaga lõunatunnil vallamajas ning sealt ei lähe me kaugele – maja siseõues asub lasteaed, vallavanema sõnul Aegviidu valla üks neljast südamest.
Taasiseseisvunud Eesti esimene uus lasteaiahoone

20 aastat tagasi praeguse vallamaja külge ehitatud lasteaed oli esimene taasiseseisvunud Eestis ehitatud uus lasteaiahoone. Riivo Noor selgitab, et nii vallavalitsus kui lasteaed asusid toona tagastatud majades. Kooli internaadi taga oli vaba maatükk, sinna hakati ehitama lasteaeda. Veidi hiljem sai tühjana seisnud internaadihoonest vallamaja.
Lasteaia direktor ja vallavolikogu liige Krista Aruoja on selles majas töötanud algusest peale, jaanuarist 1997. Poolteist aastat jõudis lasteaeda juhtida ka eelmises majas raudteejaama lähedal. Ta meenutab – kui hakkas tagastamine, käis koos tollase vallavanema Aleksander Soituga alevis ringi, otsisid lasteaiaks sobivat hoonet.
„Ühe leidsime, natuke suurema kahepereelamu rahvamaja kõrval, käisime isegi omanikega läbirääkimisi pidamas, kuid millegipärast jäi asi toppama,“ räägib Krista Aruoja, kui teeme lasteaias ringkäiku.
1990ndate keskel taotles vallavalitsus raha riiklike investeeringute programmist: „Lasteaia ehitamiseks küsiti 3,6 miljonit krooni, kuid lõplik maksumus oli 6,3 miljonit krooni.“
Direktor jutustab, et projekteerijad, perekond Kordemets Paidest, käisid šnitti võtmas Soome lasteaedadest, kuna Eestis neid sel ajal ei ehitatud: „Kui enamus lasteaedu on kivikarbid, siis meie oma on puidust.“
Algselt planeeriti 3 rühma kokku 50 lapsele. Siiani on olnud avatud vaid kaks rühma, kolmas on kasutusel koolisööklana, lasteaia kokad teevad süüa ka Aegviidu kooliperele. Sel sügisel on ajalooline hetk – lasteaias avatakse kolmas rühm.
„Enamasti on vallas sündinud 3-5 last aastas, eelmisel aastal registreerisime 9 sündi. Mõned noored on tulnud Aegviitu tagasi, mõned noored pered ostnud siia kinnisvara. Ka maa-amet on oksjonitel päris usinalt alevi servades krunte müünud. Nii et lasteaeda on tekkinud järjekord,“ sõnab vallavanem.
Praegu käib lasteaias 31 last, sügisel lisandub 12 ehk sama palju, kui sõimerühmas kohti. Lapsi tuuakse sinna ka Jänedalt ja Anija vallast Pillapalust. Töötajaid on 15, mõned osalise koormusega, kolm on ühised Aegviidu kooliga. Sügisel, kui avatakse uus rühm, alustavad 3 uut töötajat.
Direktor kinnitab, et nii töötajad kui lapsevanemad on lasteaiaga väga rahul, seda näitasid ka äsjase sisehindamise tulemused: „Omavalitsus on meid hästi toetanud. Tallinna rõngasvaldades on palgad ehk kõrgemad, kuid ka meie töötasud on peaaegu samad, mis riigiõpetajatel.“
Aprilli lõpus tähistati Aegviidu lasteaia 60. sünnipäeva, kuhu kutsuti ka kolleege Anija vallast: „Anija valla lasteaedadega on meil juba aastaid hea koostöö. Lasteaia elu-olu osas ühinemisega suurt muutuda ei saa, lasteaed on stabiilne organisatsioon. Pigem on ühinemine meile huvitav väljakutse.“
Rahvamaja kunagises jahilossis

Lasteaiast edasi viib vallavanem ajakirjaniku paar tänavat edasi Pärna tänava eramute vahel asuvasse Aegviidu 100aastasse rahvamajja, mis sai kolm aastat tagasi uue kuue, soojustati, tehti lisaaknaid. „Taastasime hoone vana väljanägemise, kunagi oli siin Lehtse paruni jahiloss, kus kasvatati koeri,“ teatab ta.
Rahvamajas võtavad meid vastu juhataja Marian Rütman ja majahoidja Sille Talvik. Maja on soe, bullerjan köeb.
„Meil on juubelihooaeg, suur sünnipäevapidu tuleb augustis. Rahvamaja alustas tegutsemist 1917 siinsamas majas. Lehtse parun kinkis selle Aegviidu Haridusseltsile, algul olid siin ka raamatukogu ja lühikest aega kool. Jupikaupa on aastakümnete jooksul palju juurde ehitatud. Varem oli kuivkäimla ja õues kaev, kümmekond aastat tagasi, kui Aegviitu hakati rajama ühisveevärki, saime esimeste seas vee sisse. Kui maja sai väljast korda, remontisime talgutega esiku,“ jutustab Marian Rütman.
Ta lisab, et rahvamajas on palju huvialaringe, korraldatakse kontserte ja tantsuõhtuid: „Tantsu on palju – segarahvatants, memmede tants, sõutants. On ka kunstiring, saviring, lapsed saavad õppida klaverit ja kitarri. Laulukoori ei ole. Mehise lauluga Lüü-türr on käinud esinemas ja olen mõelnud, et oleks äge, kui laieneksid siia.“
Rahvamaja saali mahub maksimaalselt 100 inimest: „Tanel Padarit ja Linnateatrit siia kutsuda ei saa, kuid meil on käinud toredaid esinejaid – äsja Taavi Peterson, vabariigi aastapäeval Mari Jürjens, talvel Mick Pedaja. Mari Jürjensi ajal oli saal täis, eelmisel aastal samuti, kui käis Jaan Sööt. Kui on tuntum inimene, tullakse ka mujalt kontserdile.“
Aegviidu segarühmas tantsiv Riivo Noor täpsustab, et mujalt on peamiselt Jänedalt ja Tapalt, ka Aegviidu inimesed käivad aeg-ajalt meelt lahutamas Jänedal Musta Täku tallis ja Pulli talli etendustel.
Raamatukogu endises kõrtsis

Teel raamatukokku ütleb vallavanem, et tänavu tähistavad 100. sünnipäeva nii kool, rahvamaja kui raamatukogu. Kõik need asutas 1917. aastal Aegviidu Haridusselts.
„Raamatukogu sai soojustuse ja uue kuue kaks aastat tagasi, sisemine remont lõppes mõni aasta varem. Meil on olnud igal aastal üks suurem investeering – kolm aastat tagasi rahvamaja, kaks aastat tagasi raamatukogu, eelmisel aastal Aegviidu raudteejaama ümbruse parklad ja teed.“
KIKi toel elluviidud raudtee-projekti raames tehti korda Aegviidu peatänav Piibe maantee, mille ääres on ka valla raamatukogu. Juhataja Aili Pürjema teatab, et praegustes ruumides asub kogu 1975. aastast, enne seda oli sama maja teisel korrusel: „Siin oli varem ETKVLi söökla, lugemissaalis puhvet.“
Riivo Noor lisab, et päris alguses oli Piibe maantee-äärses hoones kõrts, nii on isa talle rääkinud.
Aili Pürjema juhatab lugemistuppa, näitab juubeli puhuks seinale pandud lühikokkuvõtet raamatukogu 100aastasest tegevusest.
„Kõige kauem on siin töötanud Hilda Tammer, 1951-1992. Tema eestvedamisel saime praegused ruumid. Koos temaga, siis kümme aastat üksi ja seejärel koos minuga oli Ulvi Lung. Mina olen siin töötanud 14 aastat. Meil on veel poole kohaga raamatukoguhoidja Mai Kurg ning kütja-koristaja.“
Vaid lasteaed ja vallamaja on elektriküttel, teistes allasutustes on ahjuküte. Raamatukogu teenindusruumi kütab õhksoojuspump.
Raamatukogu külastatavuse üle juhataja ei kurda: „2000. aastal oli Aegviidus 1082 elanikku ja raamatukogul 400 lugejat. Eelmisel aastal oli elanikke 714 ja lugejaid 350. Oleme sellega Harjumaal esirinnas – suur osa elanikkonnast on raamatukogu lugejad. Meie iseärasus on, et talvel ja suvel on erinev lugejaskond. Talvel käivad kohalikud, sest mis sa ikka peale suusatamise teed, suvel need, kellel on siin suvekodud. Suvitajad kiidavad, et meil on populaarsed raamatud kergemini kättesaadavad, sest kohalikud on need suveks juba läbi lugenud.“
Aili Pürjema tunnustab, et omavalitsus on raamatute ostmiseks andnud piisavalt raha: „Räägin nii tühjas kõrtsis kui täis kirikus ning vastupidi, et tänu vallale oleme saanud valida oma raamatukogule sellise sisu, nagu oleme soovinud.“
Raamatute valik on tõesti väga hea, ka mina sain siit oma magistritöö kirjutamiseks raamatud, kinnitab Riivo Noor.
Lugemissaalis on ka koht pangatöötajale, kes teenindab seal kliente keskmiselt kord kuus, peamiselt käivad tema juures abi saamas pensionärid.
„Pangaautomaati meil pole, rahvast on liiga vähe, kuid A ja O poes saab raha välja võtta ning see variant töötab väga hästi,“ sõnab vallavanem.
Aili Pürjema: „Kui kõrvalmajas oli postkontor, oli seal ka SEBi postipank. Nüüd on poes postipunkt, saab kirju ja pakke saata, kuid see on väga ebamugav – pead seisma kaupluse järjekorras, pole eraldi lauda, kus toimetada. Meil võiksid olla pakiautomaadid.“
„Omniva arvestab nende paigaldamisel kasutustihedust, et tasuks ära. On ka võimalus, et kui pakuautomaat ära ei tasu, maksab omavalitsus vahe kinni. See on üks asi, millega pole seni jõudnud tegeleda,“ nendib Riivo Noor.
Kool koliti hobupostijaama
Aegviidu neljas süda ehk kool, mille asutas haridusselts samuti 100 aastat tagasi, asub endises hobupostijaamas – selle ostis Lehtse vallavalitsus parunilt 1919. aastal.
„Mina olen siin seitsmendat aastat, enne oli kümne aasta jooksul vahetunud mitu direktorit,“ märgib koolijuht Tiina Steinberg, kes sõidab tööle Koselt.
Aegviidu kooli üheksas klassis on 57 õpilast: „Hiilgeaegadel oli 200 last, ei kujuta ette, kuidas nad mahtusid, maja on väike. Aga viimasel ajal on õpilaste arv olnud väga stabiilne. Tasapisi peaks hakkama isegi suurenema. Sel aastal lõpetab viis, sügisel ootan esimesse klassi 7 last.“
Õppealajuhatajat koolil pole, direktor jagab kabinetti huvijuhiga. Õpetajaid on 15, kuid ametikohti poole vähem. Täiskoormusega on 4 õpetajat, ülejäänud ainespetsialistid, kes käivad ühel-kahel päeval nädalas mujalt – Tallinnast, kuid ka näiteks Raasikult ja Kehrast. Inglise keele õpetaja Rutt Tülil täitub Aegviidu koolis tänavu 50 aastat.
„Vald hoiab kooli ja toetab meid rahaliselt. Kui peaksime ainult riigi rahaga hakkama saama, oleksid kõik tunnid liitklassides. Praegu saime hoida eraldi näiteks 1. klassi, et alles kooliteed alustanud lapsed saaksid tugeva põhja, õpivad hästi lugema, kirjutama arvutama,“ kõneleb Tiina Steinberg.
Ülejäänud on liitklassid, kuid nii palju, kui rahakott lubab, tehakse ka neis tunde eraldi gruppides. Direktor tunnistab, et sellega on seotud üks nende hirm – kas ka pärast ühinemist Anija vallaga jääb valla tugi alles ning kogu õppetöö ei peaks toimuma liitklassides.
Õppeedukusega on direktor rahul: „Esimest klassi numbritega ei hinda, kuid peaaegu pooled Aegviidu kooli õpilased on nelja-viielised. Kui siia tulin, kahtlesin, kuidas saab õppeedukus olla nii kõrge, aga see on nii jätkunud ning olen ka meilt teistesse koolidesse läinud õpilastelt kuulnud positiivset tagasisidet. Klassides on vähe lapsi ja siin ei ole võimalik mitte õppida.“
Kõigile, kellele ta Aegviidu kooli tutvustab, ütlebki: „Meil peab palju õppima ja siin peavad kõigil olema suusad.“
Koolijuht kinnitab, et Aegviidu lapsed sünnivadki niiöelda suusad jalas. Kohaliku spordiklubi palgal on suusatreener, peale selle on tulevast sügisest ka kooli tunniplaanis lisaks kehalise kasvatuse tundidele eraldi suusatunnid. Spordiringe on koolis veelgi – jalgpall, džuudo, iluvõimlemine, sõutants. Peale selle saab õppida plaatpille, rahvamajas klaverit ja kitarri, koolis on robootika-, kunsti-, loovus- ja tehnoloogia-, arvuti- ja loodusringid.
Huvijuht Thea Luik tõdeb, et lastel on soove veelgi – tahetakse motoringi, korv- ja võrkpalli: „Kuid pole rohkem päevi, kuhu neid mahutada. Mõnel on juba nii, et üks trenn lõpeb, vahepeal käib paaris huviringis ja õhtul läheb teise trenni.“
Direktor teeb ajakirjanikule sopilises majas ekskursiooni. Koolihoone sissepääs ja osa ruume on ühekordses osas, sealt pääseb kahte eraldi tiiba, mis on kahekordsed. Ühes neist tehti eelmisel suvel koridoride remonti ja renoveeriti trepp. Teises tiivas on peale klassiruumide ka majahoidja korter. Eraldi osa välisukse kõrval moodustab kooli saal, kus talvel toimuvad võimlemistunnid, kuid palli seal mängida ei saa.
Viies süda – kauaoodatud spordihoone
„See on üsna habemega lugu – spordihoone ehitamisest räägiti juba siis, kui mina Aegviidu koolis õppisin,“ viitab Riivo Noor koolimaja ees haljasalale, kuhu hakatakse sel suvel ehitama aastakümneid oodatud spordisaali.
„On tellitud projekte, on isegi mingid maketid. Algul olid need üsna suured ja uhked, koos pidid olema vallamaja, rahvamaja, raamatukogu, spordihoone. Nüüd tuleb spordisaal võimalikult optimaalne, umbes 20x 40 meetrit, ühendatakse kooli saaliga.“
Ehitushange on välja kuulutatud, pakkumised avatakse 31. mail, hoone peab olema valmis aasta lõpuks. Hanke korraldas sihtasutus Anija Valla Spordimaailm, kellega vald sõlmis hoonestusõiguse lepingu. Spordimaailm hakkab seda ka haldama ja majandama.
Vallavanem oletab, et ehitus maksab umbes 700 000 eurot. Aegviidu vald võttis selle jaoks 350 000 eurot laenu, peale selle on raha säästetud, 80 000 eurot taotletakse Leader-programmist: „Kui ühinemisraha sel aastal kasutada ei saa, võtame ilmselt lühiajalist laenu, intressid on praegu soodsad.“
Tiina Steinberg loodab, et spordisaal on valmis kooli juubeliks detsembris: „Aegviidu inimesed armastavad sportida. Palliplatsid on rahvast täis, talvel on uisuplats pidevas kasutuses. Meil on ka seikluspark, ainus, mis puudub, on sisespordi võimalus.“
Riivo Noor: „Ilusatel õhtutel on meie kergliiklusteel nii tihe liiklus, et naeran – sinna tuleks panna valgusfoorid. Liigutakse rulade, rulluiskude, jalgrataste, jala ja jooksuga. Kergtee läbib peaaegu kogu valda, vaid mõnisada meetrit on puudu, et see viiks Kõrvemaa matka- ja suusakeskuseni.“
Aegviidut tutvustades ei saa vallavanem jätta mainimata ka kohalikku päästeseltsi – valla toel tegutsevad MTÜna vabatahtlikud päästjad, neil on oma maja ja tuletõrjeautod: „Lähimad komandod on Kehras ja Aravetel, kust sõidab siia 25 minutit, selleks ajaks on puitmaja juba leekides. Kohalikud on alati esimesena kohal. Olen ise olnud väljakutsetel, mille reageerimisaeg on statistika järgi olnud null – häirekeskusest helistatakse meile siis, kui oleme tegelikult juba välja sõitnud.“
Kohalike inimeste suurimate tööandjatena nimetab Riivo Noor kahte puidufirmat, ASi Aegviidu Puit ja osaühingut Kaes, ning Nelijärve puhkekeskust, mida peab AS Hotell Stroomi.
„Meile käiakse palju tööle Järva- ja Lääne-Virumaalt, kuid enamik Aegviidu elanikke töötab ikkagi Tallinnas. Selle tõttu on meie inimeste keskmine palk kõrgem kui mujal ümbruskonnas,“ kõneleb ta.
Vallavanem lisab, et töötuid on vähe, alla kümne, ning toimetulekutoetuse saajaid mõned üksikud: „Ilmselt seetõttu, et oma majas elades on kulud väiksemad. Küttepuude ostmiseks oleme ühele-kahele aastas maksnud toetust, aga üldiselt tullakse hästi toime.“