ÜLO UDUMÄE talletab kaameraga Aruküla ajalugu

4637

ÜLO UDUMÄE on fotograafiaga tegelenud 30 aastat ning võitnud mitmeid preemiaid.

Ülo Udumäe on Aruküla elanik, keda võib sageli näha kodukandi kultuurisündmusi jäädvustamas.

„Mõnikord kutsutakse pildistama, teinekord tekib tunne, et lihtsalt tahad mõne ettevõtmise talletada. Kolmandal korral on huvitav sündmus, kus soovid niisamagi kohal olla,“ jutustab Ülo Udumäe.

Enda sõnul on ta Aruküla patrioot, kes pildistab kohalikke ettevõtmisi ajaloo talletamiseks. Seda hakkas ta tegema juba paarkümmend aastat tagasi, kui Arukülla kolis: „Siis oli põnev aeg. Siingi valitsesid omariikluse saabumise meeleolud ja üheslaulmised. Hakkasin sündmusi pildistama ja teen seda siiani.
Loodan alati saada häid kaadreid.“

Ülo Udumäe töötab Aruküla huvialakeskuses Pääsulind, kus õpetab lastele kunsti.

„Õpetan joonistamist, maali, käelist tegevust,“ räägib ta oma ametist. Mees tegeleb ka ise joonistamisega, kuid enda töid kusagil eksponeerinud ei ole.

„Võib-olla kunagi isegi teen seda,“ ei välista ta võimalust, et paneb joonistused näitusele. Varem juhtis Ülo Udumäe huvikoolis fotoringi, kuid Eesti Vabariigi tulekuga see kadus.

„Olen mõelnud küll, et tegelikult võiks Arukülas fotoring olla. Huvilisi ilmselt leiaks,“ arvab ta.

Harrastusfotograafi teine ametikoht on meister Tallinnas OÜs Järsi, mis tegeleb piltide raamimise ja klaasimisega. Lisaks sellele on ta viimased 15 aastat teinud Aruküla näiteringile „Diletant“ lavavalgustust ja kujundust.

Hobi toob preemiaid
Kuigi Ülo Udumäe jäädvustab pidevalt kohalikke üritusi, on ta keskendunud looduse pildistamisele.

„Olen teinud fotosid nii Eestis kui reisidel Põhjamaadesse. Kauneid paiku on kõikjal. Alati ei olegi vaja kaugele minna. Aruküla lähedal on Kakerdaja raba, mis on väga ilus koht ja sealt leiab alati midagi pildistamisväärset,“ kinnitab ta.

Loodus ja selle pildistamine on teda alati paelunud, kuid varem tundis, et fotod ei tulnud hästi välja.

„Teadsin inimesi, kes tegid suurepäraseid looduspilte, kuid mulle tundus, et üldse ei õnnestu. Viimasel ajal saan tulemuse paremini kätte. Reisidelt olen väga palju juurde õppinud“, räägib ta.

Loodust on tema arvates huvitav pildistada, sest fotod ei pruugi esmapilgul head tunduda.

„Võid teha klõpse ja vaadata, et ei olegi midagi erilist. Jätan sageli pildid arvutisse ja vaatan neid kunagi hiljem. Alles siis märkan, et üks või teine foto on hästi õnnestunud. Pildid tuleb jätta niiöelda laagerduma või küpsema. Mõnikord aga märkad väljas olles, et on näiteks väga hea valgus, aga siis on kaamera koju jäänud ja ei olegi midagi parata.“

Fotograafiaga on Ülo Udumäe tegelenud 30 aastat ning saanud piltide eest mitmel korral preemiaid, sealhulgas Looduse Aasta Foto esikoha. Tänavu oli juuli keskel Eesti Fotograafide kokkutulek Lääne-Virumaal Vasta mõisas. Välja pandud komplekte hindas viieliikmeline professionaalide žürii. Peapreemia läks jagamisele Ülo Udumäe ja Arvo Tarmula vahel. Ülo Udumäe 11 pildist koosnev komplekt kandis pealkirja „Looduse värvid“, eksponeeritud olid maastikufotod Norrast, Soomest ning Eestist. Osa kokkutulekul eksponeeritud piltidest oli eelmisel aastal väljas Aruküla huvialakeskuse Pääsulind näitusel Raasiku rahvamajas.

„Seal oli 30 pilti, mis mõjusid Ernesaksa saalis väga hästi. Olin tolle näitusega väga rahul. Arvasin, et seekord ei olegi mul midagi lisada, aga enne jaanipäeva käisin Kesk-Norras ja sain sealt mõned head pildid ning fotograafide kokkutulekuks oli komplekt koos,“ jutustab Ülo Udumäe.

Fotograafia jaoks tuleb aega võtta
Fotograafiaga puutus Võrumaalt pärit Ülo Udumäe esmakordselt kokku Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, mille lõpetas 1977. aastal kunstilise kujunduse erialal.

„Koolis oli fotograafia kursus. Pildistasin natüürmorti, portreid ja spordivõistlusi,“ jutustab Ülo Udumäe, kuidas sattus fotograafia juurde.

Tartus tegutses sel ajal tugev fotoklubi, kelle liikmetega fotograaf tutvus ja kes kaasasid temagi klubi tegevusse. Neil päevil osales Ülo Udumäe oma töödega mitmel näitusel, kuid põhitöö oli Tartu Kunstnike majas konsultandina ning graafikaateljee meistrina.

Tartus kohtus ta abikaasa Agnes Udumäega, kes sai töökoha Tallinna. Koliti Arukülla, kus elas abikaasa ema. Arukülas hakkas Ülo Udumäe tööle kolhoosi all­asutuses Sõprus, mis tegi riietele logosid. Ta oli logode kujundaja kolhooside likvideerimiseni.

Huvi kunsti vastu on Ülo Udumäe edasi andnud ka lastele. Noorem tütar Anna-Liisa Udumäe lõpetas tänavu Tallinna Kunstigümnaasiumi meedia ja fotograafia suuna. Vanem tütar Epp-Maria Udumäe õpib Tallinna Tehnikakõrgkoolis rõivadisaini. Ülo Udumäe abikaasa on samas koolis avatud kõrgkooli direktor. Poeg Rait Udumäe õppis sealsamas masinaehitust.

Ülo Udumäe leiab, et fotograafiaga tegelemiseks on praegu hea aeg: „Digiajastul saab ateljees pildi välja printida ja näituse jaoks taustale kleepida. Ei ole enam vaja ise ilmutada nagu vanasti.“

Järgmise näituse kohta ütleb ta, et praegu on  hea komplekt koos: „On 30 fotot, mida üles panna. Võib-olla teen sügisel veel ühe näituse, aga pean välja mõtlema, kus.“