
Vabariigi valitsuse moodustatud tuumaenergia töörühm avalikustas eelmisel neljapäeval tuumelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga võimalike asukohtade ruumianalüüsi. Sobivaid asukohti leiti Eesti rannikualal kokku 15. Sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusena on tugevaim regionaalne positiivne mõju neist neljas piirkonnas – põhjarannikul Loksal, Kundas ja Toilas ning Lääne-Eestis Varblas.
Loksa kohta on töörühma aruandes kirjas, et potentsiaalne piirkond asub linnas ja vähesel määral Kuusalu vallas. Sotsiaalmajandusliku analüüsi tabelis on märgitud positiivseks tööstusala lähedust. Võimalik tuumajaam suurendaks kahaneva rahvastikuga Loksa linna demograafilist jätkusuutlikkust, avaldaks positiivset mõju avalike teenuste kättesaadavusele, arendaks ettevõtlust, suurendaks elanike seni riigi keskmisest madalamaid sissetulekuid, omavalitsuse finantsvõimekust ja kinnisvara arendusi.
Ülejäänud 11 asukohast kaks on Kuusalu vallas – töörühma avaldatud kaardi järgi Uuri ja Salmistu piirkonnas.
Päev enne avalikustamist korraldas keskkonnaministeerium potentsiaalsete asukohtade tutvustamiseks omavalitsuste esindajatele veebikohtumise.
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt kommenteeris, et piirkondi tutvustati üldisemalt, konkreetsetest küladest ei räägitud: „Toonitati, et analüüsiti, kus teoreetiliselt võiks rahvusvahelistele nõuetele vastav tuumajaam olla. Kas jaam tuleb, seda pole otsustatud. Analüüsi tulemus esitatakse vabariigi valitsusele, kes otsustab, mida selle infoga edasi tehakse, ning lõpuks otsustatakse, kas Eestile on vaja tuumajaama.“
Küsimusele, kuidas suhtub tuumajaama rajamisse Eestisse, vastas vallavanem, et tuumaenergeetikast rääkides kangastub paljudele Tšernobõli katastroof, mis oli 37 aastat tagasi: „Teadus ja tehnoloogia on selle ajaga palju arenenud ning kui teostamise faasi jõuame, elame veel hoopis teises ajas. Samas, kuidas Lahemaa rahvuspark ja tuumajaam kokku sobiksid?“
Linnapea Värner Lootsmann kinnitas samuti, et tuumajaama täpsest Loksa asukohast veebikohtumisel ei räägitud: „Tuumajaamale on vaja palju vett ja mida sügavam meri, seda parem. Hara laht on kohati 90 meetrit sügav. Samas pole kindel, kas üldse otsustatakse, et Eestisse tuumajaam tuleb. Kuigi võiks tulla, sest tuulikute, päikesepaneelide ja teistest riikidest kulgevate elektrikaablite peale lootmine ei taga veel garanteeritud energiavõimekust. Ehitus võtab palju aega, soomlased tegid oma uut jaama 20 aastat. Kui kohavalik isegi langeb Loksa kandile, kaasatakse ka Kuusalu vald, aga ärme seda nahka piltlikult öeldes enne pargi, kui vabariigi valitsus ja riigikogu pole põhimõttelist otsust langetanud.“