Turismimessi Harjumaa ja Tallinna boksi ehtisid Anija Eided

2970
Ida-Harju Koostöökoja tegevjuht TIINA SERGO, Raudoja kõrtsitalu perenaine AVE NAHKUR ja Leader-spetsialist SILLE NOOR Turismimessil.

Harjumaa turismikoordinaator HÜLLE SAARTS sõnas, et maakonna turism areneb jõudsalt, kuid puudust tuntakse Kuusalu vallast, mis kuulub ühisesse Leader-piirkonda Lääne-Virumaa valdadega.

Laupäeval, 14. veebruari keskpäeval oli Eesti Näituste messikeskuse Harjumaa boks rahvast täis – suured sildid meelitasid turismihuvilisi nii Prangli saarele, Loode-Eestisse kui rannarahva koju Viimsisse. Boksi keskel auras Tuhala nõiakaevu makett, kust sai võtta Ida-Harju Koostöökoja juhtimisel õnneloosi. Harjumaa ja Tallinna infolaudade taga rippusid „Meie küla eided“ plakatid. Raudoja kõrtsitalu perenaine, Eitede autor Ave Nahkur märkis, et Eided on kõrge lennuga, sest kogu maakond on neid täis.
Ida-Harju Koostöökoja tegevjuht Tiina Sergo ning Leader-spetsialist Sille Noor kandsid Harju-Jaani rahvarõivaid, mis soetatud Leader-toetusega ning laenatud Anija kultuurikeskusest. Nad jagasid voldikuid, vastasid küsimustele, poseerisid fotograafidele ning lubasid piiluda aurava nõiakaevu sügavustesse. Nad tõdesid, et kolmepäevase messi tipphetk on just teise päeva keskel, kui käib kõige rohkem peresid.
Soovitakse matkata
Tiina Sergo jutustas, et siseturismi vastu tuntakse aina rohkem huvi, seetõttu tegid Harjumaa turismipiirkonnad otsuse, et boksi kohalikke ettevõtjaid ei kutsu, muidu läheks lihtsalt liiga kitsaks. Kõik ettevõtjad said võimaluse turundada end oma Leader-piirkonna kaudu – oma ettevõtjaid tutvustasid  Ida-Harju Koostöökoda ja Lääne-Harju Koostöökogu. Ta märkis, et möödunud aastal kippus boksis kitsaks jääma, kui Voose külaselts võttis välja võililleveini.
Kõige kiiremini haarati Tiina Sergo sõnul eesti- kui venekeelsed turismikaardid: „Palju tuntakse huvi loodusmatkade, matka- ning rattaradade vastu Raasiku ja Anija vallas. Vastame neile, et rajad on arendamisel ning tundub, et potentsiaali on palju.“
Ida-Harju Koostöökoda on messil staažikas käija, sel aastal olid aga Harjumaa piirkonnad esimest korda jõud ühendanud ning turundasid end üheskoos. Tiina Sergo lausus, et sel moel on parem tegutseda, sest piirkonnad on üksteise tegemistega rohkem kursis, oskavad soovitada, suunata ning tutvustada ka Harju teisi turismipakkujaid: „Harjumaad tuleb propageerida tervikuna, sest turist valla piiridest eriti ei hooli.“
Anija Eit on kõrge lennuga
Ida-Harju ettevõtjatest oli messiboksis esindatud Raudoja kõrtsitalu, mida tutvustas perenaine Ave Nahkur. Tema joonistatud Anija Eided olid messiboksi tagaseinas plakatitel peaaegu elusuuruses ning kutsusid uudistama lausetega „Meie küla eided armastavad oma Harjumaad“ ning „Meie küla eided naudivad rannamõnusid Tallinna all“. Ave Nahkur lausus, et Anija Eit on turismimessil 3. korda, möödunud aastal oli fotomodellina – soovijad said Eide maketist oma pea läbi pista ning pilti teha. Sel aastal, kui Eidest sai Anija valla ametlik turismilogo, on Ave Nahkuri sõnul toimunud veelgi suurem läbimurre: „Eidega on nii, et keskealised teavad teda rohkem, noortele on pigem võõras. Paraku on ka neid, kes arvavad, et Eit ikka pole valla kaubamärgiks sobivaim, ju nad ei soovi olla eided, vaid prouad.“
Ave Nahkur ütles, et Harjumaa boksis on sõbralik ja hea: „Juba uuritakse, mida gruppidele pakume. Soovitakse tulla nii laste kui pensionäridega. Turism saab uut hoogu ja jõudu juurde, tundub, et otsitakse midagi uut. Kui huvilisi jätkub, on meil plaanis teha seeneturismi, aga ka paastu- ja tervisetoidulaagreid.“
Kus on Kuusalu?
Infolaudade vahel kõndis ringi Harjumaa turismikoordinaator Hülle Saarts, kes aitas maakonda tervikuks siduda ning andis nõu, kust midagi leida võib. Ta rõõmustas, et Ida-Harju piirkond on tublilt edasi arenenud ning seisab oma ettevõtluse eest.
Mure oli tal Kuusalu valla pärast, mis kipub Harjumaa ühisturundusest kõrvale jääma: „Kuusalu on Lääne-Virumaaga ühes Leader-piirkonnas ning pole initsiatiivi, et olla koos Harjumaaga grupis ning tulla meiega messile. Kuusalu vallas on arvestatav hulk turismiettevõtteid ja -teenusepakkujaid, kaunist loodust ning üks kolmandik Lahemaa rahvuspargist. Paraku on nii, et Kuusalu soovis kiiresti Leaderiga ühineda ning naabermaakonnaga sai kiiremini  Leader-tegevusega alustada. Ida-Harju oli üks viimaseid, kus Leader-piirkond moodustus.“
Ta ütles, et Harjumaa turismi arendamine toimib just tänu Leader-piirkondadele ning tugevatele brändidele: „Kui ettevõte on populaarne, turundab see ümberkaudset piirkonda. Turismiatraktsiooni olemasolust aga üksi ei piisa, peab end ka pildil hoidma. Selles on olnud abiks Leader-programm ning tundub, et meie ettevõtjad on seda võimalust hästi ära kasutanud ning rahastusprogrammist teadlikud, seetõttu ka nähtaval.“
Turiste jätkub koordinaatori sõnul Harjumaal peaaegu igasse omavalitsusse, vähem liikumist on Lääne-Harjumaal mõnes väiksemas vallas: „Maakonna teises servas on majutusettevõte ka Loksal, kuid erilist turismiatraktsiooni seal pole. Kui külastaja tahab Tallinnast välja, soovib ta tavaliselt minna loodusesse, mitte teise linna.“
Kõrvemaast saab uus
Otepää
Ta rääkis, et vähem turismi on ka  Raasiku vallas, kuid potentsiaali on sealgi: „Uhkelt on tööle hakanud Alleksi peomaja, turiste ootab Harju-Jaani kirik, õitsele on löönud dendropark Smaragd. Kõige tugevam turismivald on Ida-Harjus aga siiski Kose, kus on kõige rohkem ettevõtjaid ja esikümnesse kuuluvaid atraktsioone.“
Hülle Saarts märkis, et häid võimalusi pakub Kõrvemaa, millel oleks viimane aeg tulla jõuliselt pildile, pakkuda konkurentsi Lahemaale, tulevikus isegi Otepääle.
Turismi edendavad tema sõnul heas mõttes hullud aktivistid: „Kui nemad enam ei jaksa, jääb asi soiku. Tallinna lähedus on aga omaette suur eelis ning hea turundusega saab müüa kõike, siduda paiku kuulsuste ja legendidega. Mõned ettevõtted on ilmselt oma klientuuri leidnud ega näe vajadust end enam propageerida. Viimsi spaa on näiteks orienteeritud Soome turule ega tulnud messile. Samas küsitakse meilt just nende kohta kõige rohkem ning meil pole jagada isegi nende brošüüre.“
Ta sõnas, et oli õige otsus jätta ettevõtted eraldi kohale kutsumata: „Kuna messil osalemist rahastavad osaliselt Leader-piirkonnad, siis otsustasime, et seisame oma ettevõtete eest ise ning kõigil oli võimalus end meie kaudu tutvustada. Ettevõtja peab usaldama oma turundustegevuse piirkonna kätte, kes selle eest seisab.“