
Laupäeval, 8. oktoobril algab Põhja-Eesti kohaliku toidu projekti raames „Lahemaa restoranide nädal koos sõpradega“, mis kestab 16. oktoobrini. Sel nädalal pakuvad 10 restorani Lahemaa rahvuspargist ja ümbruskonnast külastajatele Põhja-Eestile omaseid toite, mida on valmistatud kaasaegsete retseptide järgi. Põhja-Eestile omased toidud ehk paepealsed maitsed on kohaliku toidu projekti algusaastatel tellitud uurimuse kohaselt kartul, oder, kala ja viin.
Lahemaalt osalevad restoranide nädalal Valgejõe Veinivilla ja kodurestoran MerMer Kuusalu vallast ning Sagadi, Vihula ja Palmse mõisade restoranid Haljala vallast, lisaks Anija Mõisakohwik InnAmorata Anija vallast, Kuusiku loodustalu Kadrina vallast, Jäneda Musta Täku tall Tapa vallast, Georgi söögituba Väike-Maarja vallast ja ÖKO-SPA Harmoonikum söögituba Viimsi vallast.
Kokku on lepitud, et kolmekäiguline menüü maksab restoranide nädalal 25 eurot inimese kohta, MerMeris ja Vihula mõisa restoranis on menüü hind 30 eurot inimese kohta.
„Lahemaa restoranide nädal koos sõpradega“ toimub teist korda, esimene oli möödunud aasta sügisel.
MerMeri menüüs on talupojasalat magusate tomatite ja grillitud paprikaga, kala aedviljadega ning õuna- või pirnikook.
Anija mõisakohvik pakub frititud mulgipudrupalle karaski ja marineeritud baklažaaniga, ühepajatoitu kohalike juurikate ja suitsuribiga ning saiavormi rabarberi ja õuntega.
Valgejõe Veinivilla on avatud vaid ühel päeval, 15. oktoobril. Menüüs on siis Vana Kõrtsi Õhtusöök, pakutakse puupliidil valmistatud sooje pirukaid, seenesuppi ning hautatud lammast kartulite, maapirnide, kõrvitsate ja kollaste peetidega. Magustoiduks on meega tehtud kook.
Toiduprojektide juht Eha Paas rõhutab, et restoranid paluvad külastajatel kohad eelnevalt broneerida: „Eelmise aasta restoranide nädalal oli huvi nii suur, et üks restoran pidi mõned inimesed reedel ja laupäeval tagasi saatma, sest kohad olid täis. Minge ja tehke restoranide nädalal äge õhtusöök või lõuna koos oma töökollektiivi, pere või sõpradega. Kõigi osalevate restoranide menüüd leiab Põhja-Eesti kohaliku toidu veebilehelt.“
Põhja-Eesti kohaliku toidu projekte on tehtud MTÜ Arenduskoda eestvõtmisel ja Leader-toetusraha abil rohkem kui kümme aastat. Septembriga lõpeb nelja-aastane projekt „Põhja-Eesti kohalik toit tuntuks“, selle viimased suuremad ettevõtmised olid triiphoonete ja koduaedade päev 4. septembril ning 10. septembril kauplemine Jäneda laadal Põhja-Eesti toidu turualal.
Esmaspäeva, 26. september oli paepealsete maitsete lugude konkursi tähtaeg. Laekunud lugude põhjal valmivad piirkonda ja ettevõtjaid tutvustavad postkaardid, lood tulevad tutvustamisele Põhja-Eesti toiduprojekti kodulehel ja Facebookis. Lugusid kuuleb ka restoraninädalal.
Põhja-Eesti toiduprojektis osalevad lisaks Arenduskojale, mille tegevuspiirkond on Kuusalu, Haljala, Tapa, Kadrina vald ja Loksa linn, ka Ida-Harju Koostöökoda, kuhu kuuluvad Anija, Raasiku ja Kose vald, ning Põhja-Harju Koostöökogu, mis hõlmab Jõelähtme, Rae ja Viimsi valda. Lääne-Virumaalt teevad kaasa Leader-tegevusgrupid PAIK ja Partnerid.
Uue toiduprojekti üritused
Uus projekt kannab nime „Põhja-Eesti kohalik toidukultuur – paepealsed maitsed“. Projekt kestab 2024. aasta lõpuni. Eha Paasi sõnul on selle projekti eesmärk leida ideid, kuidas traditsiooniliste paepealsete toiduainete baasil töötada välja tänapäevane Põhja-Eesti toidukultuur ühendades pärimust ja kaasaegseid toitumisvajadusi.
„Plaanime korraldada koos Harmoonikumi perenaise Ene Lillega sügisel-talvel töötoad-vestlusringid, kus arutame läbi ja proovime kaasajastatud toite. Alustame novembris, osalema ootame nii toiduvaldkonna ettevõtjaid, toitlustajaid, turismiettevõtjaid kui ka kõiki teisi huvilisi. Novembris on kavas korraldada häkatoni ehk rühmatöö stiilis kokkusaamine, osaleda saavad kuni 30 inimest, kes on valmis panustama – et tekiksid sellised ärivormid, mis on suutelised kestma ka siis, kui maaelu edendamiseks antav Leader-raha enam ei peaks projekti toetama,“ räägib ta.
Jätkatakse triiphoonete ja aedade päevaga, mille kohta Eha Paas rõhutab, et tänavune kogemus näitab, seda päeva juba teatakse ja oodatakse ning lisaks võõrustajate toitudele pakuvad siis külastajatele huvi ka võõrustajate aiad ja triiphooned.
„Jätkuvad ka reisid Põhja-Eesti toiduvõrgustikku kuuluvate ettevõtjate juurde, samuti välisreisid koostööpartnerite külastamiseks. Kuna meie mikroettevõtjate rahalised võimalused ei lase oma toodete või teenuste müügiks teha aktiivset turundust ja vahel jääb puudu ka oskustest, jätkame suhtlust Eesti toiduajakirjanikega ja teeme ühisturundust. Uuendame Põhja-Eesti toiduprojekti kodulehte, käime laatadel ja messidel.“
Toiduprojekti raames antakse välja Põhja-Eesti kohaliku toidu märgist, praegu on märgisekandjaid kokku 74.