Tsitre endisesse kordonisse neli puhkemaja

1504

Tsitre kordoni planeeringu rohkem kui viis aastat kestnud menetlus on jõudnud taas avalikustamise staadiumi.

AS Kama Grupp ostis 2007. aastal riigilt oksjonivarana Kuusalu vallas Tsitre külas asuva endise piirivalvekordoni kinnistu, mille pindala on 2,8 hektarit. Samal aastal esitas ettevõte taotluse vallamajja, et algatada detailplaneering. Kulus ligi kaks aastat läbirääkimisi, mida ja kuidas sinna lubada. Arendaja soovis esialgu kõik olemasolevad hooned maha lammutada ning ehitada alale 8 puhkemaja. Tsitre külast oldi selle vastu, läbirääkimistel vallavalitsuse planeeringute komisjoniga pakkus arendaja 6 puhkemaja, lõpuks jäi planeeringusse neist 4. Planeering algatati jaanuaris 2009.

Jan Borodajev OÜst Kama Grupp rääkis 2010. aasta novembris Sõnumitoojale, et puhkemajad on mõeldud peredele, seal ei hakka olema suuri kokkutulekuid ega firmaõhtuid, nagu on olnud Salmistul ühes puhkemajas.

Detailplaneering 4 puhkemajaga pandi avalikule väljapanekule 2011. aastal. Menetlus jäi venima seoses külast esitatud uute ettepanekutega. Üks idee oli, et suure kordonihoone asemele teha Tsitre kunagise parunimaja stiilis ehitus.

Avalikul arutelul kokkuleppele ei jõutud, planeeringuvaidlus suunati maavanema lahendada. Maavanem leidis, et planeeritaval alal on vaja vähendada ehituskeeluvööndit. Et kinnistu asub Lahemaa rahvuspargis, oli keskkonnaamet kui kaitseala valitseja seda meelt, et ehituskeeluvööndit ei või vähendada, lubatud on kaitse-eeskirjaga kooskõlas olevad tegevused. Sellest tulenevalt teatas maavanem, et aluseks tuleb võtta keskkonnaministeeriumi hinnang.

Kama Grupp pöördus õiguskantsleri poole, ka sealt sai sama vastuse.

Nüüd on arendajaga peetud läbirääkimiste käigus jõutud lahenduseni, et vanad kordonihooned ehitatakse ümber kaheks puhkemajaks, juurde rajatakse veel kaks puhkemaja.  

Muudetud detailplaneering pannakse avalikule väljapanekule, mis kestab kuu aega – 15. märtsist kuni 12. aprillini.

Eelmine artikkelVargus Raasiku kortermaja keldris
Järgmine artikkelIda-Harju omavalitsusjuhid peavad Eesti Päevalehe pakutud reformivarianti mõttetuks