Toot­si Tur­vas ASi et­te­val­mis­tu­sed toot­mi­seks Ko­da­soo ra­bas

31
Koo­so­le­kul Kuu­sa­lu val­la­ma­jas Kiiu mõi­sas sei­na­le ku­va­tud ar­vu­ti­pil­dil on va­sa­kul Ko­da­soo tur­ba­toot­mi­sa­la pro­jekt, pa­re­mal üle­val vee­bi va­hen­du­sel osa­le­nud kesk­kon­naa­me­ti peas­pet­sia­list TIIT RA­HE, all koo­so­le­ku­saal.

Ko­ha­li­kud ela­ni­kud on eel­kõi­ge mu­res piir­kon­na ain­sa jõh­vi­ka­ra­ba ka­du­mi­se ning kae­vu­de pä­rast.

Tei­si­päe­va, 30. aprilli õh­tul ko­gu­ne­sid AS Tootsi Turvas eest­vedamisel Kiiu mõi­sa koo­s­o­le­ku­le Ko­da­soo, Ka­ber­la, Rum­mu, Valk­la kü­last kok­ku 25 ini­mest, nei­le tut­vus­ta­ti Ko­da­soo tur­ba­toot­mi­sa­la et­te­val­mis­tu­si.

Ko­hal olid Toot­si Tur­vas ASi esindajatest kesk­kon­na- ja tööo­hu­tu­se juht Eve­lin Krek­ker ja juhatuse liige Ur­mas Rein­tam ning Ko­da­soo tur­ba­toot­mis­pro­jek­ti koos­ta­nud In­se­ne­ri­bü­roo Stei­ger OÜ in­se­ner-pro­jek­tee­ri­ja Er­ki Va­gu­ri. Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sust esin­da­sid kesk­kon­nas­pet­sia­list Mar­gus Kirss ja abi­val­la­va­nem Ran­no Pool. Vee­bi va­hen­du­sel osa­le­sid kesk­kon­naa­me­ti maa­põue­bü­roo peas­pet­sia­list Tiit Ra­he ja ring­ma­jan­du­se osa­kon­na ju­ha­ta­ja Reet Sii­la­berg.

Kumari AS sai 2005. aas­tal kesk­kon­naa­me­tilt loa kae­van­da­da Kuu­sa­lu val­las Ko­da­soo tur­ba­toot­mi­sa­lal ehk en­di­ses Rum­mu ra­bas tur­vast. Tootsi Turvas AS omandas kaevandamisloa 2010. aastal. Al­ga­ta­ti kesk­kon­na­mõ­ju hin­da­mi­ne kaevandamise loa vee osa kohta ja Ko­da­soo tur­ba­toot­mis­a­la pro­jek­tee­ri­mi­ne.

Üm­ber­kaud­se­te kü­la­de ela­ni­ke loo­dud Rum­mu Jär­ve Kü­la­de Selts vaid­lus­tas kesk­kon­na­ame­ti kor­ral­du­se, mil­le­ga an­ti ASi­le Toot­si Tur­vas vee eri­ka­su­tus­lu­ba tur­ba­toot­mi­se alus­ta­mi­seks. Koh­tu­ku­lud kae­ti kü­la­ra­ha­dest, Kuu­sa­lu val­lalt saa­dud toe­tu­sest ja an­ne­tus­test. Selts kao­tas koh­tu­vaid­lu­se kõi­gis kol­mes ast­mes, ko­hus lei­dis, et ko­ha­li­kel ela­ni­kel puu­dub sub­jek­tiiv­ne õi­gus nõu­da kae­van­da­mi­sest hoi­du­mist, küll on õi­gus nõu­da, et kae­van­da­mi­ne ei kah­jus­taks nen­de elu­kesk­kon­da.

„Enam po­le kü­si­mus, kas hak­ka­me Ko­da­soo tur­ba­toot­mi­s­alal tur­vast toot­ma, vaid kui­das se­da tee­me. Üld­ju­hul me sel­li­seid koo­so­le­kuid ko­ha­li­ke­le ei tee, sest sea­dus ei ko­hus­ta. Kui kae­van­da­mis­lu­ba on an­tud, võib toot­mi­se­ga alus­ta­da. Kuid soovime in­for­mee­ri­da kohalikke elanikke sellest, mis alal toi­mub ja on tu­le­mas,“ üt­les nüüd koo­so­le­kul Eve­lin Krek­ker Toot­si Tur­vas ASist.

Ta rää­kis, et 2014. aas­tal koos­ta­tud juur­de­pää­su­tee pro­jek­ti täien­da­ti 2021. aas­tal, muu­de­ti toot­mi­sa­la juur­de­pää­su­tee lõi­ku, mis lä­bib Ka­ber­la hoiua­la. Osa­le teest pan­nak­se raud­be­too­nist teep­laa­did, et al­va­ri­le te­ki­ta­da vä­hem kah­ju. Plaa­did saab pä­rast toot­mi­se lõp­pu üles võt­ta. Juur­de­pää­su­tee peaks val­mi­ma tä­na­vu su­veks. See­jä­rel alus­ta­tak­se kui­ven­dusk­raa­vi­de ra­ja­mi­se­ga. Et kraa­vid ei mõ­ju­taks Rum­mu jär­ve vee­ta­set, peab nen­de sü­ga­vus jää­ma sel­lest kõr­ge­ma­le nii, nagu näeb ette kaevandamise projekt. Ka ei to­hi kae­vandada pae­ki­vi­ki­hist all­pool. Eve­lin Krek­ker li­sas, et tur­baa­la on geo­ra­da­ri­ga uu­ri­tud ja uu­ri­tak­se veel, et täpsustada, millisel kõrgusel asuvad aluspõhjakivimid ning milline on aluspinna koostis.

Aas­ta­tel 2024-2025 ra­ja­tak­se Ko­da­soo tur­ba­toot­mi­sa­la­le ko­gu­jak­raa­vid ja set­te­bas­sei­nid, toot­mi­se­ga on ka­vas alus­ta­da 2028. aas­tal. Kae­van­da­mis­lu­ba on an­tud ku­ni aas­ta­ni 2049. Kui toot­mi­ne lõ­pe­ta­tak­se, siis pan­nak­se kraa­vid kin­ni ja sel­lest alast saab ma­dal vee­ko­gu, ku­hu hak­kab taas tek­ki­ma ra­ba­maas­tik. Ra­ba taas­tub 300-400 aas­ta­ga.

Ko­ha­li­ke ela­ni­ke sõ­nul on juur­de­pää­su­tee ehi­tu­sel pan­dud ma­ha ehi­tus­jäät­meid ja üles kae­va­tud ka paa­si. Val­la kesk­kon­nas­pet­sia­lis­ti sõ­nul on kesk­kon­naa­me­tis­se sel­lest tea­ta­tud ning kont­rol­li­tak­se, kas tee-ehi­tus vas­tab nõue­te­le. Nüüd on selgunud, et paasi ei ole kaevatud, see on pärit tee ääres olnud vanast kiviaiast.

Kü­la­de ela­ni­kud uu­ri­sid koos­o­le­kul kõi­ge roh­kem, kas on ta­ga­tud, et tur­ba­toot­mi­ne ei mõ­ju­ta ta­lu­de kae­vu­vee ta­set ning kas et­te­võ­te ra­jab va­ja­du­sel uued kae­vud. Seal­se­tes kü­la­des on kui­va­del su­ve­del ju­ba ol­nud vee­va­rus­tu­se­ga prob­lee­me. Mee­nu­ta­ti ka, et kui Kuu­sa­lu kol­hoos hak­kas aas­ta­küm­neid ta­ga­si Rum­mu ra­bas­se kui­ven­dusk­raa­ve ra­ja­ma, jäid osad seal­sed kae­vud tüh­jaks. Vas­tus oli, et Toot­si Tur­vas kuu­lub Kek­ki­lä kont­ser­ni, mil­le üks oma­nik on Soo­me riik. Kui mi­da­gi juh­tub toot­mi­se tõt­tu joo­gi­vee­ga, on et­te­võt­tel ko­hus­tus te­ha uued kae­vud.

Ko­ha­li­kud soo­vi­sid, et prae­gu te­hak­se sei­ret ümb­rus­kon­na viiele kae­vule, kuid sei­res­se võiks võt­ta neid roh­kem. Uuri­da tu­leks ka seal­seid al­li­kaid ja kars­ti­koh­ti.

Kü­si­mu­se­le, kui pal­ju too­de­tud tur­bast tu­rus­ta­tak­se Ees­tis, vas­tas Eve­lin Krek­ker, et kolm prot­sen­ti too­dan­gust jääb Ees­tis­se, üle poole turbast väärindatakse Eestis, Neova kontserni kuuluvas Kekkilä-BVB Niibi tehases Läänemaal. Ülejäänu läheb peamiselt Hollandisse, kontserni tehastesse. Samas märkis ta, et eestlased saavad Hollandist omakorda köögivilju, sealhulgas tomateid ja kurke. Kohalikud elanikud võivad soovi korral saada koduaedade tarbeks turvast tasuta.

Koo­so­le­kul ker­kis ka kü­si­mus, miks lu­ba­tak­se Toot­si Tur­bal uut kae­van­dust ava­da, kui Eesti riigis enam turbatootmiseks lubasid ei hakata andma.

Reet Sii­la­berg kesk­kon­na­ame­tist sel­gi­tas, et sel­list ot­sust veel teh­tud ei ole. Tee­ma on tõs­tata­tud klii­ma­sea­du­se töö­rüh­ma­de aru­te­lu­del ning hu­vi­grup­pi­de­le on ka tut­vus­ta­tud mää­ru­se eel­nõud, mil­le ko­ha­selt uu­te­le tur­baa­la­de­le enam kae­van­da­mis­lu­ba taot­le­da ei saa. Kuid sel­lis­tel plaa­ni­del ei ole ta­ga­siu­la­tu­vat jõu­du ning need ei hak­ka keh­ti­ma ju­ba väl­jas­ta­tud lu­ba­de pu­hul.

Kuu­sa­lu val­la kesk­kon­na­spet­sia­list Mar­gus Kirss lu­bas saa­ta osa­le­nu­te­le koo­so­le­kul tut­vus­ta­tud ma­ter­ja­lid ja pro­to­kol­li. Ko­da­soo tur­ba­toot­mi­sa­la puu­du­ta­vad ma­ter­ja­lid pan­nak­se ka Kuu­sa­lu val­la vee­bi­le­he­le.

Eelmine artikkelRum­mu ra­bast saab tur­ba­vä­li
Järgmine artikkelKuu­sa­lu mai­laa­dal oli es­ma­kord­selt esi­ne­ja­te­le suur la­va