Toomas H. Ilves – hea president

1662

tonis
TÕNIS KÕIV, Riigikogu liige, Reformierakond

Eestile on kombeks – üks president korraga, lauldi viisteist aastat tagasi, kui president Meri kandideeris teiseks ametiajaks. Laulusõnad on kohased tänagi. Kui Reformierakond Toomas Hendrik Ilvese omal ajal presidendikandidaadina välja pakkus, põhjustas see üllatussahina. Tegemist ei olnud Reformierakonna liikmega, vaid hoopis hiljutise teise erakonna esimehega. Olime juba siis veendunud, et president peab olema erakonnaülene ja pakutud kandidaadist saab Eestile hea president.

Reformierakond on juba aasta tagasi otsustanud, et soovib ametisoleva riigipea jätkamist, seab ta valimistel kandidaadina üles ja toetab teda. Kuna Reformierakonnal on Riigikogus 33 saadikut, tähendab see kolmandiku parlamendi toetust. Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond on lubanud teise kolmandiku toetusest ja mõne hääle pealegi. Sellest piisab, et president Riigikogus ära valida. Täpselt nii nagu Põhiseadus ette näeb. Riigikogu valiti alles kevadel ja seega on presidendivalijatel värske ning tugev rahva mandaat otsustamiseks.

Just see, et president Ilves ei ole Põhiseadust hakanud painutama enese järele, vaid on püsinud selle raamides, on olnud üks omadus, mille tõttu ta kindlasti tagasivalimist väärib. Riigipeana ei ole ta peljanud oma seisukohta välja ütelda, olgu tegemist Kaitseväe juhtimise ümberkorraldamise, Riigikogu hooletuse või Eesti kohaga maailmas. President Ilves on seisnud näoga rahva poole. Vahel naeratava, vahel murelikuna, ent alati Põhiseaduse vaimu hoidjana, kes meie tasakaalus riigilaevukest iseenese ambitsioonide, väliste õhutajate või puhta mängulusti survel pole kõigutama hakanud. Seda võib pidada Ilvese ametiaja tähtsaimaks kingiks Eestile.

Tunnustamist väärt on president Ilvese väga selge ja resoluutselt tauniv seisukoht Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare rahaküsimise kohta Vene eriteenistusega seotud isikult.  See on ka muide üks kaalukamatest põhjustest, miks Savisaare juhitav Kesk­erakond mitte kuidagi Ilvest toetada ei saa. Igasugu muid ettekäändeid on nad meistrid pastakast välja imema, et mitte puudutada oma erakonna esimeest poliitilisse isolatsiooni viinud tegu.

Toomas H. Ilves on olnud põhimõttekindel president. Temalt ei ole karta ega loota, et ta oma põhiseadusest tuleneva Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste põhiseaduslikkuse kontrolli kallutatult teeks. Ei ole vahet, kui oluline on seadus koalitsiooni või opositsiooni poolt vaadates. President on teinud oma tööd rangelt põhiseaduse järgi ning au talle selle eest. Nii peabki olema.

Eestis on kindlasti teisigi, kes presidendiametiga hakkama saaksid. Iga erakond on olnud vaba oma kandidaadi väljaselgitamisel ja esitamisel. Nii esitajad kui kandidaadid on vabad selgitamaks, mida nad Kadriorus elades teha tahaksid. Kindlasti peavad nad vastama ka küsimusele, kas armastavad rohkem ennast selles ametis või on valmis painutama endid nende raamide järgi, mida meie riigi vundamendina juba varsti kakskümmend aastat hoidnud Põhiseadus presidendiameti pidajale ette näeb. Eesti on vastavalt  Põhiseadusele parlamentaarne riik ja Toomas H. Ilves on oma tegudega näidanud sellest arusaamist.

Eelmine artikkelLoksal põles puidust hoone
Järgmine artikkelKehra tehases käib uute tselluloosikatelde ehitus