TÕNU VALD­MA: „Kol­ga kool töö­tab mak­si­maal­se koor­mu­se­ga.“

886
TÕ­NU VALD­MA on 155aastaseks saanud Kol­ga koo­li juh­ti­nud vii­ma­sed 15 aas­tat.

Di­rek­tor TÕ­NU VALD­MA, kui Kol­ga kool tä­his­tas viis aas­tat ta­ga­si 150. sün­ni­päe­va, oli­te äs­ja alus­ta­nud taas põ­hi­koo­li­na. Nüüd pi­da­si­te 155. sün­ni­päe­va. Kui­das need viis aas­tat on va­he­peal läi­nud, kas koo­li­töös on pal­ju teist­moo­di?

„Tões­ti, 2014. aas­ta ke­va­del lõ­pe­tas meil kesk­koo­li vii­ma­ne lend ja 2014. sü­gi­sel alus­ta­si­me tööd 9-klas­si­li­se koo­li­na. Üle­mi­ne­kuaeg kes­tis en­ne se­da kaks aas­tat, kesk­koo­li 10. ja 11. klass töö­ta­sid liit­klas­si­na, mõ­le­mas klas­sis oli vä­he õpi­la­si.

Too­kord oli meil mõõ­na­pe­riood, lap­si tu­li koo­li vä­he. Ke­va­del 2014 oli kok­ku 125 õpi­last, sü­gi­sel põ­hi­koo­li­na alus­ta­des oli 110 õpi­last. Prae­gu on õpi­la­si roh­kem – 153. Ku­na klas­si­ruu­mid on väi­ke­sed, üh­te klas­si ma­hub 20 õpi­last, siis roh­kem mei­le õpi­la­si juur­de võt­ta ei saa­gi eri­ti. Vaid mõ­nes klas­sis on paa­ri õpi­la­se jaoks veel või­ma­lik töö­lau­du li­sa­da. Võib öel­da, et Kol­ga kool töö­tab mak­si­mum­koor­mu­se­ga.

Kesk­koo­li­na oli koo­lil tei­ne hin­ga­mi­ne, 18-19aas­ta­sed õpi­la­sed mõ­ju­ta­vad koo­li­elu ju­ba ai­nuük­si oma ole­mu­se­ga. Sel­les osas on me kool nüüd tei­se näo­ga, aga mi­da­gi drasti­list muu­tu­nud po­le. Esial­gu kar­de­ti, et lap­sed võe­tak­se ju­ba va­re­ma­tes klas­si­des meie koo­list ära ja viiak­se sin­na, kus saab õp­pi­da kesk­koo­li lõ­pu­ni, ent see po­le tõeks saa­nud. Meie koo­li tul­lak­se Ju­min­da ja Pä­ris­pea pool­saa­relt, ka Kõn­nu ja Va­na­kü­la kan­dist ning Kuu­sa­lust ja ise­gi Valk­last, Lok­salt on 8 õpi­last. Ena­mik lap­si, üle ka­he kol­man­di­ku, on kü­la­dest, vaid kol­man­dik Kol­gast.

Maa­koo­lid on­gi sel­li­sed – pal­jud õpi­la­sed sõi­da­vad bus­si­de­ga koo­li ja ta­ga­si. Mis tä­hen­dab, et ak­tiiv­ne koo­lie­lu, rin­gi­töö ja tree­nin­gud saa­vad toi­mu­da ku­ni õpi­las­bus­si­de väl­ju­mi­se­ni. Kui­gi meil on ka mõ­ned hu­vi­rin­gid, kus lap­se­va­ne­mad too­vad ja vii­vad noo­ri au­to­de­ga.

Meie koo­lis al­ga­vad tun­nid hom­mi­kul kell 9, pä­rast tun­di­de lõp­pu väl­ju­vad koo­li­bus­sid kell 16.20. Ole­me val­la bus­si­lii­ni­de lõpp-punkt ja üm­be­ris­tu­mis­koht, sõl­tu­me pal­ju bus­si­liik­lu­sest. Koo­li­tun­nid on Kol­gas ju­ba aja­loo­li­selt ala­nud kell 9, ümb­rus­kon­na teis­tes koo­li­des al­ga­vad va­rem.“

Kui pal­ju töö­ta­jaid pi­di­te seo­ses kesk­koo­lio­sa kin­ni­pa­ne­ku­ga koon­da­ma?
„Koon­da­si­me siis vaid ühe õpe­ta­ja­ko­ha. Te­gi­me õp­pe­ka­va üm­ber, juur­de hak­ka­sid tu­le­ma väi­kek­las­sid. Ena­mik töö­ta­ja­test leid­sid ra­ken­dust ka edas­pi­di. Õpe­ta­jaid ei ole me ma­jas vä­he­maks jää­nud, hoo­pis juur­de on tul­nud – väi­ke­klas­si­de õpe­ta­jad, va­ja­du­sel abi­õpe­ta­jad. Pe­da­goo­ge on kok­ku 21, ena­mik töö­ta­vad täis­ko­ha­ga. Muu­si­kaõ­pe­tu­se ja teh­no­loo­giaõ­pe­tu­se õpe­ta­jaid ja­ga­me ümb­rus­kon­na teis­te koo­li­de­ga. Muu­si­kaõ­pe­ta­ja Lau­ri Me­tus on Lok­sa muu­si­ka­koo­li di­rek­tor ja pil­liõ­pe­ta­ja. Teh­no­loo­giat ehk tööõ­pe­tust, na­gu va­rem öel­di, õpe­tab Mart Al­mers ka Vi­ha­soo koo­li õpi­las­te­le, kes tuuak­se bus­si­ga meie juur­de tun­di.

Va­ra­se­ma­tel aas­ta­tel ole­me roh­kem ja­ga­nud oma pe­da­goo­ge teis­te koo­li­de­ga. Ka nüüd kü­si­tak­se, kuid po­le an­da, koo­li­tun­nid toi­mu­vad ju koo­li­des enam-vä­hem ühel ajal.“

Te koo­li­ma­ja on ehi­ta­tud erip­ro­jek­ti jär­gi, ava­ti 1. sep­temb­ril 1986, va­na koo­li­ma­ja on naa­ber­kü­las Uu­ris. Kus veel ehi­ta­ti 1980nda­tel aas­ta­tel sa­ma­su­gu­se erip­ro­jek­ti­ga koo­li­ma­ju?
„Kol­ga koo­li­ga sa­ma­su­gu­ste koo­li­ma­jadega on veel Ala­ve­re, Noa­root­si, Leie, Oru ja Püün­si põ­hi­kool. Kok­ku kuus koo­li­ma­ja. Au­tor on le­gen­daar­ne ar­hi­tekt Maar­ja Num­mert.

Koo­li­ma­ja on pro­jek­tee­ri­tud põ­hi­koo­liks. Kui Kol­ga kool muu­de­ti 1991. aas­tal kesk­koo­liks, olid osad algk­las­sid mõn­da ae­ga las­teaia ruu­mi­des.

Ku­na nüüd tu­leb maj­ja ära ma­hu­ta­da ka väi­kek­las­sid, siis va­bu ruu­me po­le, pi­gem on väi­ke üle­rah­vas­ta­tus. Ole­me tra­gi ja elu­jõu­li­ne põ­hi­kool. Ning rõõm on tõ­de­da, et pal­jud me õpi­la­sed on vi­list­las­te lap­sed. Mis tä­hen­dab, et me koo­li lõ­pe­ta­jad on jää­nud ela­ma ko­du­koh­ta või tul­nud siia­kan­ti ta­ga­si, hin­da­vad me koo­li ja ta­ha­vad, et ka nen­de lap­sed siin õpik­sid.“

Käe­so­le­val õp­peaas­ta ava­si­te uhiuue staa­dio­ni. Seo­ses staa­dio­ni ra­ja­mi­se­ga oli mit­meid eri­meel­su­si, kuid tä­nu lap­se­va­ne­ma­te jär­je­kind­lu­se­le sai val­mis ka tar­taan­kat­te­ga jook­su­ra­da. Di­rek­to­ri jaoks oli kõik see ilm­selt pä­ris pin­ge­li­ne aeg?
„Ma üt­lek­sin nii, et po­lii­ti­li­selt oli esi­me­ne pool möö­du­nud õp­peaas­tast kee­ru­li­ne, när­ve­sööv ja lam­mu­tav. Lap­se­va­ne­maid ja õpilasi puu­du­tas see vä­hem, õpe­ta­jaid roh­kem. Lap­se­va­ne­ma­test olid roh­kem seo­tud ja ka sek­ku­sid hoo­le­ko­gu liik­med.

Eel­mi­sel sü­gi­sel toi­mu­sid Kuu­sa­lus ha­ri­du­se kä­ra­jad, kus too­kord­se­te val­la­juh­ti­de eest­ve­da­mi­sel öel­di väl­ja mõ­te pan­na Kuu­sa­lu val­la kolm koo­li üht­se juh­ti­mi­se al­la. Meie kol­lek­tii­vi sei­su­koht oli, et see muu­daks need koo­lid ühe­näo­li­seks, prae­gu on Kuu­sa­lu val­la igal koo­lil oma nä­gu.

Hoia­tav näi­de on Rõu­ge kan­dist, kus pan­di kolm koo­li kok­ku. Kui taht­si­me min­na tut­vu­ma, kui­das seal töö on kor­ral­da­tud, sel­gus, et kõi­ki kol­me koo­li enam pol­nud­ki.

Ka staa­dio­ni ehi­tus te­ki­tas pin­geid, nä­ge­mu­sed läk­sid lah­ku. Koo­li hoo­le­ko­gu ja tei­sed­ki siin­sest ko­gu­kon­nast hak­ka­sid as­ja aja­ma, võt­sid ris­ki. Lõpp­tu­le­mu­se­ga ole­me ra­hul, ke­ha­li­se kas­va­tu­se tun­nid toi­mu­vad õues ko­he, kui vihm lõp­pe­nud. Va­rem ei saa­nud vih­ma­päe­val spor­dip­lat­si­le min­na, oli lii­ga li­be. Tä­nu uue­le staa­dio­ni­le on pi­ke­ne­nud õues spor­ti­mi­se aeg, joos­tak­se möö­da tar­taan­rin­gi, pal­li käiak­se koo­li­vä­li­sel ajal män­gi­mas ka pe­re­kon­ni­ti ja sõp­ra­de­ga.“

Õpe­ta­ja­te päe­va pu­hul tun­nus­ta­si­te koo­li Ki­Va tii­mi. Ole­te lii­tu­nud sel­le prog­ram­mi­ga.
„Ki­Va ehk Kiu­sa­misva­ba Koo­li prog­ram­mi­ga lii­tu­si­me eel­mi­sel aas­tal. Sel­le raa­mes on ol­nud mit­me­su­gu­seid et­te­võt­mi­si, ei piir­du ai­nult sel­le­ga, et õpe­ta­ja lii­gub koo­lis rin­gi Ki­Va ves­ti­ga. Prog­ram­mi raa­mes ole­me tead­vus­ta­nud nii õpi­las­te­le kui ka lap­se­va­ne­ma­te­le, mis on kiu­sa­mi­ne. Ole­me saa­nud õp­pe­va­hen­deid ja tu­ge kee­ru­li­se­ma­te olu­kor­da­de la­hen­da­mi­seks.
Ki­Va prog­ramm on 1.-6. klas­si õpi­las­te­le. Sa­ma­de prob­lee­mi­de tead­vus­ta­mi­seks va­ne­ma­te klas­si­de õpi­las­te­le ja kiu­sa­mi­se en­ne­ta­mi­seks osa­le­me rah­vus­va­he­li­ses Eras­mus+ koos­tööp­ro­jek­tis koos Ru­mee­nia, Poo­la, Lee­du ja Tür­gi koo­li­ga.“

Tä­na­vu ke­va­del kir­ju­ta­si­me Sõ­nu­mi­too­jas, kui­das Kol­ga kool teeb koos­töös Tal­lin­na Üli­koo­li­ga mo­biil­se õue­sõp­pe ja tar­ga koo­li­ma­ja pro­jek­te.
„Mõ­le­mal in­no­vaa­ti­li­sel di­gip­ro­jek­til lä­heb tei­ne aas­ta. Koo­lis on teist aas­tat ka tüd­ru­ku­te teh­no­loo­gia­ring HK Uni­corn Squad. Te­gu on laie­ma pro­jek­ti­ga, mil­le­ga meie koo­lis te­ge­le­vad õpe­ta­jad Ter­je Va­rul, Jaa­na Laan­pe­re ja Lau­ra Pür­je­ma.

Õpe­ta­ja Me­li­ka Kin­deli ju­hen­da­mi­sel ole­me lii­tu­nud üle-ees­ti­li­se pä­rand­va­de­ri­te pro­jek­ti­ga, noo­red hoia­vad kor­ras Kol­ga mõi­sa ku­na­gist aia­ma­ja.

Plaanis on käivitada koos­tööp­ro­jekt, ku­hu ta­hak­si­me kaa­sa­ta Soo­mest Mou­hi­jär­vi sõp­rus­koo­li, kel­le­ga va­rem käi­si­me ti­he­da­malt lä­bi. Ka seal olid üm­ber­kor­ral­du­sed, meie­ga koos­tööd tei­nud õpe­ta­jad lah­ku­sid. Me­li­ka Kin­del käis oma ha­ri­dus­teh­no­loo­gia õpin­gu­te­ga seo­ses seal hil­ju­ti prak­ti­kal ning on ju­ba va­hen­da­nud õpi­las­te­le per­so­naal­seid kir­ja­sõp­ru.“

Kui­das see­kord juu­be­lit tä­his­ta­si­te ja kas vi­list­las­te kok­ku­tu­lek oli rah­va­roh­ke?
„Eel­mi­sel ree­del tä­his­ta­si­me sün­ni­päe­va ko­gu koo­li­pe­re­ga, lau­päe­va õh­tul oli pi­du kut­su­tud kü­la­lis­te­le ja ko­gu­kon­na­le. Vi­list­la­si osa­les umbes 180. Pi­du läks iga­ti kor­da.

Seo­ses juu­be­li­ga aval­da­si­me koo­li vee­bi­le­hel en­di­se di­rek­to­ri Enn Sii­mu mä­les­tu­sed „Koo­li­pa­pa kiik­too­lis“.

Vane­mad vi­list­la­sed käi­sid en­ne pi­du­lik­ku ak­tust tra­dit­sioo­ni­li­selt va­na koo­li­ma­ja juu­res Uu­ris ja te­gid sel­le tre­pil ühis­pil­di. Ma­ja pe­re­rah­vas lu­bas ka sees rin­gi vaa­da­ta. Koo­li­ma­ja on ehi­ta­tud 120 aas­tat ta­ga­si, 1899. aas­tal.

Meil olid koo­lis õpi­las­töö­de näi­tu­sed. Ak­tu­sel esi­nes koo­li akor­dio­nis­ti­de an­sam­bel Je­ka­te­ri­na Ki­vi­meist­ri ju­hen­da­mi­sel. Noo­re­ma­te õpi­las­te näi­te­ring esi­tas ka­va „Aa­bit­sa­lood“, ju­hen­da­ja on Tuu­li Rand. Ter­je Va­ru­li näi­tet­rupp Ko­hal-oli­jad män­gi­sid Kers­ti Me­ri­laa­si loo­min­gu põh­jal loo­dud ka­va „Pü­si­da. Pü­si­da. Pü­si­da.“. Vi­list­la­ne Rai­ner Jä­nes lau­lis koos tüt­re Trii­ne­ga. Vi­list­las­te peol te­gid muu­si­ka­li­se ül­la­tu­se en­di­ne di­rek­tor Mart Laan­pe­re ja ta poeg, Kol­ga kesk­koo­li vi­list­la­ne Jaak Laan­pe­re. Ai­täh esi­ne­ja­te­le, õn­nit­le­ja­te­le, kõi­gi­le osa­le­nu­te­le.“